Jõehobu (Hippopotamus amphibius) ehk hipo (vanakreeka keeles "jõehobune" (Ιπποπόταμος)) on Aafrikas elav suur imetaja, kes eelkõige sööb taimi. See on üks kahest tänapäeval elusolevast jõehobuste perekonna liigist; teine on kääbusjõehobu.

Elupaik ja levik

Jõehobud elavad peamiselt jõgede, järvede ja märgalade läheduses Sahara-taguses Aafrikas. Nad eelistavad madalat, aeglaselt voolavat vett, kus saavad päeva jooksul jahedas olla ning rühmadena puhata. Inimese ja maa kasutuse muutumine — märgalade kuivendamine, jõeveetaseme langus ja intensiivne karjakasvatus — on vähendanud neile sobivaid elupaiku.

Välimus ja füsioloogia

Jõehobu keha on tugeva, tünnikujulise kuju ja peaaegu karvatu nahaga. Tal on väga suur suu ja vägevad hambad — eriti kihvad (suurused võivad olla muljetavaldavad) — ning lühikesed, jässakad jalad. Täiskasvanu kaalub tavaliselt umbes 1½ kuni 3 tonni, mistõttu on ta suuruselt ja raskuselt üks maismaaimetajatest. Kuigi jalad on lühikesed, suudab jõehobu lühikestel distantsidel joosta suhteliselt kiiresti (mõned mõõtmised kuni umbes 30 km/h).

Naha all on paks rasvakiht ja eriline limataoline eritise — sageli punakaoranž — mis aitab vältida päikesepõletust ja omab antibakteriaalset toimet. Jalataldad on veidi sõralised ja kipuvad olema osaliselt ujuvusega kohandunud; sõrmede vahel on kerge varvastevaheline membraan.

Käitumine ja toitumine

Jõehobud on poolveekogulised: nad veedavad päeva suure osa ajast vees või mudas, kus jahedus ja niiskus aitavad regulaarselt keha temperatuuri kontrollida. Öösel, sageli hämaruses, tulevad nad maismaale karjatama — toituvad peamiselt rohust ja muuist madalatest taimedest. Nad võivad liikuda mitu kilomeetrit ruttu toituvatelt aladelt tagasi veekogule.

Sotsiaalselt elavad jõehobud sageli rühmades (inglise keeles "pod", "herd" või "bloat"), mida juhib territoriaalne isane. Rühmad koosnevad tavaliselt mitmest emasloomast, noortest ja mõnikord ühest või mitmest isasest; suurused varieeruvad, kuid rühma liikide arv võib olla 5–30 või rohkem, sõltuvalt toituvusest ja elupaiga tingimustest. Isased kaitsevad oma territooriumi vees ning tähistavad seda sageli väljaheidetega, mille nad sabaga laiali pritsivad.

Jõehobud on tuntud oma territoriaalse käitumise ja agressiivsuse poolest — eelkõige kui inimene või loom satub nende ja vee vahelisse tsooni. Seetõttu on neid sageli nimetatud üheks ohtlikumaks loomaks Aafrikas.

Paljundamine ja eluiga

Paljunemine toimub maismaal või veepiirkondade lähedal; emakloomadel on rasedusaeg ligikaudu 8 kuud. Pojad sünnivad tavaliselt vees või veepiiri lähedal ja võivad juba varakult õppida ujuma; vastsündinud kaaluvad tavaliselt paarikümnest kuni mõnekümne kilogrammini (sõltuvalt allikast). Emad hoiavad oma poegi rangelt ja poeg võib imetada nii vees kui maismaal. Jõehobud võivad looduses elada 40 aastat või rohkem; vangistuses võivad nad elada veelgi kauem.

Ohustatus ja inimtegevus

IUCN hindab Hippopotamus amphibius kaitseolekut kui ohustatud (Vulnerable) — ohud tulenevad peamiselt elupaikade kadumisest, veekogude muutumisest ja inimese ning rõhuva küttimise tagajärjel. Mindud seisundis on hinnangud populatsioonide suurusele erinevad, kuid Sahara-taguses Aafrikas elab üldiselt hinnanguliselt umbes 125 000 kuni 150 000 jõehobu. Riikide lõikes on suuri populatsioone näiteks Sambias (umbes 40 000) ja Tansaanias (umbes 20 000–30 000).

Lisaks salakütile, kes jahti peavad nii liha kui ka lõualuidest ja kihvadest pärineva "ivory" pärast, põhjustavad konfliktid inimestega sageli jõehobude hävimist: nad võivad rikkuda põllu- ja kariloomapidamist, mis viib karistava lõpusammuni. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, inimeste ja jõehobude kokkupõrgete vähendamist ning seaduslikku kontrolli küttimise üle.

Kokkuvõte ja ohutusnõuanded

  • Ära kunagi lähe lähedale jõehobule, eriti kui asute vee ja maismaa piiril — nad kaitsevad jõuliselt enda territooriumi ja poegi.
  • Hoidu sattumast kahe vahel (näiteks autost maha minnes) jõehobu ja vee vahel.
  • Tutvustage kohalikke kogukondi konfliktide ennetamise viisidega, nagu ööajal kariloomade kaitse ja põldude piiramine.

Jõehobu on tähtis osa Aafrika ökosüsteemidest: ta mõjutab rohumaade ja veekogude dünaamikat ning on kultuuriliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik liik, keda on vaja hoida ja kaitsta nii looduses kui ka inimeste kõrval elades.