Kotkarauad (Myliobatidae) — bioloogia, toitumine ja levik

Kotkarauad (Myliobatidae): bioloogia, toitumine ja levik — suured rannikulaiu ujujad; tutvu liikide, käitumise, toitumise ja elupaikadega Eestis ja maailmas.

Autor: Leandro Alegsa

Kotkarauad on röntgenkalad sugukonnast Myliobatidae. Nad on enamasti suured, lamedad raiekalad, kelle tiivad on suured ja pektoraälne uimed moodustavad rombikujulise keha, mis aitab neile libedaid liikumisi teha avameres ja rannikuvetes.

Bioloogia ja anatoomia

Kotkarauad on tunnustatud oma eripärase kehaehituse poolest: rindmine kehaosa on tugevalt lamenenud ja moodustab laia “tiivalise” ketta, seljaosa on madal ning sabal võib olla eristatav “piitsataoline” osa. Seljasirutuse asemel kasutavad nad peamiselt pektorala uimesid liikumiseks, kui “lendu” meenutav laineline liikumine vee sees. Mõned liigid on väiksemad (näiteks 48 sentimeetrit), teised võivad olla märkimisväärselt suured — mõõtmed ja tiivavarre laius varieeruvad liigiti. Saba on sageli relvastatud ühe või mitme nõelataolise okkaga, mis võib olla mürgine ja kasutada kaitsena.

Toitumine

Enamik kotkaraua liike toitub peamiselt bentosest saagist: nad purustavad oma lamedate, molaarsete hammastega molluskeid ja koorikloomi (näiteks teod, rannakarbid, krabid ja väikesed kahepaiksed koorikloomad). Kotkarauad kasutavad sageli noka või õhuheitmisega liitaolisi haardevõtteid, et eemaldada liivast peitu pugenud saaki.

Samal ajal on märkimisväärne, et mõnel raide rühmadel on teisene toitumiskohastumine: samasuguste radade hulka kuuluvad kuradi- ja mannaraiad, kes filtreerivad veest planktoni. Need filtertoidulised raied erinevad oma toitumisstrateegia poolest kotkarauadest, kuid nendega seostatakse sageli laiemat evolutsioonilist varieeruvust raide rühmas.

Levik ja elupaik

Kotkarauad eelistavad tavaliselt soojemaid rannikuvetes kaheks kuni mitmekümne meetri sügavusel. Neid võib sagedasti kohata liivarandade ja liivaluitealade läheduses, kus nad otsivad bentoselist saaki. Tüüpiline sügavusevahemik on 1–30 meetrit, kuid harva võivad teatud liigid või üksikud isendid tungida ka sügavamale, kuni ~300 meetrini.

Levikult esinevad kotkarauad tropikaal- ja subtroopika aladel üle maailma. Mõned liigid on paiksed ja seotud kindla rannikualadaga, teised liiguvad rändeliselt pikki vahemaid.

Reproduktiivne bioloogia

Kotkarauad on ovovivipaarid: emased munevad munad sisemiselt ja vastsed arenevad emases kuni koorumisteni, mis tähendab, et poeg sünnib elusalt. Emane võib tuua korraga ilmale mõne üksiku poja — sageli kuni umbes kuus pojapoole — sõltuvalt liigist. Sünnitusperiood, pesitsussagedus ja loodete arv varieeruvad liigiti; paljud liigid sigivad harva ja nende poegade ellujäämine sõltub emade panusest ja keskkonnatingimustest.

Käitumine ja suhted inimestega

Kotkarauad on üldiselt kartlikud, kuid uudishimulikud; neid võib näha nii üksikute isenditena kui väikestes rühmades kruiisimas madalas vees. Mõned liigid kogunevad rändeks või toitumisperioodideks suurematesse parvedesse. Saba-sulg ja okas võivad põhjustada inimesele vigastusi, kui inimene astub või satub röia kaitsereaktsiooni keskmesse.

Inimesed mõjutavad kotkaraua populatsioone mitmel viisil: sihtturge, kõrvalsaakus püüdmine, elupaikade hävitamine (nt mangroovide ja korallrahude kahjustus) ning saaste. Mõned liigid on tundlikud ülepüügi ja väheneva toiduvaru suhtes.

Kaitse ja tähtsus

Paljud raide liigid on kaitse all või klassifitseeritud erineva ohustatuse astmega, sõltuvalt liigist ja levikust. Kaitse eesmärkidel on tähtis vähendada kõrvalsaaki, kaitsta olulisi toitumis- ja poegimiskohti ning vähendada elupaikade hävimist. Samuti aidatakse teadusuuringutega paremini mõista nende rände- ja paljunemismustreid.

Kokkuvõte

Kotkarauad (Myliobatidae) on mitmekesine ja kohanemisvõimeline raiderühm: nad on osavad ujujad, enamasti bentosetoidulised purustajad, kuid radade hulgas esineb ka filtritoidulisi vorme. Nende eluviis, paljunemine ja suured mõõtmed teevad neist olulised liigid mereökosüsteemides, samas on nad haavatavad inimtegevuse ja keskkonnamuutuste suhtes.

Klassifikatsioon

Nelsoni raamatus "Fishes of the World" moodustavad kotkakiilud alamperekonna, mille juurde kuuluvad mannaraiud ja kotkakiilud. Nelsoni arvates on perekonnas seitse perekonda, mis kuuluvad kolme alamperekonda. Meie liigituses on need kolm rühma perekonnad alamkorpuses Myliobatoidei.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kotkakiired?


V: Kotkarauad on räimede perekonda Myliobatidae kuuluvad kõhrkalad.

K: Kus elavad kotkarauad enamasti?


V: Kotkarailid elavad enamasti avameres, mitte merepõhjas.

K: Millega toituvad kotkakiired?


V: Kotkarauad toituvad molluskitest ja koorikloomadest, purustades nende kestasid oma lamedate hammastega.

K: Kuidas toituvad kuradi- ja mannaraiad?


V: Kuradiraiulid ja mannaraiud filtreerivad veest planktoni.

K: Mitu noorukit võib kotkarrai korraga sünnitada?


V: Kotkarrai võib korraga sünnitada kuni kuus poega.

K: Kus on kotkarajasid tavaliselt näha?


V: Kotkarajuusi võib tavaliselt näha väga madalates vetes liivarandade ääres kruiisimas.

K: Kas kotkarailidel on nõel?


V: Jah, kotkaraua saba on varustatud nõelaga.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3