Sisalik }}

Sisalikud on roomajad. Koos maodega moodustavad nad sugukonna Squamata.

Neid on umbes 6000 liiki, mis elavad kogu maailmas, välja arvatud külmas kliimas. Neid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas, ning enamikul ookeaniliste saarte ahelates. Üks liik, mereiguan, elab meres. Suurus varieerub suuresti, alates paari tolli või sentimeetri suurustest geekkidest kuni 3 meetri pikkuse ja 70 kg kaaluva Komodo draakonini.

Mõned sisalikuliigid on:

"Lacertilia", Ernst Haeckeli teosest Kunstformen der Natur, 1904

Lihtsustatud klassifikatsioon

Alarühm Lacertilia (Sauria)

Infraorder Iguania: iguaanid, kameeleonid, agamad ja sugulased.
Infraorder Gekkota: Geckod, jalata sisalikud, pimedad sisalikud.
Infraorder Scincomorpha: Skinks, seinaliskid ja nende sugulased.
Infraorder Anguimorpha (Platynota, Varanoidea): Monitori sisalikud, Gila monstrumid, aeglased ussid ja nende sugulased.

† Mosasauridae perekond: ülemise kriidiaja domineerivad suured merekiskjad.

Infraorder Amphisbaenia: jalgadeta maousside sisalikud.

Alternatiivne vaade

Traditsioonilises taksonoomias jaguneb ordu Squamata järgmiselt:

Ordu Squamata (soomuskaelalised roomajad)

Alarühm Serpentes (maod)
Alarühm Lacertilia (sisalikud)

Kaasaegne seisukoht on, et maod ja sisalikud on kõik Squamata alamliigid: . ^p238

Ordu Squamata

Infraorder Serpentes
Infraorder Iguania
Infraorder Gekkota
Infraorder Scincomorpha
Infraorder Anguimorpha (Platynota, Varanoidea)
Infraorder Amphisbaenia

On ka teisi versioone ja taksonoomia ei saa tõenäoliselt paika enne, kui on kogutud rohkem molekulaarseid tõendeid.

Looduslugu

Anatoomia

Nii madude kui ka sisalike kolju ehitus on eripärane. Nad suudavad oma ülemist lõuga ajukere suhtes liigutada. Nad kannavad sarvkihti ja paljud kasutavad rünnakuks ja kaitseks mürki.

Evolutsioon

Kalmulid on kindlasti monofüleetiline rühm; nad on tuatarlaste sõsarrühm. Fossiilide põhjal võib öelda, et squamate'id esinesid mesosoikumis, kuid nende koht maismaaökoloogias oli väike. Kuuest liinist kolm on esmakordselt registreeritud ülemisest juraajast, ülejäänud kriidist. Tõenäoliselt tekkisid kõik (sealhulgas maod) varem juraajal. Ülemkriidi mosasaurused olid kõikidest sisalikest kaugelt kõige edukamad, saades oma ökosüsteemi tippkiskjateks.

Kuigi maod ja sisalikud näevad nii erinevad välja, ei ole kumbki neist päris klade. Maod põlvnevad siiski varajastest sisalikest, nii et mõlemad rühmad moodustavad koos monofüleetilise klade'i, Squamata. Selle klade'i sees on veel üks monofüleetiline klade, Toxicofera. See hõlmab kõiki mürgiseid roomajate liike, aga ka paljusid nendega seotud mittemürgiseid liike. Selle kohta on tõendeid hiljutistes molekulaaranalüüsides.

Füsioloogia

Nägemine on enamiku sisalike jaoks väga oluline nii saagi leidmiseks kui ka suhtlemiseks. Paljudel sisalikel on väga terav värvinägemine. Enamik sisalikke tugineb suuresti kehakeelele, kasutades spetsiifilisi kehahoiakuid, žeste ja liigutusi, et määratleda territooriumi, lahendada vaidlusi ja meelitada kaaslasi. Mõned sisalikuliigid kasutavad ka eredaid värve, näiteks Sceloporus'e kõhul olevad helendavad laigud. Need värvid oleksid röövloomadele hästi nähtavad, mistõttu on need sageli peidetud aluspinnale või soomuste vahele ja paljastatakse ainult vajaduse korral.

Kaste on erksavärviline nahaplekk kurgul, mis on tavaliselt peidetud soomuste vahele. Kui on vaja näidata end, tõstab sisalik kurguluu püsti, mille tulemuseks on suur vertikaalne heledavärviline nahaklapp pea all, mida saab seejärel kasutada suhtlemiseks.