Plover }}
Konnakotkad on veelinnud, kes kuuluvad alamperekonda Charadriinae. Neid on umbes 40 liiki, millest enamikku nimetatakse "räimelinnuks" või "tuttvarblaseks". Tihedalt seotud alamsugulas Vanellinae on veel umbes 20 liiki.
Konnakotkaid leidub kogu maailmas ja neil on lühike nokk. Nad kõnnivad vees ja jahivad pigem nägemise kui tunnetuse järgi, nagu seda teevad pikema sulega tiirud, nagu näiteks rähnid.
Nad toituvad peamiselt putukatest, ussidest või muudest selgrootutest. Nad kasutavad pigem jooksu- ja pausitehnikat kui mõnede teiste tiirude pidevat sondeerimist.
Rähnide rühma lindudel on röövloomade vastu kaitsevahend, mida nimetatakse valehaljastuseks (false brooding). Nad istuvad kujuteldaval pesapaigal, vahetades mõnikord asendit, nagu oleksid nende all tõelised munad.
On teada, et rähnid ründavad, kui noored on ohus. Linnud eritavad suus asuvast näärmest happelist ühendit. Kokkupuutel nahaga tekitab see põletustunnet.
Väike rukkirääkjas Charadrius dubius
Lumeroheline rähn, Vanderbergi rannas, Californias
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu liiki küülikuid on olemas?
V: On umbes 40 liiki künnivareseid.
K: Millise alamperekonna nime all kuuluvad kühmnokk-luiged?
V: Kikerlased kuuluvad alamperekonda Vanellinae, mis on tihedalt seotud räimede alamperekonnaga Charadriinae.
Küsimus: Kuidas kolded jahivad toitu?
V: Kajakad jahivad nägemise, mitte tunnetuse järgi ning kasutavad putukate, usside või muude selgrootute püüdmiseks jooksu- ja pausitehnikat.
K: Milline on kühmnokkade poolt kasutatav valehaljastustehnika?
V: Konnakotkad kasutavad röövloomade eest kaitsmiseks valepesitsemist, istudes kujuteldaval pesapaigal ja muutes asendit, nagu oleksid nende all tõelised munad.
K: Mis juhtub, kui räimede happeline ühend puutub kokku nahaga?
V: Hapukas ühend, mida räime eritab suus olevast näärmest, tekitab nahaga kokku puutudes põletustunnet.
K: Kus leidub räimedeid?
V: Konnakajakaid leidub kogu maailmas.
K: Kas kühmnokkadel on lühike või pikk nokk?
V: Konnakotkastel on lühike nokk.
