Plateosaurus — triaasi taimetoiduline prosauropood Euroopast
Plateosaurus (tõlkes 'lame sisalik') on plateosauruste perekond prosauropoodidest dinosaurused. Nad elasid ülemise triasperioodi noria ja raetia etapis umbes 216–199 miljonit aastat tagasi tänapäeva Euroopa territooriumil. Plateosaurus on üks paremini tuntud ja arvukamaid triasikujulisi dinosauruseid Euroopas: fossiile on leitud peamiselt Kesk-Euroopast ning mitmeid hästi säilinud komplekte leidub muuseumides üle maailma.
Avastamine ja nimetus
Plateosaurus perekond kirjeldati 19. sajandi keskel ning see oli üks esimesi teaduslikult tuntud triasiaegseid dinosauruseid. Nimi "Plateosaurus" viitab pealiskaudsele sarnasele vormile ja tähendab sõnasõnaliselt 'lame sisalik'. Paljud varased leiud pärinevad Saksamaalt (nt Trossingen, Halberstadt) ning Šveitsist (nt Frick), mis on olulised väljakaevamised Plateosauruse uurimiseks.
Morfoloogia ja suurus
Plateosaurus erines hilisematest prosauropoodidest ja suurtel sauropoodidel lühema, kuid samas võimsa kehakujuga. Tal oli pikk kael, pikk saba, suhteliselt väike pea ja jämedad, lihaselised jäsemed. Täiskasvanud isendid võisid olla kuni umbes 8–8,5 m pikkused; massihinnangud varieeruvad, kuid tihti nimetatakse maksimaalseks kaalu umbes 680 kg ringis, samas kui üksikute jääkide puhul võivad hinnangud erineda.
- Pehmete kudede jääke fossiilselt praktiliselt ei ole säilinud, kuid luustik näitab tugevat lihaskinnitust ja hästi arenenud jäsemeid.
- Pea ja hambad: väike pea, lehekujulised hambad, mis sobivad taimse toidu närimiseks ja purustamiseks.
- Käed ja küünised: käed olid piisavalt pikad, et haarata taimekoort või lehti; tugevaimaks relvaks loeti terav pöidlaküünis, mida võidi kasutada nii toidu korjamiseks kui ka kiskjate vastu kaitseks.
- Liikumine: Plateosaurus võis olla fakultatiivne kaheselne liikuja (võimes käia nii kahel kui ka neljal jäsemel), sõltuvalt käitumisest ja vanusest.
Toitumine ja käitumine
Plateosaurus oli taimtoiduline — tema hambad ja liigesekujunemine viitavad taimsetele toiduvalikutele, nagu lehed, okkad ja madalamad taimeliigid. Hambad ei olnud kohandunud tugeva närimiseks nagu mõnel hilisemal sauropoodil, seetõttu võis Plateosaurus tarvitada ka kõvemaid taimeosi koos seedimisel abistavate sooltekivide (gastrolithide) või pika seedetraktiga; gastrolithide olemasolu on mõnel materjalil ka kirjeldatud, kuid see pole iga leiuga kinnitatud.
Leidude suur hulk ja mõningad massihauad viitavad võimalikule sotsiaalsele käitumisele või vähemalt üheaegsele kokkukuivamise ja matkamise mustrile — tõenäoliselt liikusid nad mõnikord rühmades, kuid olid ka individuaalse eluviisiga.
Paleoekoloogia
Plateosaurus elas poolkuivas kuni hooajalises keskkonnas, kus esines järsakuid, deltaid ja metsaalasid koos rohke taimestikuga. Selline elupaik toetas suuri taimtoidulisi liike, samas kui kiskjaid (nt teropoodid) oli olemas ja need kujutasid noortele või nõrgematele isenditele ohtu.
Kasv, areng ja ellujäämine
Plateosauruse populatsioonis oli suur suuruse- ja vanusevariatsioon: nooremad isendid olid väiksemad ja kergemad, täiskasvanud tõid endaga kaasa suure kehakaalu ja võimekuse. Luustiku analüüsid näitavad kiiret kasvukiirust nooremas eas, mis hiljem aeglustub — see on sarnane paljude teiste dinosauruste kasvuomadustega.
Süsteemika ja tähtsus
Plateosaurus kuulub prosauropoodide rühma (plateosauruste alla), mis on varasemad sugulased hilisemale suure laiaulatusel levinud sauropoodide grupile. Plateosaurus on paleontoloogias oluline liignäide, sest arvukad ja suhteliselt hästi säilinud luustikud annavad väärtuslikku teavet triasiaegsete dinosauruste anatoomia, kasvumustrite ja elukeskkonna kohta.
Kokkuvõte
Plateosaurus oli suur triasiaegne taimetoiduline dinosaurusevorm, kes elas Kesk-Euroopa aladel, kasutas nii käsi kui ka hammaste ja pöidlaküüniste kombinatsiooni toitumiseks ja kaitseks ning on tänu rikkalikule fossiilsele materjalile üks olulisemaid liike triasiaegse dinosauruse uurimisel.
