Keskmine eluiga
Oodatav eluiga on see, kui kaua inimene eeldatavasti elab. See põhineb paljudel teguritel, nagu riik ja eluviis, sealhulgas suitsetamine, toitumine ja kehaline aktiivsus.
Eeldatavas elueas on maailma eri piirkondade vahel suuri erinevusi, mis on enamasti tingitud erinevustest rahvatervise, arstiabi ja toitumise osas. Suur osa ülemäärasest suremusest (kõrgemad suremusnäitajad) vaesemates riikides on tingitud sõjast, ebapiisavast toidust ja meditsiinilistest tingimustest või haigustest (AIDS, malaaria jne).
Viimase 200 aasta jooksul ei ole mustanahaliste või Aafrika elanikega riikides üldiselt suremusmäärad paranenud samamoodi nagu teistel rahvastel. Isegi riikides, kus on enamus valgeid inimesi, nagu USA, Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa, on mustanahaliste oodatav eluiga tavaliselt lühem kui nende valgete inimeste oma (kuigi statistikat ei analüüsita sageli rassi järgi). Näiteks USAs elavad valged ameeriklased eeldatavasti 79-aastaseks, kuid afroameeriklased ainult 75-aastaseks (2013. aasta seisuga).
Ka kliima võib mõjutada ja andmete kogumise viis võib samuti näitajaid mõjutada. CIA World Factbooki andmetel on Aomeni oodatav eluiga 84,4 aastat ja see on maailma pikim.
Samuti on enamikus riikides meeste ja naiste oodatavas elueas märkimisväärsed erinevused, kusjuures naised elavad meestest tavaliselt umbes viis aastat kauem. Majanduslik olukord mõjutab samuti oodatavat eluiga. Näiteks Ühendkuningriigis on oodatav eluiga kallites piirkondades, nagu Kensington, mitu aastat pikem kui kõige vaesemates piirkondades, nagu Glasgow. See võib kajastada selliseid tegureid nagu toitumine ja elustiil ning juurdepääs arstiabile. See võib kajastada ka selektiivset mõju: krooniliste eluohtlike haigustega inimesed on harvemini jõukad või elavad kallites piirkondades.
CIA World Factbook 2008. aasta hinnangud oodatava eluea kohta sünnimomendil (aastates). üle 80 77,5-80 75-77,5 72,5-75 70-72,5 67,5-70 65-67,5 60-65 55-60 50-55 45-50 40-45 alla 40 puudub
Küsimused ja vastused
K: Milline on oodatav eluiga?
V: Eeldatav eluiga on see, kui kaua inimene eeldatavasti elab, lähtudes sellistest teguritest nagu riik ja elustiil.
K: Millised on erinevused oodatavas elueas maailma eri piirkondade vahel?
V: Eeldatava eluea erinevused maailma eri osade vahel on enamasti tingitud erinevustest rahvatervises, arstiabis ja toitumises. Vaesemates riikides võib ülemäärane suremus (kõrgemad suremusnäitajad) olla tingitud sõjast, ebapiisavast toidust ja meditsiinilistest tingimustest või haigustest, nagu AIDS või malaaria.
K: Kuidas on viimase 200 aasta jooksul muutunud mustanahaliste või Aafrika elanike oodatav eluiga?
V: Viimase 200 aasta jooksul ei ole mustanahaliste või Aafrika elanike suremus üldiselt paranenud samamoodi nagu teiste rahvaste puhul. Näiteks valgeid ameeriklasi oodatakse kuni 79-aastaseks saamiseni, samas kui afroameeriklasi ainult kuni 75-aastaseks saamiseni (2013. aasta seisuga).
K: Kas kliima mõjutab oodatavat eluiga?
V: Ka kliima võib mõjutada oodatavat eluiga, kuigi see ei pruugi olla oluline tegur võrreldes teiste teguritega, nagu rahvatervis ja arstiabi.
K: Millisel riigil on CIA World Factbooki andmetel kõige pikem oodatav eluiga?
V: CIA World Factbooki andmetel on Aomeni oodatav eluiga maailma pikim, 84,4 aastat.
K: Kas meeste ja naiste oodatavas elueas on olulisi erinevusi?
V: Jah, enamikus riikides on meeste ja naiste oodatavas elueas märkimisväärseid erinevusi; tavaliselt elavad naised meestest umbes viis aastat kauem.
K: Kuidas mõjutavad majanduslikud asjaolud inimese eluiga? V: Majanduslik olukord võib samuti mõjutada inimese eluiga; näiteks kallimates piirkondades elavatel inimestel on tavaliselt pikem eluiga kui vaesemates piirkondades elavatel inimestel, mis võib peegeldada selliseid tegureid nagu toitumine ja elustiil ning juurdepääs arstiabile.
