Mosambiik

Geograafia ja kliima

Mosambiik on oma 309 475 ruutmiili (801 537 km2) pindalaga maailma 35. suurim riik. Idas piirneb ta India ookeani, põhjas Tansaania, loodes Malawi ja Sambia, läänes Zimbabwe ning edelas Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga.

Riik on jagatud kahte piirkonda Sambesi jõe ääres. Sambesi jõest põhja pool liigub kitsas rannajoon sisemaale mägede ja madalate platoode suunas. Edasi lääne pool asuvad karmid kõrgustikud, mille hulka kuuluvad Niassa kõrgustik, Namuli või Shire kõrgustik, Angonia kõrgustik, Tete kõrgustik ja Makonde platoo, mis on kaetud miombometsadega. Sambesi jõest lõuna pool on madalikud laiemad, sügavamal lõunas asuvad Mashonalandi platoo ja Lebombo mäed.

Riigis on viis põhijõge ja mitu väiksemat jõge. Suurim ja tähtsaim on Sambesi. Riigis on neli märkimisväärset järve: Niassa järv (või Malawi järv), Chiuta järv, Cahora Bassa järv ja Shirwa järv, mis asuvad kõik põhjas.

Kliima

Mosambiigis on troopiline kliima, kus on kaks aastaaega. Vihmane hooaeg on oktoobrist märtsini ja kuiv hooaeg aprillist septembrini. Tingimused varieeruvad sõltuvalt kõrgusest. Rannikul on sademete hulk suur ja põhjas ja lõunas on neid vähem. Aastane sademete hulk varieerub piirkonniti 500-900 mm vahel. Vihmaperioodil esineb sageli tsükloneid. Maputo keskmine temperatuurivahemik on 13-24 °C juulis ja 22-31 °C veebruaris.

Murresse mägi ja teeistandused Gurúè lähedal, Zambezia provintsis, Põhja-Mosambiigis.

Linnad

See on kõige suurema rahvaarvuga linnade ja alevike nimekiri. See põhineb iga linna või linna kohta tehtud viimasel rahvaloendusel.

Kogu riigis elab umbes 22 miljonit inimest. Nendes 14 linnas on kokku 5 miljonit. See näitab, et enamik inimesi elab endiselt maapiirkondades.

Koht	Linn	Rahvastik	Loenduse kuupäev	Provints
1	Maputo	1,766,184	2007	Maputo provints
2	Matola	675,422	2007	Maputo provints
3	Beira	546,000	2006	Sofala provints
4	Nampula	477,900	2007	Nampula provints
5	Chimoio	238,976	2007	Manica provints
6	Nacala	207,894	2007	Nampula provints
7	Quelimane	192,876	2007	Zambezia provints
8	Tete	155,909	2007	Tete provints
9	Lichinga	142,253	2007	Niassa provintsi
10	Pemba	141,316	2007	Cabo Delgado provints
11	Gurúè	116,922	2008	Zambezia
12	Xai-Xai	116,343	2007	Gaza provints
13	Maxixe	105,895	2007	Inhambane provintsi
14	Cuamba	95,084	2007	Niassa provintsi

 

Divisjonid

Mosambiik on jagatud kümneks provintsiks (provintsideks) ja üheks provintsi staatusega pealinnaks (cidade capital). Provintsid on jagatud 129 ringkonnaks (distritos). Piirkonnad jagunevad omakorda 405 "Postos Administrativos" (haldusasutused) ja seejärel Localidades (omavalitsusüksused), mis on riigi keskvalitsuse madalaim geograafiline tasand. Alates 1998. aastast on Mosambiigis loodud 43 "Municípios" (omavalitsusüksust).

Cabo Delgado Gaza Inhambane Manica Maputo (linn) Maputo Nampula Niassa Sofala Tete Zambezia

Panoraamvaade Maputole, Mosambiigi pealinnale ja riigi suurimale linnale. Maputo linn on Maputo provintsist eraldi.

Kultuur

Kunst

Mosambiigi muusika võib olla mitmel eesmärgil. Need võivad olla religioossed või traditsioonilised tseremooniad. Muusikainstrumendid on tavaliselt käsitsi valmistatud. Mõned kasutatavad pillid on puidust ja loomanahast valmistatud trummid, lupembe, mis on loomasarvedest või puidust valmistatud puhkpill, ja marimba, mis on Mosambiigis levinud ksülofon. Marimba on populaarne instrument keskranniku lõunaranniku chopide seas. Nad on kuulsad oma muusikaliste oskuste ja tantsu poolest.

Makonde on tuntud oma puust nikerdamise ja keeruliste maskide poolest, mida kasutatakse tavaliselt traditsioonilistes tantsudes. On olemas kaks erinevat liiki puulõikeid. Shetani (kurjad vaimud), mis on enamasti nikerdatud raskest eebenpuust, kõrged ja elegantselt kumerad, sümbolite ja mittekujutavate nägudega. Ujamaa on totem-tüüpi nikerdused, millel on kujutatud inimeste ja erinevate figuuride elutruud näod. Neid skulptuure nimetatakse tavaliselt "sugupuudeks", sest need jutustavad lugusid mitmest põlvkonnast.

Koloniaalperioodi viimastel aastatel näitas Mosambiigi kunst koloniaalvõimu rõhumist ja muutus vastupanu sümboliks. Pärast iseseisvumist 1975. aastal jõudis kaasaegne kunst uude faasi. Kaks tuntuimat ja mõjukaimat kaasaegset mosambiigi kunstnikku on maalikunstnik Malangatana Ngwenya ja skulptor Alberto Chissano. 1980. ja 1990. aastate kunst näitab poliitilist võitlust, kodusõda, kannatusi, nälga ja võitlust.

Tantsud on tavaliselt väga arenenud traditsioonid kogu Mosambiigis. Hõimude lõikes on palju erinevaid tantse, mis on tavaliselt rituaalset laadi. Chopid näiteks mängivad loomanahkadesse riietatud lahinguid. Makua mehed riietuvad värvilistesse rõivastesse ja maskidesse ning tantsivad tunde mööda küla stiilidel. Riigi põhjaosas elavad naisrühmad tantsivad islami pühade tähistamiseks traditsioonilist tantsu nimega tufo.

Toiduained

Kuna portugallased olid seal peaaegu 500 aastat, mõjutasid nad Mosambiigi kööki oluliselt. Portugallased tõid sinna selliseid põllukultuure nagu maniokk (tärkliserikas juur) ja kašupähklid (Mosambiik oli kunagi nende pähklite suurim tootja) ning pãozinho. Portugallased võtsid kasutusele sellised vürtsid ja maitseained nagu sibul, loorberilehed, küüslauk, värske koriander, paprika, tšillipipar, punane magus paprika ja vein. Samuti suhkruroo, maisi, hirsi, riisi, sorgo (rohu liik) ja kartulid. Prego (pihvirull), rissois (praetud krevetid), espetada (kebab), pudim (puding) ja populaarne inteiro com piripiri (terve kana piri-piri-kastmes) on kõik portugallaste toidud, mida tänases Mosambiigis tavaliselt süüakse.

Meelelahutus

Jalgpall on Mosambiigis kõige populaarsem spordiala.

Pühad

• Iseseisvuspäev, mida tähistatakse 25. juunil
• Uusaasta, mida tähistatakse 1. jaanuaril
• Mosambiigis tähistatakse perepäeva 26. aprillil.
• Mosambiigi naiste päev, 7. aprill
• Kangelaste päev, 3. veebruar
• Ramadan, mida tähistatakse 1. augustist 30. augustini (Mosambiigi moslemid tähistavad).
• Jõulud, mida tähistatakse 25. detsembril (tähistatakse Mosambiigi kristlaste seas).

Seotud leheküljed

• Mosambiigi jõgede loetelu
• Mosambiik olümpiamängudel
• Mosambiigi jalgpallikoondis