Tšani megaputukas (Phobaeticus chani) on kepikärbse liik, mida peetakse maailma pikimaks putukaks. Üks Londoni Loodusmuuseumi eksemplaridest ulatus täielikult välja sirutatud esijalgadega mõõdetuna 567 mm. Selle näitaja juures oli keha pikkus eraldi arvestatuna 357 mm (14,1 tolli).
Taksonoomia ja avastamine
Liik kirjeldati teaduslikult 2008. aastal ja see sai nime Malaisia amatöör-loodusteadlase Datuk Chan Chew Luni auks. Phobaeticus chani kuulub kepikärbeste (Phasmatodea) hulka, täpsemalt sugukonda Phasmatidae. Seni on teaduslikult teada vaid väike arv isendeid — kokku kuus eksemplari — ja kõik on pärit Borneo Sabahi osariigist.
Kirjeldus ja mõõtmine
Erinevalt paljudest väiksematest kepikärbestest on selle liigi pikkus eriti muljetavaldav eelkõige pikkade jäsemete tõttu. Kui mõõdetakse putukat koos täielikult välja sirutatud esijalgadega, saavutab üks Loodusmuuseumi eksemplar 567 mm. Erinevus keha pikkuse (357 mm) ja kogu pikkuse vahel tekib seetõttu, et kepikärbeste jalad võivad oluliselt suurendada üldpikkust — seega on tähtis selgitada, kuidas mõõtmised on tehtud.
Levik ja elupaik
Vähem teatakse selle liigi täpsest elupaigast, kuid olemasolevad leidud viitavad, et ta on piiratud Borneo (Sabah) vihmametsade aladega. Phobaeticus chani võib eelistada vihmametsade puude võra või nende varikatust, mis teeb leidmise raskeks; selline eluviis selgitaks ka, miks on esindusmaterjali nii vähe.
Eluviis ja bioloogia
Täielik elutsükkel ja toitumisharjumused pole selle liigi puhul põhjalikult uuritud. Üldiselt toituvad kepikärbsed lehtedest ja on peamiselt öised; nad kasutavad oma kehalist kujundit varjumiseks ning aeg-ajalt mängivad osa ka paratenogeenses (üsna tavaline mõnede kepikärbeste seas) paljunemises, kuid selle konkreetse liigi osas parthenogeneesi olemasolu ei ole kinnitatud.
Ohud ja kaitse
Selle liigi teadaoleva piiratud leviku ja väheste leitud isendite tõttu võib seda pidada haavatavaks. Peamised ohud on metsade raadamine, elupaikade killustamine ja intensiivne põllumajandus (sh palmiõli kasvatamine), mis vähendavad tihedaid vihmametsi ja puude võrastikke, kus sellised liigid võivad elada. Kuna bioloogia ja levik on vähe teada, on keeruline hinnata täpset ohutaset või kavandada sihipärast kaitsetööd ilma täiendavate uuringuteta.
Muuseumid ja kultuuriline tähtsus
Suur ja tähelepanuväärne eksemplar, mis on mõõdetud 567 mm pikkuseks, on üks peamisi põhjuseid, miks liik sai laiemat meediakajastust ning valiti 2008. aastal Arizona osariigi ülikooli rahvusvahelise liigiuurimise instituudi ja rahvusvahelise taksonoomide komitee poolt üheks "10 parima uue liigi" hulka. Samuti mainiti liiki loodus- ja teadusdokumentaalides (sh BBC saadetes), kus seda tõsteti esile kümnendi silmapaistvamate avastuste hulgas.
Kuigi Phobaeticus chani on silmapaistev oma pikkuse poolest, jääb tema eluviiside, täpse leviku ja elupaika sobivate kaitsemeetmete kohta veel palju uurida. Tulevased väljaõppemised ja metsauuringud Bornose vihmametsades võivad anda väärtuslikku teavet selle haruldase liigi kohta.