Mosambiik, ametlikult Mosambiigi Vabariik, on riik Kagu-Aafrikas. Selle pealinn on Maputo. Seal elab umbes 31 miljonit inimest. 1975. aastal sai Mosambiik Portugalist iseseisvaks. (Rahvuspäev 25. juunil 1975) Riik sai portugallaste poolt Moçambique'i nime Mosambiigi saare järgi, mis oli Portugali Aafrika pealinn. Pärast Portugalist iseseisvumist sai sellest Mosambiigi Rahvavabariik. Aastatel 1977-1992 kestis suur kodusõda.

Mosambiigis on palju loodusvarasid. Portugal, Hispaania ja Belgia on riigi kõige olulisemad partnerid. See on maailma suuruselt teine vaeseim riik. Seal on maailma madalaim oodatav eluiga. 2012. aastal leiti Mosambiigis suured maagaasivarud. Varudest saadav tulu võib majandust oluliselt muuta.

Mosambiigi ainus ametlik keel on portugali keel. Umbes pooled inimesed räägivad seda teise keelena ja väga vähesed emakeelena. Emakeelena räägitakse laialdaselt suahiili, makhuwa ja sena keelt. Mosambiigi suurim religioon on kristlus. On ka moslemid ja Aafrika traditsioonilised usuvähemused.

Mosambiik on Aafrika Liidu, Rahvaste Ühenduse, Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse, Ladina Liidu, Islami Koostööorganisatsiooni ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liige.

Ajalugu lühidalt

Mosambiigi aladel elasid sajandeid mitmed Aafrika hõimud ja kuningriigid enne Euroopast saabumist. 16. sajandil hakkasid piirkonda uurima ja asuma portugallased ning Mosambiik kuulus pikka aega Portugali koloniaalimpeeriumi. 20. sajandi keskpaigas tõusid iseseisvusliikumised ning 1975. aastal kuulutati riik iseseisvaks. Iseseisvumisele järgnes pikk ja laastav kodusõda (1977–1992), kus vastandusid peamiselt vasakpoolne partei FRELIMO ja põgenikest ning hiljem relvastatud liikumisega RENAMO. Rahu ja demokraatlike protsesside algus toimus 1990ndatel, kuid poliitiline ja majanduslik areng on olnud aeglane ning katkestusi on tekitanud nii sisekonfliktid kui ka majanduslikud kriisid (näiteks varade varjatud laenude skandaal 2016. aastal).

Geograafia ja kliima

Mosambiik asub Kagu-Aafrikas ja piirneb põhjas Tansaania, edelas Zambia ja Zimbabwe, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariik ja eelkõige Eswatini ning idas India ookeaniga. Riigi rannajoon on pikk ja mitmekesine, sinna kuuluvad lahesopid, suudmealad ja mangroovirannad. Pindala on suur (ligikaudu 800 000 km²) ning maastik hõlmab rannikutasandikke, sisemaa platoosid ning mäestikke läänepiiril.

Kliima on peamiselt troopiline kuni subtroopiline: rannikul on niiske ja soojem kliima, sisemaal on kuivem ja vahelduvam. Kuiv ja vihmase perioodi pikkus sõltub regioonist; rannikualadel on tugevad suvevihmad (novembrist märtsini) ning aeg-ajalt tabavad rannikuala tugevad tormid ja orkaanid, mis võivad põhjustada ulatuslikku kahju.

Rahvastik ja keel

Mosambiigi rahvastik on etniliselt mitmekesine. Riigi elanikkond koosneb mitmest kohaliku päritoluga rahvusgrupist, kelle hulgas suurimaid on makhuwa, tsonga (shangaan), sena, ndau jt. Linnastumine on kasvutrendis: suured linnad nagu Maputo, Beira, Nampula ja Quelimane tõmbavad tööotsijaid maapiirkondadest.

Nagu mainitud, on ametlik keel portugali keel, mis toimib riigis avalikliku elu ja hariduse lingua francana. Samal ajal räägib suur osa elanikkonnast emakeelena ühte mitmest Bantu keelest; suahiili on levinud peamiselt põhjarannikul ja sadamalinnades. Keeleline mitmekesisus mõjutab haridust ja avalikku teenistust — mitmetes piirkondades on emakeelepõhine haridus alles arendamisel.

Religioon ja kultuur

Kõige levinum usutunnistus on kristlus, eelkõige katoliiklased ja erinevad protestantlikud kirikud. Rannikuäärsetes kogukondades on ka märkimisväärne moslemite kogukond ning paljud inimesed kombineerivad kristlikke ja traditsioonilisi animistlikke tavasid. Mosambiigi kultuuris on tähtsal kohal muusika (nt marrabenta, traditsioonilised rütmid), tantsud, käsitöö ning toidukombed — tavalised toidud sisaldavad maisi, kassavat (maniokki), mereande ja vürtsikaid kastmeid nagu peri-peri.

Majandus ja loodusvarad

Mosambiigi majandus tugineb põllumajandusele, kalandusele, toormele (sh kivisüsi, nikkel, puit) ja alumiiniumitööstusele (näiteks Mozal- või muud tehased). 2012. aastal ja järgnevatel aastatel leitud suured maagaasi varud Rovuma basseinist on avanud võimalusi nafta- ja gaasitööstuse arendamiseks, mis võib oluliselt mõjutada riigi majandusvaateid, kui tulu suudetakse õigesti hallata. Võimalused on ka hüdroenergia (Cahora Bassa hüdroelektrijaam), turism (rannad, rahvuspargid) ja transiiditeenused enda suure pindala ja sadamate tõttu.

Majanduslikud väljakutsed on suured: infrastruktuuri lagunemine pärast kodusõda, vaesus, kõrge tööpuudus, korruptsioon ja hea valitsemistava puudumine. 2016. aasta varjatud laenude skandaal viis rahvusvahelise usalduse kõikumiseni, mis mõjutas kogukulutusi ja investeeringuid.

Tervis, haridus ja elutingimused

Mosambiikil on madal elujõud ja suured terviseprobleemid: kõrge HIV/AIDSi ja malaariaga nakatumuse määr, piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele ning heal tasemel erakorralise abi nappus. Õppimistase ja hariduse kättesaadavus paranevad, kuid koolides on jätkuvalt puudusi — varud, koolitarbed ja kvalifitseeritud õpetajad ei ole igal pool kättesaadavad. Eluaseme ja vee-käitlemise probleemid maapiirkondades on tavapärased ning paljud kogukonnad sõltuvad põllumajandusest enesevääriminiseks ja toiduturvalisuseks.

Poliitika ja rahvusvahelised suhted

Mosambiigi poliitiline süsteem on vormiliselt demokraatlik vabariik, kus tähtsust omavad nii presidendi institutsioon kui ka parlament. Pärast kodusõja lõppu on toimunud mitmeid valimisi ja rahu lepe, kuid aeg-ajalt esineb relvastatud rahutusi ja konfliktipiirkondi. Riik on aktiivne rahvusvahelises koostöös: ta kuulub Aafrika Liitu, Rahvaste Ühendusse, Portugali keelt kõnelevate riikide ühendusse (CPLP), Islami Koostööorganisatsiooni ja Lõuna-Aafrika Arenguühendusse.

Loodus ja keskkonnakaitse

Mosambiik pakub rikkaid looduskeskkondi: mangroovid ja korallrahud rannikul, savannid ja metsad sisemaal, kus elutsevad mitmed imetajad, linnuliigid ja mereelustik. Samas on liigne väljapressimine (nt ebaseaduslik raiumine, ülepüügi ja intensiivne põllumajandus) ning kliimamuutuse mõjud (tõusvad meretasemed, tugevamad tormid) olulised ohud loodusele ja kohalikele kogukondadele. Rahvuspargid ja kaitsealad püüavad säilitada elurikkust, kuid vajavad rahastust ja paremat haldust.

Pealinn ja suuremad linnad

Pealinn Maputo on riigi suurim linn ja tähtis sadamalinn, kus asuvad valitsusasutused, suured ettevõtted, kultuuriasutused ja kõrgkoolid. Teised olulised linnad on Beira (suurem sadamalinn Kesk-Mosambiigis), Nampula (põhjaosas oluline keskus), Quelimane ja Pemba, mis on tähtsad nii logistikalt kui ka regionaalse kultuuri seisukohalt.

Transport ja infrastruktuur

Transportivõrgustik koosneb sadamatest, raudteedest, sõiduteedest ja mõningatest lennujaamadest. Mõned transpordi- ja kommunikatsioonirajad olid kodusõja ja hilisemate pingete tõttu kahjustatud; taastamine kestab ja sõltub rahvusvahelistest investeeringutest ning riigipoliitikast. Sadamad nagu Maputo ja Beira on olulised regionaalse kaubanduse sõlmpunktid, mis teenindavad ka naaberriikide siseturu vajadusi.

Tulevikuväljavaated

Mosambiigi tulevik sõltub paljuski sellest, kuidas suudetakse hallata loodusvarasid (eriti maagaasi tulusid), parandada valitsemistava ja vähendada korruptsiooni ning investeerida haridusse, tervishoidu ja infrastruktuuri. Kui need küsimused suudetakse lahendada ja rahu ning stabiilsus säilitada, on riigil potentsiaal majanduskasvuks ja sotsiaalseks edasiminekuks.

  • Peamised väljakutsed: vaesus, tervishoiu- ja haridussüsteemi nõrkus, korruptsioon, kliimamuutuse mõju.
  • Peamised võimalused: maagaas, hüdroenergia, sadamate ja transiiditeenuste arendamine, turism.