Kameeleonid on sisalike rühm, mida tavapäraselt liigitatakse eraldi sugukonnana. Enamik liike suudab muuta oma naha värvust — seda nii varjumiseks kui ka teistele kameeleonidele signaalide edastamiseks või temperatuuri reguleerimiseks. Värvimuutus võib peegeldada ka stressi ja oma meeleolust teatamist.

Anatoomia ja eripärad

Kameeleonidel on mitmeid erilise kujuga anatoomilisi tunnuseid: papagoi-laadsed, zygodaktüülsed jalad, mille varbad on kokku kasvanud kahte rühma, iseseisvalt liikuvad ja stereoskoopilised silmad, väga pikk ja kleepuv keel ning haarav või tõmmatav saba. Paljudel liikidel on peas sarved, soomused või kühmjad moodustised. Suurimad liigid võivad täies pikkuses ulatuda umbes 1,5 meetrini, kuid enamik on märgatavalt väiksemad.

  • Jalakesed: sobivad hästi puude ja okste haaramiseks.
  • Silmad: iga silm liigub sõltumatult, mis annab 360° vaatevälja ja täpse sihtimiseks vajalikku ruumilist tajutavust.
  • Keel: on ülikiire ja kleepuv; kameeleon võib saagi kinni püüda sekundi murdosa jooksul ja keele ulatus võib olla kuni kehapikkuse ulatuses või rohkem.
  • Saba: enamikul liiki haarav (prehensile), mis aitab liikumisel puudel.

Kuidas ja miks nad värvi muudavad

Värvimuutus ei tulene üksnes pigmendi nihkumisest naha pindmisel kihis. Kameeleonite nahas on erinevad rakutüübid (nt kromatoforid ja iridoforid), mis koosnevad mitmesugustest pigmentidest ja peegeldavatest kihistest. Muutes nende rakkude kuju ja paiknemist ning mõjutades valgust, muutub nähtav värv. Värvuse muutmise kontrolli mõjutavad närvi- ja hormoonsüsteem, samuti välised faktorid nagu valgus, temperatuur ja sotsiaalsed signaalid.

Värvimuutusel on mitu eesmärki:

  • varjumine ja saakloomade petmine;
  • kommunikatsioon (näiteks isaslaste vastasseisud või paaritumisvalmidus);
  • termoregulatsioon — tumedama värvuse abil soojendatakse end kiiremini, heledamaga jahutatakse.

Levik ja elupaigad

Maailmas on teada umbes 160 kameeleoniliiki. Neid leidub peamiselt Aafrikas ja eriti palju Madagaskaril, kuid levialasse kuuluvad ka Hispaania ja Portugali lõunapiirkonnad ning osad alad Lõuna-Aasias ja Sri Lankal. Inimese kaudu on kameeleone sisse toodud ka Hawaiile, Californiasse ja Floridasse ning neid leidub nii vihmametsades, põõsastikes kui ka poolkõrbetingimustes.

Toitumine ja käitumine

Kameeleonid on peamiselt putuktoidulised, kuid mõned suuremad liigid ja isendid võtavad aeg-ajalt ka väiksemaid sisalikke või teisi väikesi selgroogseid. Toitu püüavad nad peamiselt istudes ja ooterežiimis, kasutades täpset keeleviset.

Käitumiselt on paljud liigid puude-elanikud (arboreaalset), liiguvad aeglaselt ja ettevaatlikult, sageli kõndides liigutades keha sarnaselt oksaparte. Sotsiaalsed kokkupuuted toimuvad tavaliselt väljapaistvate värvuste, kehasuuruse ja kehakeele kaudu.

Paljunemine

Enamik kameeleone on munakandjad (ovipaarne); emased hauduvad munade paigutamiseks auku või muu kaitstud kohta maapinnale. Muna- ja poegade arv ning haudumise kestus varieeruvad liigiti. Mõned liigid, näiteks Jacksoni kameeleonid (Trioceros jacksonii), on aga elussünnitajad (ovovivipaarne/ vivipaarne), kes sünnitavad välja täiskasvanud poegade kujul.

Ohud ja kaitse

Paljud kameeleoniliigid on ohustatud elupaikade kadumise, metsa raadamise, kliimamuutuste ja ebaseadusliku lemmikloomakaubanduse tõttu. Eriti haavatavad on Madagaskari endeemilised liigid. Mitmed liigid on kaitse all ja reguleeritud rahvusvaheliselt (nt CITES) — kohalike kaitsemeetmete ja elupaikade säilitamine on hädavajalik.

Inimese ja kameeleoni kokkupuude

Kameeleone peetakse tihti eksootilisteks lemmikloomadeks. Nende pidamine nõuab spetsiaalset elupaiga ja toitumise tunnetust: sobiv temperatuur, niiskus, ruum ronimiseks, mitmekesine toidulaud ja veterinaarne järelevalve. Halb hooldus ja ebaseaduslik püük kahjustavad looduses olevaid populatsioone, seega on oluline toetada vastutustundlikku ja legitiimset kauplemist või pidamist.

Kokkuvõttes on kameeleonid erakordsed sisalikud oma kohandunud anatoomia, silmade ja keelega saagipüügioskuste ning värvimuutuse tõttu — omadused, mis teevad neist nii teadusuuringute kui ka looduskaitse seisukohalt huvitava ja tähtsa seltskonna.