Jõehobu
Jõehobu (Hippopotamus amphibius) ehk hipo (vanakreeka keeles "jõehobune" (Ιπποπόταμος)) on Aafrikas elav suur imetaja, kes tavaliselt sööb taimi. See on üks kahest veel elusolevast jõehobuste perekonna liigist. Teine on kääbusjõehobu.
Jõehobu on suuruselt teine ja kaalult kolmas suurim maismaaloom. Elevant on kõige raskem ja valge ninasarvik on teine kõige raskem, kuid jõehobust veidi väiksem. Jõehobu on ka kõige raskem lülijalgne.
Jõehobu on poolveekoguja. See tähendab, et kuigi ta elab tavaliselt maismaal, veedab ta suure osa ajast jõgedes ja järvedes, kus isased juhivad 5-30 emasloomast ja noortest koosnevaid rühmi. Päeval hoiavad nad end jahedana, viibides vees või mudas. Ka jõehobujõmmude pojad sünnivad vees. Hämaruses tulevad nad välja rohtu karjatama. Jõehobud puhkavad koos vees, kuid neile meeldib ka üksinda karjatada.
Jõehobu on tünnikujulise torso, väga suure suu ja hammastega, peaaegu karvata keha, lühikeste jalgade ja suure suurusega. Ta on suuruselt kolmas maismaaimetajatest, arvestades tema kaalu, mis jääb vahemikku 1½ kuni 3 tonni. Valge ninasarvik kaalub 1½ kuni 3½ tonni ja kolm elevandiliiki kaaluvad 3 kuni 9 tonni. Kuigi tal on lühikesed ja paksud jalad, suudab ta joosta kiiremini kui inimene. Mõned jõehobud on jooksnud lühikestel distantsidel 30 km/h (19 mph). Jõehobu on üks ägedamaid loomi maailmas. Tihti nimetatakse seda üheks Aafrika kõige ohtlikumaks loomaks. Sahara-taguses Aafrikas elab umbes 125 000 kuni 150 000 jõehobu. Kõige rohkem jõehobusid on Sambias (umbes 40 000) ja Tansaanias (20 000-30 000). Nad on ohustatud, sest nad kaotavad oma elupaiku ja neid salaküttitakse nende liha ja elevandihammaste pärast.
Etümoloogia
Sõna "jõehobu" tuleneb vanakreeka keelest ἱπποπόταμος, hippopotamos, sõnast ἵππος, hippos, "hobune", ja ποταμός, potamos, mis tähendab "jõgi". Seega tähendab "jõehobune" "jõe hobune". Rohkem kui ühte jõehobu nimetatakse hipopotamiks ja kasutatakse ka "jõehobu" või "jõehobu". Hipopotamused on sotsiaalsed. Umbes 30 jõehobu elab koos rühmades. Isast jõehobu nimetatakse pulliks. Emast jõehobu nimetatakse lehmaks ja jõehobu beebit kutsutakse vasikaks. Seda liiki tuntakse ka tavalise jõehobu või Niiluse jõehobu nime all.
Kirjeldus
Jõehobu on maailma suuruselt neljas imetajatest (vaala, elevandi ja ninasarviku järel). Egiptuse jõehobu on teistest väiksem. Nad võivad elada nii vees kui ka maismaal. Nad võivad kõndida või isegi joosta mööda jõepõhja.
Kuna jõehobud on nii suured, on neid looduses raske kaaluda. Enamik täiskasvanud isaseid jõehobusid kaalub 1 500-1 800 kg. Emased jõehobud on väiksemad ja kaaluvad tavaliselt 1 300-1 500 kg. Vanemad isased võivad saada veelgi suuremaks. Nad kaaluvad vähemalt 3200 kg ja mõnikord isegi 4500 kg.
Isased jõehobud näivad kasvavat kogu oma elu jooksul. Emased jõehobud muutuvad aga kõige raskemaks, kui nad on umbes 25-aastased.
Jõehobudel on suur ja raske keha, tumehall nahk ja lühikesed jalad. Jõehobu peamine kaitsevahend on tema äärmiselt tugev suu. Nad võivad kasvada 15 jala pikkuseks ja kaaluda 3000 kilo.
Jõehobu Lissaboni loomaaias
Joonis jõehobu skeletist
Jõehobu suu sees
Life
Jõehobu on taimtoidulised loomad, kes elavad rühmades. Kuigi täiskasvanud jõehobu on poolveekoguja ja tal on võrkjad jalad, ei ole ta eriti hea ujuja ega oska ujuda. Ta viibib harva sügavas vees; kui ta seda teeb, siis liigub ta põhjast porilooma moodi hüpates. Tavaliselt viibivad nad päeval mudas ja vees ning tulevad öösel välja rohtu või lehti sööma. Kuigi nad on mahukad loomad, võivad jõehobud maal galopeerida kiirusega 30 km/h, kuid tavaliselt traavivad.
Jaotus
Paljud jõehobud elasid Põhja-Aafrikas ja Euroopas umbes 30 000 aastat tagasi. Egiptuse Niiluse piirkonnas olid nad juba ammu tavalised, kuigi praegu neid seal ei ole. Plinius vanem kirjutab, et tema ajal oli parim koht Egiptuses selle looma leidmiseks Saite nome. Seal võis seda looma leida ka pärast araablaste vallutamist 639. aastal. Jõehobusid leidub endiselt Uganda, Sudaani, Somaalia, Keenia, Kongo Demokraatliku Vabariigi põhjaosa ja Etioopia jõgedes ja järvedes, läänepool Ghanat kuni Gambiani, samuti Lõuna-Aafrika (Botswana, Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe, Sambia) jõgedes ja järvedes. Mõned jõehobud elavad ka Tansaanias ja Mosambiigis. Neile meeldib elada kohtades, kus vesi ei ole liiga sügav.
Jõehobud ja inimesed
Agressioon
Jõehobud on väga agressiivsed inimeste suhtes, keda nad tavaliselt ründavad nii paatides kui ka maismaal ilma nähtava provokatsioonita. See jõehobu agressiivsus on põhjustatud sellest, et inimesed tulevad oma lastele liiga lähedale. Jõehobud kaitsevad oma poegi väga ja nad kardavad sageli, et inimesed kujutavad oma poegadele suurt ohtu. Neid peetakse laialdaselt üheks kõige ohtlikumaks suurloomaks Aafrikas.
Arheoloogia
Varaseimad tõendid selle kohta, et inimesed tegelesid jõehobudega, pärinevad umbes 160 000 aasta tagustest lahtilõikamisjälgedest jõehobu luudel Bouri formatsiooni juures. Hilisemad kaljumaalingud ja gravüürid, millel on kujutatud jõehobude küttimist. Neid on leitud Kesk-Sahara mägedest 4000-5000 aasta tagusest ajast Djaneti lähedalt. Ka muistsed egiptlased teadsid jõehobudest palju. Nad teadsid, et jõehobu on metsik ja metsik loom, kes elab Niiluses. Egiptuse mütoloogias oli Tawaretil, raseduse ja sünnituse kaitsmise jumalannal, jõehobu pea. See tulenes sellest, et iidsed egiptlased nägid, kui kaitsvad emased jõehobud võisid olla oma poegade suhtes.
Faksianskulptuur Egiptuse Uuest Kuningriigist, 18./19. dünastia, umbes 1500-1300 eKr, kui jõehobud olid Niiluse ääres veel laialt levinud.
Lõõgastumine Londoni loomaaias 1852. aastal
Küsimused ja vastused
K: Mis on jõehobu teaduslik nimi?
V: Jõehobu teaduslik nimi on Hippopotamus amphibius.
K: Mitu liiki jõehobu perekonnast on veel elus?
V: Hipopotamidae perekonnas on elus vaid kaks liiki.
K: Milline on kaalult kolmas suurim maismaaloom?
V: Jõehobu on kaalult kolmas suurim maismaaloom, kõige raskem on elevant ja teine kõige raskem valge ninasarvik, kuid veidi väiksem kui jõehobu.
K: Kas jõehobu on poolveekoguja?
V: Jah, jõehobu on poolveekoguja, mis tähendab, et ta elab tavaliselt maismaal, kuid veedab palju aega jõgedes ja järvedes.
K: Milline näeb jõehobu välja?
V: Jõehobu on tünnikujulise tüvega, suure suu ja hammastega, peaaegu karvata kehaga, lühikeste jalgadega ja suure suurusega.
K: Kui kiiresti võib jõehobu joosta?
V: On teada, et mõned jõehobud jooksevad lühikestel distantsidel 30 km/h (19 mph).
K: Kui palju on Sahara-taguses Aafrikas hinnanguliselt veel looduslikke jõehobusid?
V: Hinnanguliselt on Sahara-taguses Aafrikas veel umbes 125 000 kuni 150 000 looduslikku jõehobu.
