Chimaerad (kummitushaid): iidne kõhrkalade rühm, evolutsioon ja liigid

Avasta chimaerad (kummitushaid): iidne kõhrkalade rühm, 400+ miljoni aasta evolutsioon, liigid, levik ja süvavee saladused.

Chimaerad on kõhrkalad, kuuluvad Chimaeriformes ordusse ja neid nimetatakse mõnikord mitteametlikult "kummitushaideks".

Need kalad moodustavad holocephali alamklassi, mis on tüüpilistest haid ja raikala sugukondadest (Elasmobranchii) eraldunud haru. Chimaerad on paljude teadlaste silmis "vanimad ja kõige mõistatuslikumad tänapäeval elavate kalade rühmad": nende eri liinid divergeerusid väga varakult ja fossiilide järgi ulatub nende ajalugu sadu miljoneid aastaid tagasi.

Välimus ja anatoomia

Chimaerad on kõhrkoelised (skeletiks kõhr), kuid erinevad haidest mitmel olulisel moel:

• Neil on tihti üks kattuv seitse giliateava asemel; giletiavaid katab operkulumile sarnanev kile.
• Suus puuduvad teravad hambad — selle asemel on paksud, kivistunud hambaplaadid, mis sobivad hästi karpide, kaheksajalgade ja muude kõvakoeliste saakloomade purustamiseks.
• Paljude liikide kehakujult iseloomulik on pikaajaline või tirtsukujuline saba ning mõnikord suur pea ja pikk nina.
• Isased kannavad lisaks tavalistele klapedele ka eripäraseid klambreid (sh eesmine "peaklamber" ehk cephalic clasper), mida kasutatakse paaritumisel.
• Mõnel liigil asub seljauimel mürgine harjane selgroov, mis võib olla kaitsevahend.

Levik ja ökoloogia

Enamik chimaera-liike elab sügavvees, tihtipeale mandrivööndil (kontinentaalraja ja selle äärte lähedal) – sadade kuni mitme tuhande meetri sügavusel. Siiski leidub ka madalamates vetes elavaid liike, näiteks kaldalähedastel aladel elavad plognasalad (Callorhinchidae) lõunapoolsetes vetes.

Toitumiselt on chimaerad peamiselt bentopredatsiooniga tegelevad – nad otsivad ja söövad molluskeid, karpe, krabisid, teisi vähilaadseid, usse ja mõnikord väiksemaid kalu. Nende tugevad hambaplaadid võimaldavad murda ja purustada kõvemaid saaki.

Paljunemine ja eluiga

Chimaerad paljunevad sisemise viljastamise teel. Isased kasutavad paaritumisel klambreid ja pea-klambreid, et naist kinni hoida. Paljud liigid on munasevad — emased munetakse välja hästi vastupidavates nahkjates munakottides (sarnane mõistele "merineitsi rahakott" ehk mermaid's purse), mis kinnituvad merepõhja taimestikule või kividele. Chimaerade kasvu- ja paljunemistsükkel on aeglane ning mõned liigid võivad elada mitu aastakümmet.

Taksonoomia ja fossiilne pärand

Fossiilsete andmete järgi oli chimaeride ja nende sugulaste rühm kunagi palju mitmekesisem ja laialdasem kui tänapäeval. Chimaeriformes'e algus on hinnanguliselt väga vana: tundub, et see ordu tekkis umbes 420 miljonit aastat tagasi siluri ajastul. Paljud kaasaegsed hulgad on evolutsiooniliselt vanad — mõned lähimad elavad sugulased on lahknenud haidest juba ligi 400 miljonit aastat tagasi.

Tänapäeval on elus umbes umbes 50 liiki, enamasti jaotatuna mõnesse peamisse sugukonda (tavapäraselt loetakse chimaeraperekondadeks näiteks Callorhinchidae, Chimaeridae ja Rhinochimaeridae). Nende liikide täpne sugupuu ja taksonoomia on uuringute teema, sest heade ja täielike fossiilide leidmine on sageli raskendatud — seetõttu kasutatakse kaasaegsete liikide omavaheliste suhete hindamiseks laialdaselt DNA järjestusi ja molekulaarset katsetamist.

Evolutsiooniline ajaskaala

Chimaeride eri liinid näivad olevat lahknenud eri ajastutel: mõned tänapäevased perekonnad ja liinid eraldusid üksteisest juba hilisjuuri ja varajases kriidis (ligikaudu 170–120 miljonit aastat tagasi). Tegemist on seega rühmaga, millel on pikk ja keerukas evolutsiooniline ajalugu.

Kaitse ja ohud

Paljusid chimaera-liike ohustavad inimtekkilised mõjud: süvamerepüük (trawl- ja haakpüük) põhjustab bycatch’i ehk ettenägematu kõrvalsaagi, merepõhja hävitamine ja kliimamuutused mõjutavad elupaiku. Kuna paljud liigid on väikese populatsioonitiheduse ja aeglase paljunemisega, on nad eriti vastuvõtlikud liigsele püügilisele koormusele. Paljude liikide kohta puudub piisav andmestik, mistõttu on rahvusvahelises IUCN-i hindamises tihti märge "andmed puuduvad" (Data Deficient).

Uuringud ja tähtsus

Chimaerad on teaduslikult huvipakkuvad nii evolutsioonibioloogidele kui ka paleontoloogidele: nende vanad geneetilised eripärad aitavad mõista kõhrkalade ja üldisemalt selgroogsete varajast evolutsiooni. Samuti annavad nad väärtuslikku infot süvamerefloorast, bentosökosüsteemidest ja kalade kohastumisest erilistesse elupaikadesse.

Kokkuvõte: chimaerad on unikaalne ja vanapärane kõhrkalade grupp, kellel on eriline anatoomia, sügavvee-elustiil ja pikk evolutsiooniline ajalugu. Neid iseloomustavad tugevad hambaplaadid, sisemine viljastamine ning aeglane elutsükkel, mistõttu vajavad nad konkreetset kaitset ja täiendavaid uuringuid, et tagada nende säilimine tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kimaerid?

K: Mis on kimaeride puhul nende evolutsiooni seisukohalt erilist?

K: Kui mitmekesised ja arvukad olid kimaerad minevikus?

K: Kus leidub tänapäeval peamiselt kimaere?

K: Kui palju on elusolevaid kimaeraliike ja kui paljudesse perekondadesse need kuuluvad?

K: Miks on kimaeride evolutsiooni uurimine olnud problemaatiline?

K: Milline on eelistatud lähenemisviis kimaeride liigilise arengu mõistmiseks?

Otsing