Mosambiik — faktid, ajalugu, rahvastik ja loodusvarad

Avastage Mosambiik: faktid, ajalugu, Maputo, rahvastik, suured maagaasivarud ja loodusvarad — kokkuvõte poliitikast, kultuurist ja majanduslikest võimalustest.

Autor: Leandro Alegsa

Mosambiik, ametlikult Mosambiigi Vabariik, on riik Kagu-Aafrikas. Selle pealinn on Maputo. Seal elab umbes 31 miljonit inimest. 1975. aastal sai Mosambiik Portugalist iseseisvaks. (Rahvuspäev 25. juunil 1975) Riik sai portugallaste poolt Moçambique'i nime Mosambiigi saare järgi, mis oli Portugali Aafrika pealinn. Pärast Portugalist iseseisvumist sai sellest Mosambiigi Rahvavabariik. Aastatel 1977-1992 kestis suur kodusõda.

Mosambiigis on palju loodusvarasid. Portugal, Hispaania ja Belgia on riigi kõige olulisemad partnerid. See on maailma suuruselt teine vaeseim riik. Seal on maailma madalaim oodatav eluiga. 2012. aastal leiti Mosambiigis suured maagaasivarud. Varudest saadav tulu võib majandust oluliselt muuta.

Mosambiigi ainus ametlik keel on portugali keel. Umbes pooled inimesed räägivad seda teise keelena ja väga vähesed emakeelena. Emakeelena räägitakse laialdaselt suahiili, makhuwa ja sena keelt. Mosambiigi suurim religioon on kristlus. On ka moslemid ja Aafrika traditsioonilised usuvähemused.

Mosambiik on Aafrika Liidu, Rahvaste Ühenduse, Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse, Ladina Liidu, Islami Koostööorganisatsiooni ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liige.

Ajalugu lühidalt

Mosambiigi aladel elasid sajandeid mitmed Aafrika hõimud ja kuningriigid enne Euroopast saabumist. 16. sajandil hakkasid piirkonda uurima ja asuma portugallased ning Mosambiik kuulus pikka aega Portugali koloniaalimpeeriumi. 20. sajandi keskpaigas tõusid iseseisvusliikumised ning 1975. aastal kuulutati riik iseseisvaks. Iseseisvumisele järgnes pikk ja laastav kodusõda (1977–1992), kus vastandusid peamiselt vasakpoolne partei FRELIMO ja põgenikest ning hiljem relvastatud liikumisega RENAMO. Rahu ja demokraatlike protsesside algus toimus 1990ndatel, kuid poliitiline ja majanduslik areng on olnud aeglane ning katkestusi on tekitanud nii sisekonfliktid kui ka majanduslikud kriisid (näiteks varade varjatud laenude skandaal 2016. aastal).

Geograafia ja kliima

Mosambiik asub Kagu-Aafrikas ja piirneb põhjas Tansaania, edelas Zambia ja Zimbabwe, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariik ja eelkõige Eswatini ning idas India ookeaniga. Riigi rannajoon on pikk ja mitmekesine, sinna kuuluvad lahesopid, suudmealad ja mangroovirannad. Pindala on suur (ligikaudu 800 000 km²) ning maastik hõlmab rannikutasandikke, sisemaa platoosid ning mäestikke läänepiiril.

Kliima on peamiselt troopiline kuni subtroopiline: rannikul on niiske ja soojem kliima, sisemaal on kuivem ja vahelduvam. Kuiv ja vihmase perioodi pikkus sõltub regioonist; rannikualadel on tugevad suvevihmad (novembrist märtsini) ning aeg-ajalt tabavad rannikuala tugevad tormid ja orkaanid, mis võivad põhjustada ulatuslikku kahju.

Rahvastik ja keel

Mosambiigi rahvastik on etniliselt mitmekesine. Riigi elanikkond koosneb mitmest kohaliku päritoluga rahvusgrupist, kelle hulgas suurimaid on makhuwa, tsonga (shangaan), sena, ndau jt. Linnastumine on kasvutrendis: suured linnad nagu Maputo, Beira, Nampula ja Quelimane tõmbavad tööotsijaid maapiirkondadest.

Nagu mainitud, on ametlik keel portugali keel, mis toimib riigis avalikliku elu ja hariduse lingua francana. Samal ajal räägib suur osa elanikkonnast emakeelena ühte mitmest Bantu keelest; suahiili on levinud peamiselt põhjarannikul ja sadamalinnades. Keeleline mitmekesisus mõjutab haridust ja avalikku teenistust — mitmetes piirkondades on emakeelepõhine haridus alles arendamisel.

Religioon ja kultuur

Kõige levinum usutunnistus on kristlus, eelkõige katoliiklased ja erinevad protestantlikud kirikud. Rannikuäärsetes kogukondades on ka märkimisväärne moslemite kogukond ning paljud inimesed kombineerivad kristlikke ja traditsioonilisi animistlikke tavasid. Mosambiigi kultuuris on tähtsal kohal muusika (nt marrabenta, traditsioonilised rütmid), tantsud, käsitöö ning toidukombed — tavalised toidud sisaldavad maisi, kassavat (maniokki), mereande ja vürtsikaid kastmeid nagu peri-peri.

Majandus ja loodusvarad

Mosambiigi majandus tugineb põllumajandusele, kalandusele, toormele (sh kivisüsi, nikkel, puit) ja alumiiniumitööstusele (näiteks Mozal- või muud tehased). 2012. aastal ja järgnevatel aastatel leitud suured maagaasi varud Rovuma basseinist on avanud võimalusi nafta- ja gaasitööstuse arendamiseks, mis võib oluliselt mõjutada riigi majandusvaateid, kui tulu suudetakse õigesti hallata. Võimalused on ka hüdroenergia (Cahora Bassa hüdroelektrijaam), turism (rannad, rahvuspargid) ja transiiditeenused enda suure pindala ja sadamate tõttu.

Majanduslikud väljakutsed on suured: infrastruktuuri lagunemine pärast kodusõda, vaesus, kõrge tööpuudus, korruptsioon ja hea valitsemistava puudumine. 2016. aasta varjatud laenude skandaal viis rahvusvahelise usalduse kõikumiseni, mis mõjutas kogukulutusi ja investeeringuid.

Tervis, haridus ja elutingimused

Mosambiikil on madal elujõud ja suured terviseprobleemid: kõrge HIV/AIDSi ja malaariaga nakatumuse määr, piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele ning heal tasemel erakorralise abi nappus. Õppimistase ja hariduse kättesaadavus paranevad, kuid koolides on jätkuvalt puudusi — varud, koolitarbed ja kvalifitseeritud õpetajad ei ole igal pool kättesaadavad. Eluaseme ja vee-käitlemise probleemid maapiirkondades on tavapärased ning paljud kogukonnad sõltuvad põllumajandusest enesevääriminiseks ja toiduturvalisuseks.

Poliitika ja rahvusvahelised suhted

Mosambiigi poliitiline süsteem on vormiliselt demokraatlik vabariik, kus tähtsust omavad nii presidendi institutsioon kui ka parlament. Pärast kodusõja lõppu on toimunud mitmeid valimisi ja rahu lepe, kuid aeg-ajalt esineb relvastatud rahutusi ja konfliktipiirkondi. Riik on aktiivne rahvusvahelises koostöös: ta kuulub Aafrika Liitu, Rahvaste Ühendusse, Portugali keelt kõnelevate riikide ühendusse (CPLP), Islami Koostööorganisatsiooni ja Lõuna-Aafrika Arenguühendusse.

Loodus ja keskkonnakaitse

Mosambiik pakub rikkaid looduskeskkondi: mangroovid ja korallrahud rannikul, savannid ja metsad sisemaal, kus elutsevad mitmed imetajad, linnuliigid ja mereelustik. Samas on liigne väljapressimine (nt ebaseaduslik raiumine, ülepüügi ja intensiivne põllumajandus) ning kliimamuutuse mõjud (tõusvad meretasemed, tugevamad tormid) olulised ohud loodusele ja kohalikele kogukondadele. Rahvuspargid ja kaitsealad püüavad säilitada elurikkust, kuid vajavad rahastust ja paremat haldust.

Pealinn ja suuremad linnad

Pealinn Maputo on riigi suurim linn ja tähtis sadamalinn, kus asuvad valitsusasutused, suured ettevõtted, kultuuriasutused ja kõrgkoolid. Teised olulised linnad on Beira (suurem sadamalinn Kesk-Mosambiigis), Nampula (põhjaosas oluline keskus), Quelimane ja Pemba, mis on tähtsad nii logistikalt kui ka regionaalse kultuuri seisukohalt.

Transport ja infrastruktuur

Transportivõrgustik koosneb sadamatest, raudteedest, sõiduteedest ja mõningatest lennujaamadest. Mõned transpordi- ja kommunikatsioonirajad olid kodusõja ja hilisemate pingete tõttu kahjustatud; taastamine kestab ja sõltub rahvusvahelistest investeeringutest ning riigipoliitikast. Sadamad nagu Maputo ja Beira on olulised regionaalse kaubanduse sõlmpunktid, mis teenindavad ka naaberriikide siseturu vajadusi.

Tulevikuväljavaated

Mosambiigi tulevik sõltub paljuski sellest, kuidas suudetakse hallata loodusvarasid (eriti maagaasi tulusid), parandada valitsemistava ja vähendada korruptsiooni ning investeerida haridusse, tervishoidu ja infrastruktuuri. Kui need küsimused suudetakse lahendada ja rahu ning stabiilsus säilitada, on riigil potentsiaal majanduskasvuks ja sotsiaalseks edasiminekuks.

  • Peamised väljakutsed: vaesus, tervishoiu- ja haridussüsteemi nõrkus, korruptsioon, kliimamuutuse mõju.
  • Peamised võimalused: maagaas, hüdroenergia, sadamate ja transiiditeenuste arendamine, turism.

Geograafia ja kliima

Mosambiik on oma 309 475 ruutmiili (801 537 km2) pindalaga maailma 35. suurim riik. Idas piirneb ta India ookeani, põhjas Tansaania, loodes Malawi ja Sambia, läänes Zimbabwe ning edelas Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga.

Riik on jagatud kahte piirkonda Sambesi jõe ääres. Sambesi jõest põhja pool liigub kitsas rannajoon sisemaale mägede ja madalate platoode suunas. Edasi lääne pool asuvad karmid kõrgustikud, mille hulka kuuluvad Niassa kõrgustik, Namuli või Shire kõrgustik, Angonia kõrgustik, Tete kõrgustik ja Makonde platoo, mis on kaetud miombometsadega. Sambesi jõest lõuna pool on madalikud laiemad, sügavamal lõunas asuvad Mashonalandi platoo ja Lebombo mäed.

Riigis on viis põhijõge ja mitu väiksemat jõge. Suurim ja tähtsaim on Sambesi. Riigis on neli märkimisväärset järve: Niassa järv (või Malawi järv), Chiuta järv, Cahora Bassa järv ja Shirwa järv, mis asuvad kõik põhjas.

Kliima

Mosambiigis on troopiline kliima, kus on kaks aastaaega. Vihmane hooaeg on oktoobrist märtsini ja kuiv hooaeg aprillist septembrini. Tingimused varieeruvad sõltuvalt kõrgusest. Rannikul on sademete hulk suur ja põhjas ja lõunas on neid vähem. Aastane sademete hulk varieerub piirkonniti 500-900 mm vahel. Vihmaperioodil esineb sageli tsükloneid. Maputo keskmine temperatuurivahemik on 13-24 °C juulis ja 22-31 °C veebruaris.

Murresse mägi ja teeistandused Gurúè lähedal, Zambezia provintsis, Põhja-Mosambiigis.Zoom
Murresse mägi ja teeistandused Gurúè lähedal, Zambezia provintsis, Põhja-Mosambiigis.

Linnad

See on kõige suurema rahvaarvuga linnade ja alevike nimekiri. See põhineb iga linna või linna kohta tehtud viimasel rahvaloendusel.

Kogu riigis elab umbes 22 miljonit inimest. Nendes 14 linnas on kokku 5 miljonit. See näitab, et enamik inimesi elab endiselt maapiirkondades.

Koht

Linn

Rahvastik

Loenduse kuupäev

Provints

1

Maputo

1,766,184

2007

Maputo provints

2

Matola

675,422

2007

Maputo provints

3

Beira

546,000

2006

Sofala provints

4

Nampula

477,900

2007

Nampula provints

5

Chimoio

238,976

2007

Manica provints

6

Nacala

207,894

2007

Nampula provints

7

Quelimane

192,876

2007

Zambezia provints

8

Tete

155,909

2007

Tete provints

9

Lichinga

142,253

2007

Niassa provintsi

10

Pemba

141,316

2007

Cabo Delgado provints

11

Gurúè

116,922

2008

Zambezia

12

Xai-Xai

116,343

2007

Gaza provints

13

Maxixe

105,895

2007

Inhambane provintsi

14

Cuamba

95,084

2007

Niassa provintsi

 

Divisjonid

Mosambiik on jagatud kümneks provintsiks (provintsideks) ja üheks provintsi staatusega pealinnaks (cidade capital). Provintsid on jagatud 129 ringkonnaks (distritos). Piirkonnad jagunevad omakorda 405 "Postos Administrativos" (haldusasutused) ja seejärel Localidades (omavalitsusüksused), mis on riigi keskvalitsuse madalaim geograafiline tasand. Alates 1998. aastast on Mosambiigis loodud 43 "Municípios" (omavalitsusüksust).

  1. Cabo Delgado
  2. Gaza
  3. Inhambane
  4. Manica
  5. Maputo (linn)
  6. Maputo
  7. Nampula
  8. Niassa
  9. Sofala
  10. Tete
  11. Zambezia

Map of Mozambique with the province highlighted

Panoraamvaade Maputole, Mosambiigi pealinnale ja riigi suurimale linnale. Maputo linn on Maputo provintsist eraldi.Zoom
Panoraamvaade Maputole, Mosambiigi pealinnale ja riigi suurimale linnale. Maputo linn on Maputo provintsist eraldi.

Kultuur

Kunst

Mosambiigi muusika võib olla mitmel eesmärgil. Need võivad olla religioossed või traditsioonilised tseremooniad. Muusikainstrumendid on tavaliselt käsitsi valmistatud. Mõned kasutatavad pillid on puidust ja loomanahast valmistatud trummid, lupembe, mis on loomasarvedest või puidust valmistatud puhkpill, ja marimba, mis on Mosambiigis levinud ksülofon. Marimba on populaarne instrument keskranniku lõunaranniku chopide seas. Nad on kuulsad oma muusikaliste oskuste ja tantsu poolest.

Makonde on tuntud oma puust nikerdamise ja keeruliste maskide poolest, mida kasutatakse tavaliselt traditsioonilistes tantsudes. On olemas kaks erinevat liiki puulõikeid. Shetani (kurjad vaimud), mis on enamasti nikerdatud raskest eebenpuust, kõrged ja elegantselt kumerad, sümbolite ja mittekujutavate nägudega. Ujamaa on totem-tüüpi nikerdused, millel on kujutatud inimeste ja erinevate figuuride elutruud näod. Neid skulptuure nimetatakse tavaliselt "sugupuudeks", sest need jutustavad lugusid mitmest põlvkonnast.

Koloniaalperioodi viimastel aastatel näitas Mosambiigi kunst koloniaalvõimu rõhumist ja muutus vastupanu sümboliks. Pärast iseseisvumist 1975. aastal jõudis kaasaegne kunst uude faasi. Kaks tuntuimat ja mõjukaimat kaasaegset mosambiigi kunstnikku on maalikunstnik Malangatana Ngwenya ja skulptor Alberto Chissano. 1980. ja 1990. aastate kunst näitab poliitilist võitlust, kodusõda, kannatusi, nälga ja võitlust.

Tantsud on tavaliselt väga arenenud traditsioonid kogu Mosambiigis. Hõimude lõikes on palju erinevaid tantse, mis on tavaliselt rituaalset laadi. Chopid näiteks mängivad loomanahkadesse riietatud lahinguid. Makua mehed riietuvad värvilistesse rõivastesse ja maskidesse ning tantsivad tunde mööda küla stiilidel. Riigi põhjaosas elavad naisrühmad tantsivad islami pühade tähistamiseks traditsioonilist tantsu nimega tufo.

Toiduained

Kuna portugallased olid seal peaaegu 500 aastat, mõjutasid nad Mosambiigi kööki oluliselt. Portugallased tõid sinna selliseid põllukultuure nagu maniokk (tärkliserikas juur) ja kašupähklid (Mosambiik oli kunagi nende pähklite suurim tootja) ning pãozinho. Portugallased võtsid kasutusele sellised vürtsid ja maitseained nagu sibul, loorberilehed, küüslauk, värske koriander, paprika, tšillipipar, punane magus paprika ja vein. Samuti suhkruroo, maisi, hirsi, riisi, sorgo (rohu liik) ja kartulid. Prego (pihvirull), rissois (praetud krevetid), espetada (kebab), pudim (puding) ja populaarne inteiro com piripiri (terve kana piri-piri-kastmes) on kõik portugallaste toidud, mida tänases Mosambiigis tavaliselt süüakse.

Meelelahutus

Jalgpall on Mosambiigis kõige populaarsem spordiala.

Pühad

  • Iseseisvuspäev, mida tähistatakse 25. juunil
  • Uusaasta, mida tähistatakse 1. jaanuaril
  • Mosambiigis tähistatakse perepäeva 26. aprillil.
  • Mosambiigi naiste päev, 7. aprill
  • Kangelaste päev, 3. veebruar
  • Ramadan, mida tähistatakse 1. augustist 30. augustini (Mosambiigi moslemid tähistavad).
  • Jõulud, mida tähistatakse 25. detsembril (tähistatakse Mosambiigi kristlaste seas).

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Mosambiigi pealinn?


V: Mosambiigi pealinn on Maputo.

K: Millal sai Mosambiik Portugalist iseseisvaks?


V: Mosambiik sai Portugalist iseseisvaks 25. juunil 1975. aastal.

K: Mis keel on Mosambiigi ametlik keel?


V: Mosambiigi ametlik keel on portugali keel.

K: Kui palju inimesi elab Mosambiigis?


V: Mosambiigis elab umbes 31 miljonit inimest.

K: Milliseid loodusvarasid leidub Mosambiigis?


V: Mosambiigis leiduvate loodusvarade hulka kuuluvad suured maagaasivarud ja sellised mineraalid nagu kivisüsi, titaan, kuld ja boksiit.


K: Millised on riigi mõned olulised partnerid?


V: Riigi olulised partnerid on Portugal, Hispaania ja Belgia.

K: Milliseid religioone Mosambiigis harrastatakse?


V: Mosambiigis harrastatakse kõige rohkem kristlust, kuid seal on ka moslemid ja Aafrika traditsioonilised usuvähemused.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3