Soomuselised

Evolution

Kalmaadid on monofüleetiline rühm, mis on tuatara sõsarrühm. Kalmuloomad ja tuatara koos moodustavad krokodillide ja lindude, elusate arhosauruste, sõsarrühma.

Esimesed kaljukitsede fossiilid ilmuvad varajuures, kuid mitokondriaalse fülogeneesi põhjal võib oletada, et nad arenesid välja hilis-permi ajastul. Evolutsioonilised seosed kallaloomade sees ei ole veel täielikult välja töötatud, kusjuures kõige problemaatilisem on madude seos teiste rühmadega.

Morfoloogiliste andmete põhjal on arvatud, et liblikõielised sisalikud on väga varakult lahku läinud teistest kallaloomadest, kuid hiljutised molekulaarsed fülogeneedid nii mitokondriaalse kui ka tuuma-DNA põhjal ei toeta seda varajast lahknevust. Kuna madudel on kiirem molekulaarkell kui teistel kallaloomadel ja varajasi madu ja madu esivanemate fossiile on vähe, on raske lahendada madude ja teiste kallaloomade rühmade vahelisi suhteid.

Mürkide evolutsioon

Hiljutised uuringud näitavad, et mürkide evolutsiooniline päritolu peitub sügavale kalmaatide fülogeneesiasse. 60 % kallurloomadest on mürgised Toxicofera.

Caenophidia, Anguimorpha ja Iguania perekondade mürgid arenesid kord, seejärel läksid need kolm perekonda lahku. Kõigil kolmel sugukonnal on üheksa ühist toksiini. Fossiilsed andmed näitavad, et anguimorfide, iguaniate ja arenenud maofüüsikute lahknevus ulatub ligikaudu 200 MYA tagasi ülemisse triasse/alumisse jura aega.

Madu mürk kujunes välja normaalset regulatiivset või bioaktiivset valku kodeeriva geeni dubleerimise teel. Seejärel ekspresseeriti see koopia mürgistusnäärmes.

Erinevad toksiinid on värvatud erinevatest valkudest ja on erinevad nagu funktsioonid ise.

Looduslik valik on ajendanud toksiinide mitmekesistumist, et võidelda saagi kaitsevõime vastu. Mürkide geenid moodustavad suuri mitmerealised perekonnad ja arenevad valkude evolutsiooni teel. See toob kaasa mürkide mitmekesistumise, mis võimaldab istuvatel kiskjatel rünnata mitmesuguseid saakloomi.

Kiire evolutsioon ja mitmekesistumine on saaklooma ja kiskja evolutsioonilise võistluse tulemus, kus kumbki kohandub, et võidelda teise vastu.

Taksonoomia

Klassikaliselt jaguneb see järjestus kolmeks alajaotuseks:

• Lacertilia, sisalikud;
• Serpentes, maod;
• Amphisbaenia, ussitäied.

Neist sisalikud moodustavad parafüleetilise rühma. Uuemates klassifikatsioonides kasutatakse roomajate ja lindude kohta üldiselt nimetust Sauria ning squamata on jaotatud erinevalt:

• Alarühm Iguania (iguaanid ja kameeleonid)
• Alarühm Scleroglossa
• Infraorder Gekkota (geckod)
• Infraorder Anguimorpha (monitorid, Gila monstrum ja aeglased ussid)
• Infraorder Scincomorpha (nahkhiired, piitsajalgsed ja tavalised Euroopa sisalikud).
• Alarühm Serpentes (maod)
• Infraorder Alethinophidia (viperad, boad, kobrad jne).
• Infraorder Scolecophidia (pimedad maod)
• Alarühm Amphisbaenia