Oodatav eluiga: määratlus, erinevused ja mõjutegurid
Avasta, mis mõjutab oodatavat eluiga — riiklikud erinevused, eluviis, toitumine, haigused ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Praktilised selgitused ja võrdlused.
Oodatav eluiga on prognoos sellest, kui kaua keskmine inimene tõenäoliselt elab sündides. See arvutatakse statistiliste elutabelite abil ja sõltub mitmest tegurist, sealhulgas riigi üldisest tervishoiusüsteemist ja indiviidi eluviis-valikutest, nagu suitsetamine, toitumine ja kehaline aktiivsus. Oodatav eluiga on keskmine näitaja, mis peidab enda alla suuri erinevusi eri inimrühmade ja piirkondade vahel.
Miks piirkondade lõikes on suured erinevused?
Eluiga erineb maailmas märkimisväärselt peamiselt rahvatervise teenuste, arstiabi kättesaadavuse, toitumise ja elutingimuste tõttu. Vaesemates riikides põhjustavad osa ülemäärasest suremusest sellised tegurid nagu sõjad, nälg ja nakkushaigused—näiteks AIDS või malaaria—mis vähendavad keskmist eluiga oluliselt.
Ajaloost ja rühmade lõikes erinevused
Viimase 200 aasta jooksul ei ole mõnedele rühmadele (näiteks paljudes mustanahaliste või Aafrika elanikega riikides) suremusmäärad paranenud sama kiiresti kui teistel. Lisaks pärinevad erinevused sageli struktuursetest teguritest, nagu majanduslikud ebavõrdsused, diskrimineerimine ja juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule. Ka riikides, kus on enamus valgenahalisi, võivad rassi- või etnilised erinevused püsida: näiteks USAs oli 2013. aasta andmete järgi valgete ameeriklaste keskmine oodatav eluiga ligikaudu 79 aastat, afroameeriklaste oma aga umbes 75 aastat (andmed varieeruvad aja ja allika lõikes).
Mõõtmise eripärad ja usaldusväärsus
Oodatavat eluiga arvutatakse tavaliselt kahe põhimõtte alusel:
- Perioodiline (period) oodatav eluiga — arvutatakse, kasutades ühe aasta (või lühema perioodi) suremusmudeleid; näitab, mida sündinud põlvkond *kogeks*, kui suremusjääks selle perioodi tasemele.
- Põlvkondlik (cohort) oodatav eluiga — arvestab muutusi suremuses kogu eluea jooksul ja annab realistlikuma pildi, kuid nõuab pikaaegseid andmeid.
Oluline on ka eristada oodatavat eluiga sündides ja oodatavat eluiga teatud vanuses (näiteks 65-aastasena elamise tõenäosus). Andmete kogumise viis, definitsioonid ja andmete kvaliteet mõjutavad ranke ja võrdlusi; näiteks CIA World Factbooki andmetel oli Aomeni oodatav eluiga 84,4 aastat, mis oli ühe allika järgi maailma kõrgeim—samas erinevad allikad ja aastad annavad tihti erinevaid arve.
Sugu, sotsiaalne staatus ja kohalikud erinevused
Enamikus riikides on meeste ja naiste oodatavas elueas märkimisväärne erinevus: naised elavad keskmiselt paar aastat kauem kui mehed (paljudes kohtades umbes 4–6 aastat). Majanduslik olukord ja piirkondlik sotsiaalne-ebavõrdsus mõjutavad samuti tugevalt eluiga. Näiteks Ühendkuningriigis on oodatav eluiga rikkaimates piirkondades, nagu Kensington, mitu aastat pikem kui kõige vaesemates piirkondades, nagu Glasgow. Need erinevused peegeldavad tegureid nagu toitumine, elustiil ning juurdepääs arstiabile. Samuti mängib rolli selektiivne majanduslik ja tervislik väljajärgitus: krooniliste haigustega inimesed ei pruugi jõuda või ei ela tavaliselt jõukamates piirkondades.
Peamised mõjutegurid kokku
- Rahvatervise süsteemide kvaliteet ja juurdepääs arstiabile
- Nakkushaiguste levik (vaktsineerimise ulatus, sanitaartingimused)
- Kroonilised haigused ja nende juhtimine (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk)
- Elustiili tegurid: suitsetamine, toitumine, kehaline aktiivsus, alkoholi tarbimine
- Sotsiaal-majanduslikud tingimused: haridus, sissetulek, tööhõive
- Keskkonnategurid: kliima, õhukvaliteet ja elukeskkond
- Andmekogumise ja statistika metoodika erinevused
Mida oodatava eluea paranemiseks teha saab?
Poliitikakujundajad ja kogukonnad saavad eluea tõstmisele kaasa aidata järgmiste meetmetega:
- investeerida esmatasandi tervishoidu ja ennetavatesse teenustesse (vaktsineerimised, varane avastus),
- parandada toiduga tagatavaid tingimusi ja juurdepääsu tervislikule toidule,
- vähendada tubaka- ja liigtarbimise levikut ning soodustada aktiivset eluviisi,
- tegeleda sotsiaalse ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega, mis mõjutavad tervist,
- tagada puhtama vee ja parema sanitaari infrastruktuuri olemasolu, eriti madalama sissetulekuga piirkondades.
Piirangud ja mida arvud ei ütle
Oodatav eluiga on kasulik üldine näitaja, kuid see ei väljenda iga üksiku inimese võimalusi ega erinevuste ulatust gruppide sees. Keskmine peidab alla keskmise erinevused: näiteks kõrge imikute suremus võib langetada oodatavat eluiga sündides, kuigi täiskasvanute suremusel põhinev eluiga võib olla hoopis teine. Samuti tuleb arvestada, et kiireed muutused (näiteks pandeemia, sõda või majanduskriis) võivad oodatavat eluiga lühiajaliselt oluliselt mõjutada.
Lühidalt: oodatav eluiga on mitmetahuline statistiline näitaja, mille taga on meditsiinilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid. Selle mõistmine aitab suunata tervise- ja sotsiaalpoliitikaid, kuid ühe numbri taha ei saa kokku suruda kõiki elukvaliteedi ja tervise nüansse.
CIA World Factbook 2008. aasta hinnangud oodatava eluea kohta sünnimomendil (aastates). üle 80 77,5-80 75-77,5 72,5-75 70-72,5 67,5-70 65-67,5 60-65 55-60 50-55 45-50 40-45 alla 40 puudub
Küsimused ja vastused
K: Milline on oodatav eluiga?
V: Eeldatav eluiga on see, kui kaua inimene eeldatavasti elab, lähtudes sellistest teguritest nagu riik ja elustiil.
K: Millised on erinevused oodatavas elueas maailma eri piirkondade vahel?
V: Eeldatava eluea erinevused maailma eri osade vahel on enamasti tingitud erinevustest rahvatervises, arstiabis ja toitumises. Vaesemates riikides võib ülemäärane suremus (kõrgemad suremusnäitajad) olla tingitud sõjast, ebapiisavast toidust ja meditsiinilistest tingimustest või haigustest, nagu AIDS või malaaria.
K: Kuidas on viimase 200 aasta jooksul muutunud mustanahaliste või Aafrika elanike oodatav eluiga?
V: Viimase 200 aasta jooksul ei ole mustanahaliste või Aafrika elanike suremus üldiselt paranenud samamoodi nagu teiste rahvaste puhul. Näiteks valgeid ameeriklasi oodatakse kuni 79-aastaseks saamiseni, samas kui afroameeriklasi ainult kuni 75-aastaseks saamiseni (2013. aasta seisuga).
K: Kas kliima mõjutab oodatavat eluiga?
V: Ka kliima võib mõjutada oodatavat eluiga, kuigi see ei pruugi olla oluline tegur võrreldes teiste teguritega, nagu rahvatervis ja arstiabi.
K: Millisel riigil on CIA World Factbooki andmetel kõige pikem oodatav eluiga?
V: CIA World Factbooki andmetel on Aomeni oodatav eluiga maailma pikim, 84,4 aastat.
K: Kas meeste ja naiste oodatavas elueas on olulisi erinevusi?
V: Jah, enamikus riikides on meeste ja naiste oodatavas elueas märkimisväärseid erinevusi; tavaliselt elavad naised meestest umbes viis aastat kauem.
K: Kuidas mõjutavad majanduslikud asjaolud inimese eluiga? V: Majanduslik olukord võib samuti mõjutada inimese eluiga; näiteks kallimates piirkondades elavatel inimestel on tavaliselt pikem eluiga kui vaesemates piirkondades elavatel inimestel, mis võib peegeldada selliseid tegureid nagu toitumine ja elustiil ning juurdepääs arstiabile.
Otsige