Malawi

Malawi (Malawi Vabariik) on riik Kagu-Aafrikas. Piirneb Tansaania, Sambia ja Mosambiigiga. Malawi pealinn on Lilongwe ja kõneldavad keeled on inglise ja tšitšewa. Malawi ametlik keel on inglise keel. Malawi pindala on umbes 118480 km² ja elanikke on umbes 100 inimest km² kohta. Riiki nimetatakse ka "Aafrika soojaks südameks". Malawi on üks väiksemaid riike Aafrikas. Malawi järv võtab umbes kolmandiku Malawi pindalast.

Banturahvas hakkas Malawis elama 10. sajandil. Aastal 1891 sai piirkond Ühendkuningriigi kolooniaks. 1953. aastal sai Malawi, mida siis nimetati Njasalamaaks, Ühendkuningriigi protektoraadina peaaegu iseseisvaks riigiks, mida nimetati Rhodesia ja Njasalamaa föderatsiooniks (Federation of Rhodesia and Nyasaland). Föderatsioon lõpetati 1963. aastal. 1964. aastal lõpetati Ühendkuningriigi kaitse Nyasalandi üle. Njasalamaast sai iseseisev riik, mida valitses kuninganna Elizabeth ja mille nimi oli Malawi. Kaks aastat hiljem sai sellest vabariik. Pärast iseseisvuse saamist sai sellest üheparteivalitsus, mida valitses Hastings Banda. Ta oli president kuni 1994. aastani. Praegune president on Peter Mutharika. Malawis on demokraatlik mitmepoolne valitsus. Malawil on väike sõjavägi: armee, merevägi ja õhutõrje. Malawil on head suhted lääneriikide ja enamiku maailma riikidega. Malawi on liitunud mõne rahvusvahelise organisatsiooniga.

Malawi on üks maailma vaesemaid riike. Majandus põhineb põllumajandusel. Enamik elanikkonnast elab põllumaadel. Riik saab abi teistelt riikidelt. Valitsusel on raske ehitada ja laiendada majandust ning arendada tervishoiu, haridust ja keskkonnaohutust. Alates 2005. aastast on välja töötatud mõned programmid, mis keskenduvad nendele probleemidele.

Malawis on madal oodatav eluiga ja kõrge imikusuremus. Inimesed haigestuvad AIDSi. Riigis elavad aafriklased, aasialased ja eurooplased ning nad räägivad eri keeltes.

Ajalugu

Malawi piirkonnas on inimesed elanud tuhandeid aastaid. Alguses olid nad jahimehed-koguhoidjad. Bantu rühmad tulid piirkonda umbes 10. sajandil. Enamik banturühmi läks lõunasse, kuid mõned hakkasid seal elama ja moodustasid tuttava rassi alusel etnilisi rühmi.

Aastaks 1500 pKr koondusid rühmad ja moodustasid Maravi impeeriumi, mis ulatus põhja pool tänasest Nkhotakotast kuni Sambesi jõeni ja Malawi järvest kuni Luangwa jõeni tänases Sambias.

Pärast 1600. aastat ühendati see piirkond ühe valitseja all ja hakkas kauplema ja looma sidemeid Portugali kaupmeeste ja sõjaväelastega portugallaste poolt hõivatud Mosambiigi sadama kaudu. Aastaks 1700 oli impeerium lagunenud piirkondadeks, mida kontrollisid üksikud inimrühmad, mida portugallased teadsid teabe kogumise teel. Suahiili-araabia orjakaubandus oli suurim 1800. aastate keskel, kui igal aastal sunniti orjaks ja müüdi umbes 20 000 inimest.

1859. aastal leidis Briti maadeuurija David Livingstone Malawi järve (tollal nimetati seda Nyasa järveks) ja arvas, et järvest lõuna pool asuv Shire Highlands on eurooplastele hea koht koloonia rajamiseks. Selles piirkonnas tehti 1860. ja 1870. aastatel palju Briti missioone. 1878. aastal tehti African Lakes Company Limited, et luua kaubandus ja transport, mis aitas missioonidel. 1876. aastal tehti Blantyre'is väike missioon ja kaubanduspiirkond ning 1883. aastal hakkas seal elama Briti konsul.

Malawi sai iseseisvaks 6. juulil 1964. aastal. Esimeseks presidendiks sai Hastings Banda. Põhiseadusega sai Malawist vabariik ja üheparteiriik. Banda Malawi Kongressipartei (MCP) oli riigi ainus seaduslik partei. 1971. aastal sai Banda eluaegseks presidendiks. Peaaegu 30 aastat valitses Banda karmi valitsust, mis hoidis Malawi sõjast eemal.

Banda näitas, kuidas vaene riik, kus puudub juurdepääs merele, suur rahvastik ja puuduvad maavarad, saab arendada põllumajandust ja tööstust. Banda lõi äriimpeeriumi, mis tootis kolmandiku riigi SKPst ja kasutas 10% töötajatest, kes said palka. Kogu Banda teenitud raha kasutati Malawi arendamiseks.

Banda korraldas 1993. aastal vaba poliitikat taotledes rahvahääletuse, kus elanikkond hääletas mitmepoolse demokraatliku valitsuse poolt. 1993. aasta lõpus moodustati presidendinõukogu, lõpetati eluaegne president ja kehtestati uus põhiseadus, millega lõpetati MCP valitsemine. 1994. aastal toimusid Malawis esimesed mitmepoolsed valimised, kus Banda kaotas Bakili Muluzi.

Suuremad linnad

  • Lilongwe
  • Blantyre
  • Mzuzu

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Malawi pealinn?


V: Malawi pealinn on Lilongwe.

K: Millised on Malawi ametlikud keeled?


V: Malawi ametlik keel on inglise keel ning kõneldavad keeled on inglise ja Chichewa.

K: Kui suur on Malawi pindalalt?


V: Malawi pindala on umbes 118480 km².

K: Millal hakkasid Malawis elama bantud?


V: Bantu rahvas hakkas Malawis elama 10. sajandil.

K: Millal sai Nyasalandist iseseisev riik nimega Malawi?


V: 1964. aastal sai Njasalamaast iseseisev riik, mida valitses kuninganna Elizabeth ja mille nimi oli Malawi. Kaks aastat hiljem sai sellest vabariik.

K: Kes on Malawi praegune president?


V: Peter Mutharika on Malawi praegune president.

K: Milline valitsus on Malis? V: Malwais on demokraatlik, mitmest erakonnast koosnev valitsus.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3