Meripurad
Merikurgid on okasnahksete klass, Holothuroidea. Neil on piklik keha ja nahkjas nahk. Merikurgid elavad ookeani põhjas. Enamik merikurke on arolooma. Merikurke on umbes 1500 liiki. Merikurgil on ainulaadne hingamissüsteem ja tõhus kaitse röövloomade vastu. Hiinlased söövad neid.
Nagu kõigil okasnahksetel, on ka merikurgidel vahetult naha all endoskelett, mis koosneb tavaliselt sidekoe abil ühendatud üksikutest ossikulaaridest. Need võivad mõnikord olla laienenud lamedateks plaatideks, mis moodustavad soomuse. Pelaagilistel liikidel skelett puudub.
Ülevaade
Merikurgid suhtlevad omavahel, saates vee kaudu hormoonsignaale.
Nende loomade tähelepanuväärne omadus on kollageen, mis moodustab nende kehaseina. Seda saab soovi korral lõdvendada ja pinguldada. Kui loom tahab end läbi väikese lõhe sisse suruda, võib ta kollageeniühendused lahti teha ja ruumi sisse valada. Et end nendes lõhedes turvaliselt hoida, haarab merikurgi kõik oma kollageeni kiud kokku, et oma keha uuesti kõvaks muuta.
Loomadel on sisemine hingamispuu, mis ujub sisemises veeõõnsuses. Tagaosas pumbatakse vett kloaagist sisse ja välja, nii et gaasivahetus toimub soolestikus oleva hingamispuudega. p80
Kaitse
Mõned korallrahu merikurki liigid kaitsevad end, paiskates välja kleepuvaid cuvierian torusid, et takistada võimalikke röövloomi. Need torukesed kinnituvad soolestiku hingamispuu külge. Hirmutamisel võivad need kurkid torukesi välja ajada kloaagi seina rebenemise kaudu. See pritsib kleepuvaid niite üle kogu röövlile. Asendustorud kasvavad tagasi pooleteise kuni viie nädalaga, sõltuvalt liigist. Nende torukeste vabanemisega võib kaasneda ka mürgise kemikaali, holoturiini eraldumine, millel on seebiga sarnased omadused. See kemikaal võib tappa iga läheduses oleva looma ja on veel üks viis, kuidas need paiksed loomad saavad end kaitsta. Teised kurgid, kellel see vahend puudub, võivad oma soolestiku seina lõhkuda ning oma soolestiku ja hingamispuu välja paisata. Nad taastavad need hiljem. Seda kogenud zooloogid usuvad, et see on muljetavaldav heidutusvahend. "Seda jama, mida üks indiviid suudab tekitada, peab nägema, et seda uskuda."p81 .
Nende kaitsevõimaluste olemasolu seletab, miks holotuurlased suutsid oma esivanemate tugeva luustikuga hakkama saada.
Söötmine
Suu ümber on alati olemas tugevalt modifitseeritud torujalad. Need on hargnenud ja sissetõmmatavad telgitagused, mis on palju suuremad kui tavalised torujalad. Merikurgil on sõltuvalt liigist kümme kuni kolmkümmend sellist teleskoobi. Suu ja söögitoru ümber on suuremate ossikate ring, mille külge on kinnitatud torujalgade lihased. Oma kleepuvate tentaklitega kogub loom detriiti ja väikeorganisme.
Merekurk, Kookose saar, Hawaii
Seychellide merikurgil paiskab enesekaitseks pärakust välja kleepuvaid niite.
Küsimused ja vastused
K: Mis on merikurgid?
V: Merikurgid on okasnahksete liik, mida nimetatakse Holothuroidea.
K: Milline on merikurgi keha?
V: Merikurgil on piklik keha, millel on nahkjas nahk.
K: Kus elavad merikurgid?
V: Merikurgid elavad ookeani põhjas.
K: Mida enamik merikurke sööb?
V: Enamik merikurke on arolooma.
K: Mitu liiki merikurke on olemas?
V: Merikurke on umbes 1500 liiki.
K: Kas merikurgidel on mingeid unikaalseid tunnuseid?
V: Merikurgil on ainulaadne hingamissüsteem ja tõhus kaitse röövloomade vastu.
K: Milleks kasutavad hiinlased merikurke?
V: Hiinlased söövad merikurki toiduks.
