Iguanodon
Iguanodon on alumisest kriidiajastust pärit dinosauruste perekond Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. See elas 125/126 miljonit aastat tagasi (mya).
1822. aastal avastatud ja kolm aastat hiljem inglise geoloog Gideon Mantelli poolt kirjeldatud Iguanodon oli Megalosauruse järel teine ametlikult nimetatud dinosaurus. Koos Megalosauruse ja Hylaeosaurusega oli ta üks kolmest perekonnast, mida algselt kasutati Dinosauria määratlemiseks.
Iguanodon on suur ja mahukas taimtoiduline loom, mida mõned arvavad, et ta kuulub samasse perekonda kui pardilõugilised hadrosaurused. Sugukonna taksonoomia on jätkuvalt uurimisobjektiks, kuna uusi liike nimetatakse või juba ammu tuntud liike liigitatakse ümber teistesse sugukondadesse.
Teaduslik arusaam Iguanodonist on aja jooksul arenenud. Fossiilidest on saadud uut teavet. Teadlased on teinud teadlikke hüpoteese elava looma kohta, sealhulgas toitumise, liikumise ja sotsiaalse käitumise kohta. Iguanodonil kui ühel esimestest teaduslikult teadaolevatest dinosaurustest on väike, kuid märkimisväärne koht avalikkuse ettekujutuses dinosaurustest. Tema kunstiline kujutamine muutus pärast tema jäänuste uusi tõlgendusi.
Bernissart Iguanodoni skelett paigaldamisel
Hirmuäratav relv: Ignuanodoni pöial.
Iguanodoni kolju Oxfordi ülikooli loodusmuuseumist
Liik
Tunnustatud on vähemalt kaks liiki:
- I. bernissartensis, mida kirjeldas George Albert Boulenger 1881. aastal, on perekonna tüüpliik. See liik on kõige tuntum tänu paljudele skelettidele, mis avastati 1878. aastal Belgias Bernissarti kivisöealadel. Selles kohas, söekaevanduses, kaevati välja 36 täiskasvanud looma skeletti. See on kaugelt suurim selle liigi leiukoht. Liik on suur ja tugev.
- 2015. aastal kirjeldatud I. galvensis põhineb täiskasvanud ja noorukite jäänustel, mis on leitud Hispaanias Teruelis asuvatest ladestutest, mis pärinevad umbes 126 mya ajast.
Hoiak ja liikumine
Kuna selle esijäsemed olid tagumistest jäsemetest lühemad, arvas Mantell, et see võib liikuda kahel jalal, erinevalt Owenist, kes arvas, et see on neljajalgne. Tõenäoliselt kasutas ta mõlemat moodi. Aeglane kõndimine toimuks neljakäpakil ja kiirem jooksmine tagajalgadel. Mõlemal juhul oli keha asend pigem horisontaalne kui püstine, kusjuures saba hoiti maapinnast kõrgemal luustunud (luustunud) sidemete abil (need on skeletil selgelt näha). Ta kaitseks end kiskjate vastu tagajalgadel, kasutades relvadena oma tugevaid esikäsi ja tigedaid pöidlaid.
Söömine
Hambad olid tihedalt paiknevad, brauserile sobivad jahvatushambad. arvatakse, et nagu enamikul teistel ornitischiaani loomadel, oli ka Iguanodonil mingi põsepõssi-taoline struktuur, lihaseline või mittemuusiline, et hoida toitu suus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Iguanodon?
V: Iguanodon on alumisest kriidiajastust pärit ornitopoodide dinosauruste perekond Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.
K: Millal elas Iguanodon?
V: Iguanodon elas 125/126 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Kes avastas ja kirjeldas Iguanodoni?
V: Iguanodoni avastas 1822. aastal ja kirjeldas kolm aastat hiljem inglise geoloog Gideon Mantell.
K: Milliseid kolme perekonda kasutati dinosauria määratlemisel?
V: Kolm perekonda, mida algselt kasutati dinosauria määratlemiseks, olid Megalosaurus, Hylaeosaurus ja Iguanodon.
K: Kui suur oli Iguanodon?
V: Iguanodon oli suur, mahukas taimtoiduline.
K: Kas on mingeid tõendeid selle kohta, milline oli tema käitumine või eluviis?
V: Jah, teadlased on fossiilide põhjal teinud oletusi selle elutegevuse, sealhulgas toitumise, liikumise ja sotsiaalse käitumise kohta.
K: Miks on Iguanodon hästi tuntud?
V: Kuna Iguanodon on üks esimesi teaduslikult tuntud dinosaurusi, on ta hästi tuntud.
