Kaitsekohastumus
Enamiku loomade jaoks on kaitse röövloomade vastu eluliselt tähtis. Söömine ei ole ainus oht elule: surmaga võivad lõppeda ka parasiidid ja haigused. Kuid loomi, eriti väikesi loomi, süüakse sageli.
Kuna elu on seotud paljunemisega, siis valitakse välja kõik, mis hoiab olendi elus piisavalt kaua, et ta saaks paljuneda. Järgmine põlvkond saab alguse eelmise põlvkonna viljastatud munadest.
Seega ei ole üllatav, et loomad on välja töötanud mitmesuguseid kaitsevahendeid röövimiste vastu. Mõned neist kaitsemeetmetest kehtivad ka taimede puhul: taimede hävitamine võib olla väga kahjulik ja vähendada taimede viljakust. Paljudel taimedel on mingi kaitse taimekiskjate vastu.
Käte tugevus on gorilla peamine kaitsevahend röövloomade vastu.
Fantaasiamürgise konnakonna nahk sisaldab toksiini epibatidiini.
Esmane kaitse
Esmane kaitse muudab kiskja ja saagi kohtumise vähem tõenäoliseks. Paljudel juhtudel tähendab see, et kiskja ei ole saaki märganud ega ära tundnud.
Määratlused
On olemas erinevaid määratlusi selle kohta, mis on esmane kaitse:
- Robinson 1969: need kaitsemeetmed, mis toimivad enne seda, kui kiskja alustab saagi püüdmist.
- Kruik 1972 ja Edmunds 1974: kaitse, mis toimib sõltumata sellest, kas kiskja on lähedal või mitte.
Meetodid
Maitsva saagi puhul
Kui saak on söödav, peab ta kas end napiks tegema või nägema välja, et ta ei ole söödav.
- Varjumine (anakorees): paljud väikesed loomad elavad aukudes või lõhedes. Nii ei ole neid võimalik näha, kui kiskja ei otsi neid hoolikalt, mida mõned linnud teevad. Samuti peab peidetud loom varem või hiljem välja tulema. Kuid varjatud oleku ajal on ta suhteliselt ohutu. Väga tavaline on see, et saakloom varjab end päeva ajal, mil tema peamine kiskja on aktiivne.
- Krüpsis: see on üldnimetus loomade kohta, kes kasutavad kamuflaaži, et sarnaneda oma taustaga. Nad on nähtavad, kuid tavaliselt neid ei märgata (ei märgata).
- Batesi mimikri: maitsev loom teeskleb, et ta on ebameeldiva maitsega, resenblingi hoiatava värvuse abil.
Kaitsega saakloomade puhul
Kaitse võib olla kahte liiki. Saakloom on kas söömata, sest tal on mingi keemiline kaitse, või on tema keha kaitstud okaste või nõelaga. Sellisel juhul lükkab kiskja selle tagasi, kui saakloom reklaamib oma kaitset.
- Hoiatav värvus (aposematism): maskeerimise vastand. Loom annab kiskjatele märku, et ta on ebameeldiv sööja.
- Hoiatussignaalid: Mõnikord kehtib sama põhimõte ka muude meelte kui nägemise puhul. Hoiatushääled võimaldavad loomal varjuda. Hea näide on klapinad: nad vajavad krüpse, et vältida oma saagi hoiatamist, ja kasutavad klapinat, et vältida suurte loomade juhuslikku vigastamist. Arctiidae ja Ctenuchidae perekondadesse kuuluvad koid on haisevad, kuid neid võivad öösel süüa nahkhiired. Need koid teevad klõpsatusi, kui nad kuulevad nahkhiirte lendu. Seda, et klõpsatused toimivad, näitab puhas eksperiment. Nahkhiired söövad söögiussid, kui katsetaja neid üles viskab. Nad ignoreerivad käsitsi visatud söögimadusid, kui samal ajal mängitakse koi klikke.
Teine kaitsevõimalus on väga ilmne. See on soomuse ja/või ründavate relvade, näiteks sarvede kandmine. Need on alalised nähtavad kaitsevahendid. Suuremate saakloomade puhul võib see olla tõhus, kui see on seotud teise kaitsevahendiga. Nii on elevantidel looduslikes elupaikades kihvad ja nad on ka tohutult suured. Antiloobidel on sarved ja nad suudavad ka kiiresti joosta. Peaaegu kõik suured taimtoidulised loomad elavad karjas, mis on kahtlemata turvalisem kui üksinda elamine.
Sekundaarne kaitse
Need toimivad siis, kui kiskja avastab saagi või kui saak märkab kiskjat. Sekundaarse kaitse funktsioon on suurendada saagi ellujäämise võimalust (kohtumine).
Meetodid
- Taganemine ettevalmistatud taganemispaika: palju meetodeid. Pärlkala Carapus apis tõmbub tagurpidi pärakusse ja seejärel merikurgi (Holothuria) kehaõõnsusesse.p138 Selgub, et kala on noorukina merikurgil parasiit. Kuigi täiskasvanuna elab ta vabalt, on ta siiski võimeline ohu ähvardusel uuesti holothuriasse sisenema. Tuntumad näited on kilpkonn, kes tõmbab lihtsalt oma pea ja jalad oma kesta alla, ja erakrabi, kes tõmbub ohu korral oma kesta sisse.
- Põgeneda: põgeneda või ära lennata: populaarne plaan. Loomad võivad põgeneda sirgjooneliselt või siksakiliselt. Teine meetod on lennata, näidates mõnda vilkuvat värvi, ja siis järsku asuda täiesti liikumatult maskeeritult. On mitmeid koik, kellel on heledad tagatiivad, mis on puhkeseisundis kaetud.
- Bluff: ähvardav või ehmatav välimus (deimatiline käitumine). Saakloom võib võtta asendi, mis paneb kiskja peatuma. Seda nimetatakse mõnikord "ehmatusnäidendiks". Röövloom ei pruugi teada, kas tegemist on tõelise ohu või blufiga. Mõlemal juhul on saakloomal paranenud võimalus põgeneda.
- Mängida surnud (thanatoos): paljud selgroogsed kiskjad lükkavad tagasi surnud loomi. Paljud röövloomad löövad tapmiseks ainult liikuvatele saakloomadele. Siia kuuluvad kassid, sisalikud ja mantlid. Mitmed putukad mängivad rünnaku korral surnuks. Seda teevad ka mõned suuremad loomad, näiteks ameerika opossum. Surnuks mängimine aitab vältida kiskja päriliku tapmiskäitumise vallandumist.
- Rünnaku kõrvalejuhtimine või tähelepanu kõrvalejuhtimine. Paljud pakuvad mitteolulist kehaosa, näiteks liblikad, kelle tiibadel on väikesed "sihtmärgid" servade lähedal. Seepia pritsivad välja musta tindipilve, muutuvad kahvatuks ja ujuvad kiiresti tindist eemale. Kenti küülik, kes muneb oma munad maapinnale, meelitab ründajad munade juurest eemale. Ta kasutab tähelepanuväärset muljet, kui ta on vigastatud murdunud tiibadega. Kui kiskja on munadest kaugel, lendab lind minema.p175 Teised kühmnokkad istuvad kujuteldavatel pesapaikadel: mõlemad meetodid on tähelepanu kõrvalejuhtimise näitused. Üsna paljud loomad võivad murda ära mitteolulise kehaosa ja võivad selle hiljem taastada.p179
- Vastulöök (vastulöök või võitluskaitse): loomarelvi on väga palju ja paljusid neist kasutatakse näost näkku võitlemiseks. Pommikobarad pritsivad ründajate pihta kuuma mürgist vedelikku. Suured taimtoidulised loomad kannavad sageli relvi: Triceratops, Iguanodon, elevandid, hirved, ninasarvikud, jõehobu. Peaaegu alati kasutatakse relvi mitmel otstarbel, mitte ainult kiskjatega võitlemiseks.
- Liitumine: paljud loomad kasutavad kiskjate vastu kaitserühmi. Väga levinud lindudel ja imetajatel.
Punahirv. Kaugelt vaadatuna on hirv kamuflokeeritud, kuid võimeline võitlema või kiiresti jooksma. See on valvelolek ja kerge ohu näitamine. Kui hirv pöördub otse pea poole ja langetab pea, on see täielik ohu näitamine.
Koik Automeris io näitab oma tagumistel tiibadel ehmatusnäidikut.
Lahingukahjustus: selle punase admirali tiib on kannatanud linnunokka, kuid liblikas lendas veel ringi
Niidu pruun liblikas, mille tiibadel on tähelepanu hajutavad "sihtmärgid".
Muskoxen kaitsevas rivistuses, sarved paljastatud ja väga valvas.
Kaitsekulud
Kõik maksab midagi. Kõik kaitsemeetmed tekitavad kulusid. Loomad vajavad ellujäämiseks toitu ja peavad elus püsima, et paljuneda. Kaitsele kulutatud energia ja aeg võib olla märkimisväärne, kuid see on õigustatud, kui see muudab paljunemise tõenäolisemaks. Selliseid kulusid on olemas:
- Sisemised kulud: mõnede kemikaalide pakutav kaitse võib aeglustada kasvu.
- Võimaluskulud: peitmine vähendab söötmist
- Keskkonnakulud: parimad kaitsekohad ei pruugi olla parimad elutegevuse jaoks
- Kujundus ja enesekahjustuskulud: keha kuju või värvus krüptofunktsiooni jaoks ei pruugi olla parim paaristumise äratundmiseks.
Röövikutevastane kohanemine praktikas: hülgekala Dalatias licha (a-c) ja vrakikala Polyprion americanus (d-f) püüavad saagida hülgekala. Röövloomad lähenevad oma potentsiaalsele saagile. Röövloomad hammustavad või püüavad hahkkala alla neelata, kuid hahkkala on juba pritsinud röövloomade suhu limajugasid (nooled). Kiskjad vabastavad ahvenat lämbudes hagfish'i ja püüavad oma suust ja kurgukambrist lima eemaldada.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on loomade kaitsemehhanismide peamine eesmärk?
V: Loomade kaitsemehhanismide peamine eesmärk on kaitsta neid kiskjate, parasiitide ja haiguste eest, mis võivad olla surmavad.
K: Kuidas aitavad need kaitsemehhanismid kaasa paljunemisele?
V: Need kaitsemehhanismid aitavad paljunemisel, hoides looma elus piisavalt kaua, et ta saaks paljuneda ja luua järgmise põlvkonna.
K: Kas ka taimi mõjutab kisklus?
V: Jah, ka taimed võivad olla mõjutatud röövloomadest, mis võivad vähendada taime viljakust.
K: Kas taimedel on mingisugune kaitse taimekiskjate vastu?
V: Jah, paljudel taimedel on mingisugune kaitse taimekiskjate vastu.
K: Millised on mõned näited loomade kaitsemehhanismidest?
V: Loomade kaitsemehhanismide näideteks on näiteks varjamine, miimika, hoiatavad värvid või mustrid, kaitsvad struktuurid, nagu ogad või okastraadid, ja agressiivne käitumine, nagu võitlemine või põgenemine.
K: Kas kõigil loomadel on sama tüüpi kaitsemehhanismid? V: Ei, erinevad loomad võivad kasutada eri tüüpi kaitsemehhanisme sõltuvalt nende keskkonnast ja vajadustest.
