Borneo: Kagu-Aasia suuruselt kolmas saar ja ohustatud vihmametsad
Avasta Borneo – Kagu‑Aasia 3. suurim saar, jagatud Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel; loo sissevaade ohustatud vihmametsadesse, ebaseaduslikku lageraidesse ja nende mõjusse.
Borneo on maailma suuruselt kolmas saar. See asub Kagu-Aasia merepoolse osa keskel. See saar on osa kolmest erinevast riigist. Indoneesia, Malaisia ja Brunei omavad kumbki osa Borneost. Indoneesia piirkonda nimetatakse "Kalimantaniks" (kuigi indoneeslased kasutavad seda sõna kogu saare kohta). Malaisia Borneo piirkonda nimetatakse Ida-Malaisiaks või Malaisia Borneoks. Brunei iseseisev riik on väike osa saarest. Borneo on vihmamets, mis on ohus, sest see on väärtuslik. Metsatööstusettevõtted raiuvad siin ebaseaduslikult puid.
Asukoht, pindala ja haldusjaotus
Borneo pindala on umbes 743 330 km², mistõttu on ta maailma kolmas suurim saar (pärast Gröönimaad ja Uus-Guinead). Suurem osa (umbes 73 %) kuulub Indoneesiale (Kalimantan), umbes 26 % on Malaisia (riigi kaks osariiki Sabah ja Sarawak) ja ligi 1 % on Brunei territoorium. Malaisia osad hõlmavad tuntud paiku nagu Kota Kinabalu (Sabah) ja Kuching (Sarawak), Brunei pealinn on Bandar Seri Begawan.
Looduslik mitmekesisus
Borneo on üks planeedi bioloogiliselt rikamaid paiku. Seal kasvavad vanad dipterokarbid (suurte puuliikide metsad), niisked turbaväljad (peat swamp forests) ja mägised vihmametsad. Saar on koduks paljudele liikidele, mida mujal ei leidu, näiteks borneolahinguline orangutan (Pongo pygmaeus), Borneo pügmee-elevant, proboscis-ahv (proboscis monkey), pilkjas leopard, päikese-karu ja arvukad lindude ning seemnetaimede liigid. Turbaväljad seovad ja hoiavad suures koguses süsinikku; nende hävitamine suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni.
Peamised ohud
Raiumine ja metsade muutmine põllumaaks: suured alad raiutakse palmiseemneõli ja paberipuidu tootmiseks ning karjamaade loomiseks. Põllumaade ja plantatsioonide laiendamine on Borneo metsade peamine hävitaja.
- Palmiseemneõli (palm oil) — suurettevõtted ja ka paljud väikepõllumehed muudavad vihmametsi plantatsioonideks.
- Turbapõlengud ja kuivendamine — peatamaade kuivendamine saabudes põhjustab sageli tulekahjusid, mis levivad suurele alale ja tekitavad hästi tuntud hägu (haze) ning suuri CO2-heiteid.
- Kaevandamine ja infrastruktuur — söe-, kulla- ja mineraalikaevandused ning teede ehitus lõhuvad elupaiku ja soodustavad edasist juurdepääsu metsadele.
- Ebaseaduslik raiumine — metsatööstuse poolne ebaseaduslik puidu väljavedu süvendab probleemi.
Mõjud ja sotsiaalne aspekt
Metsade kadu ohustab loomi ja taimi, kes sõltuvad suurest metsaaladest, ning muudab kohalike kogukondade elulaadi. Paljud põlisrahvad, nagu erinevad dayak’i hõimud ja Penan’i kogukonnad, sõltuvad metsast toiduks, ravimtaimedeks ja kultuuriliseks eluks. Metsade kadumine viib ka toitainete ringluse ja veevarustuse muutumiseni, millel on tagajärjed nii kohalikule põllumajandusele kui ka linnade elule.
Kaitse ja lahendused
Kaitseala ja rahvusparkide võrgustik (näiteks Gunung Mulu ja Mount Kinabalu Malaisias) aitab säilitada olulisi alasid. Lisaks tegelevad kohalike valitsuste ja rahvusvahelised organisatsioonid programmidega nagu REDD+ (kliimameetmete rahastamine metsade kaitseks), ökoloogiline turism, metsamajanduse sertifitseerimine ja elupaikade taastamine.
Mitmed mittetulundusühingud ja rehabilitatsioonikeskused töötavad ohustatud liikide, näiteks orangutanide, päästmiseks ja reintroduktsiooniks. Samuti on tekkinud algatused, mis propageerivad sertifitseeritud (vastutustundliku) palmõli kasutamist (näiteks RSPO) ning ettevõtete tarneahelate läbipaistvuse nõudmine.
Mida saab teha lugeja?
- Toeta organisatsioone, mis töötavad Borneo kaitse nimel.
- Vali tooteid, mis sisaldavad sertifitseeritud (vastutustundlikku) palmiseemneõli või vältida toodetena tundmatut päritolu palmõli.
- Reisides eelistada säästvat loodusturismi ja kohalikku majandust toetavaid teenuseid.
- Nõuda ettevõtetelt ja poliitikutelt läbipaistvust ja loodussõbralikke tarneahelaid.
Borneo on globaalne loodusvara — tema vihmametsad hoiavad suurt hulka liike ja olulist süsinikuvaru. Tema tulevik sõltub nii kohalike otsustest kui ka rahvusvahelisest koostööst ja tarbijate valikutest.
Borneo topograafia
Geograafia
Borneot ümbritsevad põhjas ja loodes Lõuna-Hiina meri, kirdes Sulu meri, idas Celebesi meri ja Makassari väin ning lõunas Jaava meri ja Karimata väin. Selle pindala on 743 330 km² (287 000 ruutmiili). Borneol asuvad mõned maailma vanimad vihmametsad.
Metsloomad
Borneo on koduks paljudele metsloomadele, sealhulgas ohustatud orangutanile, aga ka teistele loomadele, nagu ahvid, elevandid, maod, papagoid, pilveleopardid, sarvikloomad, tarsierid ja hirved.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Borneo?
V: Borneo on maailma suuruselt kolmas saar.
K: Kus asub Borneo?
V: Borneo asub merelise Kagu-Aasia keskel.
K: Millistele riikidele kuulub osa Borneost?
V: Indoneesia, Malaisia ja Brunei omavad kumbki osa Borneost.
K: Kuidas nimetatakse Indoneesia piirkonda Borneos?
V: Indoneesia Borneo piirkonda nimetatakse "Kalimantaniks".
K: Kuidas nimetatakse Malaisia Borneo piirkonda?
V: Malaisia Borneo piirkonda nimetatakse Ida-Malaisiaks või Malaisia Borneoks.
K: Milline on Brunei suhe Borneoga?
V: Brunei on iseseisev riik, millele kuulub väike osa Borneost.
K: Miks on Borneo vihmametsad ohus?
V: Borneo vihmametsad on ohus, sest puidufirmad raiuvad siin ebaseaduslikult puid.
Otsige