Malawi – Kagu-Aafrika riik: ajalugu, geograafia ja peamised faktid

Malawi (Malawi Vabariik) on riik Kagu-Aafrikas, mis piirneb põhjas ja kirdes Tansaania, läänes Sambia ning idas ja lõunas Mosambiigiga. Pealinn on Lilongwe, suurim majanduskeskus Blantyre ning tähtsad linnad on ka Mzuzu ja Zomba. Ametlik keel on inglise keel, laialdaselt kõneldakse tšitšewat; kasutusel on ka teised kohalikud keeled. Malawi pindala on ligikaudu 118 480 km², rahvaarv üle 20 miljoni ning asustustihedus üle 170 inimese km² kohta. Riiki kutsutakse sageli hüüdnimega “Aafrika soe süda” sõbralike inimeste ja külalislahkuse tõttu. Malawi järv katab umbes kolmandiku riigi pindalast ja kujundab nii kliimat, loodust kui ka majandust.

Geograafia ja kliima

Malawi paikneb Aafrika Suure Rifioru idaservas. Maastikku iseloomustavad järveäärsed tasandikud, Shire’i kõrgustik ning massiivid, millest kõrgeim tipp on Mulanje mäe Sapitwa (u 3000 m). Malawi järv on üks maailma sügavamaid ja liigirikkamaid järvi, eriti kuulus oma silmailuks ja endeemsete tsihliidkalade rohkuse poolest. Järvest väljavoolav Shire’i jõgi suubub Zambezi jõkke ning jõeorg on tähtis nii niisutuseks kui ka hüdroenergia tootmiseks.

• Kliima on troopiline: vihmahooaeg kestab tavaliselt novembrist aprillini, kuiv periood maist oktoobrini.
• Riik on haavatav põua ja üleujutuste suhtes; troopilised tsüklonid võivad tuua ränkade vihmade ja maalihketega kahju.

Ajalugu

Malawi aladel kujunes varakeskajal maravide riik; Banturahvas asus piirkonda massilisemalt 10. sajandil. 19. sajandil jõudsid siia euroopa misjonärid ja maadeuurijad ning 1891. aastal kuulutati ala Ühendkuningriigi koloniaalvalduses Briti Kesk-Aafrika protektoraadiks, hiljem Nyasalandiks. 1953. aastal moodustati föderatsioon, mida tunti Rhodesia ja Nyasalandina (Federation of Rhodesia and Nyasaland); liit lagunes 1963. aastal. 1964. aastal lõppes Ühendkuningriigi kaitse Nyasalandi üle ning iseseisvus saavutati nime all Malawi; esialgu oli riigipeaks kuninganna Elizabeth, kuid kaks aastat hiljem kuulutati välja vabariik.

Pärast iseseisvumist kehtestati üheparteivalitsus, mida juhtis Hastings Banda, kes oli president kuni 1994. aastani. 1993. aasta referendum viis mitmeparteilise demokraatia taastamiseni, mille järel said presidendiks Bakili Muluzi (1994–2004), Bingu wa Mutharika (2004–2012), Joyce Banda (2012–2014), 2014–2020 valitses Peter Mutharika ning alates 2020. aastast on presidendiks Lazarus Chakwera.

Poliitika ja rahvusvahelised suhted

Malawi on unitaarne presidendivabariik ühekojalise parlamendi ja iseseisva kohtuvõimuga. Riiki jaotatakse Põhja-, Kesk- ja Lõunaprefektuuriks, kokku 28 ringkonda. Malawi kaitsejõud on väikesed, hõlmates maaväge, järvel tegutsevat mereväeüksust ja õhuväge. Malawi on demokraatlik mitmeparteiline riik, millel on üldjoontes head suhted lääneriikide ja enamiku maailma riikidega; riik kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni, sh ÜROsse, Aafrika Liitu ja SADC-sse.

Majandus

Malawi on üks maailma vaesemaid riike ja majandus sõltub suuresti põllumajandusest, kus töötab enamik elanikest. Peamised ekspordiallikad on tubakas, tee, suhkur ja maapähklid; põhitoit on mais, millest tehakse nsima. Turgude vähene mitmekesistamine, ilmastikuriskid ning transpordi sõltuvus naaberriikide infrastruktuurist teevad majanduse haavatavaks.

• Alates 2005. aastast on kasutatud väetise ja seemnete toetusi väiketalunikele, et parandada saagikust ja toidujulgeolekut.
• Energia tuleb valdavalt hüdroelektrist Shire’i jõel; sagedased veetaseme kõikumised põhjustavad elektrikatkestusi.
• Kaevanduses on uuritud uraani (Kayelekera), grafiidi ja haruldaste muldmetallide varusid; sektori panus kõigub maailmaturu hindade järgi.
• Turism kasvab tänu safaritele ja järveäärsele puhkamisele; Liwonde’i ja Majete kaitsealadel on taasasustatud “Suur viisik”.
• Rahaühik on Malawi kvatša (MK).

Elanikkond, keeled ja kultuur

Malawi elanikkond on noor ja kiiresti kasvav. Peamised rahvusrühmad on chewad, lomwed, yaod, tumbukad ja ngoni’d; lisaks elab riigis väiksem Aasia ja Euroopa päritolu kogukond. Inglise ja tšitšewa kõrval kasutatakse ka tumbukat, yoad, lomwed ja teisi Aafrika keeli. Enamik malawilasi on kristlased (protestandid ja katoliiklased), märkimisväärne on ka moslemikogukond, eriti lõuna- ja rannikualade naabruses.

Kultuur on tuntud elava muusika, tantsude (nt gule wamkulu), käsitöö ja ühiskondliku ühtehoidmise poolest. Toidulaual on tähtsal kohal mais, kala Malawi järvest ja kohalikud köögiviljad.

Tervis ja haridus

Malawis on ajalooliselt olnud madal oodatav eluiga ja kõrge imikusuremus, kuid viimastel aastakümnetel on näitajad tänu vaktsineerimisele, veemajanduse parandamisele ja raviteenustele paranenud. AIDSi levimus on ikka väljakutse, ent ennetuse ja antiretroviirusravi kättesaadavus on märkimisväärselt suurenenud; samuti võideldakse malaaria ja tuberkuloosiga. Aeg-ajalt esineb koolera puhanguid, eriti vihmaperioodil.

Haridus on esmaselt tasuta ja üldhariduse kättesaadavus on laienenud alates 1990. aastate keskpaigast. Samas on väljakutseks suur klassikoormus, õpetajate nappus ja õpperessursside puudus. Kõrgharidust pakuvad mh Malawi Ülikool ja Mzuzu Ülikool.

Keskkond ja loodus

Malawi on liigirikas, kuid seisab silmitsi metsade üleraie, pinnase erosiooni ja kalavarude ülepüügi probleemidega. Malawi järv on UNESCO maailmapärandi nimekirjas (rahvuspark järve lõunaosas) ning pakub elupaika tuhandetele kalaliikidele. Suured kaitsealad, nagu Nyika rahvuspark platooaladel ja Liwonde’i rahvuspark Shire’i jõe ääres, on võtmetähtsusega looduskaitses ja ökoturismis.

Taristu ja transport

Põhimaantee M1 läbib riiki põhjast lõunasse ja ühendab peamisi linnu. Raudteeühendus kulgeb Mosambiigi sadamate (eelkõige Nacala) suunas, mis on ülioluline ekspordi jaoks. Lennuliiklust teenindavad peamised rahvusvahelised väravad Lilongwes ja Blantyres. Telekommunikatsioon ja mobiilne internet on kiiresti laienenud, kuid maapiirkondades on katvus ebaühtlane.

Malawi on vaese, kuid sitke ja ettevõtliku rahvaga riik, mis tugineb põllumajandusele, kogukondlikule koostööle ja rahvusvahelisele abile. Valitsus ja partnerid tegutsevad majanduse mitmekesistamise, tervishoiu, hariduse ja keskkonnakaitse edendamiseks; sellest annavad tunnistust alates 2005. aastast rakendatud programmid, mis keskenduvad saagikuse kasvatamisele, sotsiaalkaitsele ja avalike teenuste parandamisele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Malawi pealinn?

K: Millised on Malawi ametlikud keeled?

K: Kui suur on Malawi pindalalt?

K: Millal hakkasid Malawis elama bantud?

K: Millal sai Nyasalandist iseseisev riik nimega Malawi?

K: Kes on Malawi praegune president?

Otsing