Konnakotkad (Charadriinae) — veelinnud, liigid, käitumine ja toitumine
Avasta konnakotkaste (Charadriinae) maailm: liigid, käitumine, toitumine, jahitehnikad ja unikaalne valehaljastus — lühike nokk, putukatoit ja rändekäitumine.
Konnakotkad on veelinnud, kes kuuluvad alamperekonda Charadriinae. See rühm hõlmab umbes 40 liiki, kellest paljusid tuntakse inglise keeles kui "plovers" (eesti keeles sageli kivirikud või ploverid). Tihedalt seotud alamsugulas Vanellinae (nn lapwing’id ehk kajakad‑sugused liigid) sisaldab veel umbes 20 liiki.
Levik ja elupaigad
Konnakotkad esinevad peaaegu kogu maailmas — rannikuäärsetel liivarandadel, mudastel soadel, järve- ja jõekallastel ning ka sisealade lagedatel rohumaadel ja põldudel. Mõned liigid on rändlinnud, teised püsivad aasta ringi samal alal.
Välimus ja ehitus
Iseloomulikud tunnused on lühike, tugev nokk, ümar keha ja suhteliselt pikad jalad. Paljudel liikidel on kontrastsed värvilaigud peas ja rinnal, mis aitavad nii liiki ära tunda kui ka kaitsta pesa. Munad on tavaliselt kamuflaažsed ja asetatakse maapõhja lihtsasse kraapesse.
Toitumine
Konnakotkad toituvad peamiselt selgrootutest — putukatest, vastsetest, ussidest ja teistest väikesest maismaal või rannikualadel elavatest selgrootutest. Nad otsivad toitu visuaalselt: kõnnivad või jooksevad, peatudes siis ja püüdes silmaga märgatavat saaki (nn "run-and-pause" tehnika), erinevalt näiteks sondeerivatest laugjatest tiirudest.
Käitumine ja paljunemine
Suurem osa liike pesitseb maapinnal lihtsas pesakraabis. Munad on värvilt kamufleeritud ja pojad on peaaegu kohe pärast koorumist iseseisvumiseks valmis (precocial). Vanemad hoiavad järjekindlalt pesa lähedal ja kasutavad mitmesuguseid kaitse‑ ja tähelepanu kõrvalejuhtimise võtteid, näiteks ründavat hoiakuhoopimist, häälitsusi ning nn murdunud tiiva mängu (broken‑wing display), et viia röövloom tähelepanu eemale poegadelt.
Nendel lindudel on tuntud ka röövloomade vastu kaitsevahend, mida nimetatakse valehaljastuseks (false brooding). See käitumine seisneb selles, et lind võtab üles asendi nagu tegeliku pesitsuse ajal ja liigub näiliselt pesal istudes või pesa ümber ringi, kuigi pesa võib olla tühi — see eksitab ja hajutab kiskja tähelepanu.
Olukord ja kaitse
Kuigi paljud liigid on laialt levinud, on mõned konnakotkaliigid ohustatud peamiselt elupaikade kadumise, inimtegevusest tingitud häirimise ja saaste tõttu. Rannikualade ja looduslike pesitsusalade kaitse, inimeste liikumise piiramine pesitsusajal ning elupaikade taastamine aitavad säilitada nende populatsioone.
Kokkuvõte: konnakotkad (Charadriinae) on visuaalse jahipidamisega, maapõhjal pesitsevad veelinnud, kes kasutavad erinevaid tähelepanu kõrvalejuhtimise käitumisi, sealhulgas valehaljastust, et kaitsta poegi. Nad on levinud üle maailma ning nende konservatsioon sõltub peamiselt elupaikade hoidmisest ja inimtegevuse vastutustundlikust kujundamisest.
Väike rukkirääkjas Charadrius dubius
Lumeroheline rähn, Vanderbergi rannas, Californias
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu liiki küülikuid on olemas?
V: On umbes 40 liiki künnivareseid.
K: Millise alamperekonna nime all kuuluvad kühmnokk-luiged?
V: Kikerlased kuuluvad alamperekonda Vanellinae, mis on tihedalt seotud räimede alamperekonnaga Charadriinae.
Küsimus: Kuidas kolded jahivad toitu?
V: Kajakad jahivad nägemise, mitte tunnetuse järgi ning kasutavad putukate, usside või muude selgrootute püüdmiseks jooksu- ja pausitehnikat.
K: Milline on kühmnokkade poolt kasutatav valehaljastustehnika?
V: Konnakotkad kasutavad röövloomade eest kaitsmiseks valepesitsemist, istudes kujuteldaval pesapaigal ja muutes asendit, nagu oleksid nende all tõelised munad.
K: Mis juhtub, kui räimede happeline ühend puutub kokku nahaga?
V: Hapukas ühend, mida räime eritab suus olevast näärmest, tekitab nahaga kokku puutudes põletustunnet.
K: Kus leidub räimedeid?
V: Konnakajakaid leidub kogu maailmas.
K: Kas kühmnokkadel on lühike või pikk nokk?
V: Konnakotkastel on lühike nokk.
Otsige