Kondrofoorid (Porpitidae) — avamere pinnal ujuvad polüüpide kolooniad
Kondrofoorid ehk porpitid on väike ja ebatavaline hüdrolooma rühm. Nad kuuluvad perekonda Porpitidae. Täpsemalt on Porpitidae hüdroloomade sugukond (familia), mis hõlmab peamiseid pinnaluidavaid kolooniaid nagu Porpita ja Velella.
Esmamulje ja kehaehitus
Kondrofoorid näevad sageli välja nagu üksik organism, kuid tegelikult on tegemist sadu kuni tuhandeid polüüpide ehk zoidide meeskonnaga, mis on seotud ja spetsialiseerunud erinevatele ülesannetele (toitumine, kaitse, paljunemine, liikumine). Koloonia pinnal nähtav osa on tavaliselt lame või paagutatud õhuliumelement — ujuv "paat" või "disk", mis kannab allpool ripuvaid nööre ja lühemaid söögikärgi.
Peamised liigid ja äratuntavad tunnused
- Sinine nupp — Porpita porpita: ümar, ketasjas sinakas-värviga ujuv struktuur, mille keskmes on ketaslaadne floatsüsteem; all ripuvad lühikesed söötmis-polüübide read.
- Tuulepealne purjekas — Velella velella: lame, ümar plaat, millel paikneb kaldasirutusega tahke "purje" (sülem), mis aitab tuule abil liikumisel piki merd; all ripuvad pakitud söötmise ja kaitse funktsioone täitvad tuubid ja nöörid.
Eluviis ja toitumine
Nad kõik elavad avamere pinnal ja on vabalt ujuvate lihasööjate hüdroloidide kolooniad. Nende eluviis planktonis on sarnane pelaagiliste meduuside eluviisiga: kondrofoorid liiguvad peamiselt tuule ja pinnavooludega ning püüavad allolevatest veekihtidest väiksemaid organisme.
Toitumiseks kasutavad nad spetsialiseerunud polüüpe, millel on nõelrakud ehk nematoküstid. Need lühikesed või pikemad söötmisväljad püüavad peamiselt zooplanktoni, vetikate kiled ja väikesi selgrootuid. Kuna koloonia on mitmetükkiline ja polüüpide vahel toimub tööjaotus, on toitmise, kaitse ja paljunemise ülesanded jaotunud efektiivselt.
Paljunemine ja elutsükkel
Porpitid paljunevad nii asexuaalselt kui seksuaalselt. Kolooniad tekivad eelkõige pungumise ja buddingu teel — uued zoidid moodustuvad koloonia sees. Samal ajal on paljudel hüdroloididel ka suguline etapp: kolooniad võivad toota suguelundipolüüpe või vabalt elavaid meduusahoidjaid, mis vabastavad gamaete. Paljunemise täpne vorm varieerub liikide lõikes ning mõnel liigil on meduusaetapp vähendunud või puudu.
Levik ja kokkupuuted inimestega
Kondrofoorid elavad peamiselt soojades ja mõõdukates ookeanites üle kogu maailma ning neid võib kohata suurte ujuvate laikudena. Tuulega kaasnevad massilised "randumine" ehk strandingsid, kus tuhanded kolooniad uhutakse rannikule ja moodustavad värvikaid mattaile liival. Sellised sündmused võivad olla kohalikult näha suve- ja sügisperioodidel, kui tuuled ja hoovused on sobivad.
Inimestele on nende nõelamised tavaliselt nõrgad või kerged — enamik porpitide nõelusündmusi tekitab vaid vähest ärritust ja kerget põletustunnet. Siiski soovitatakse kokkupuutel olla ettevaatlik: tundliku nahaga inimesel võib tekkida tugevam reaktsioon, ning haavatud loomadel (näiteks ujumisriietusega hõõrumisel) võib tekkida ebamugavus. Kui tekib tugev allergiline reaktsioon, pöördu arsti poole.
Rolle ökosüsteemis ja kiskjad
Kondrofoorid on osa ookeani planktonikommuunist ning pakuvad toitu mitmetele liikidele. Neid otsivad ja söövad näiteks spetsialiseerunud merinahk-sipelgad (nudibranchid) nagu Glaucus-liigid, mõned kalad ja ka teatud kilpkonnaliigid. Lisaks võivad nad moodustada mikroelupaiku väikestele lülijalgsetele ja organismidele, kes kasutavad kolooniaid peatusena või peidikuna.
Sarnasus teiste rühmadega ja segadused
Kondrofoorid võivad pinnal olles meenutada teisi pinnaluidavaid hüdroloomi, näiteks Portugali laeva (Physalia physalis). Siiski on need eri sugukonnad ja nende ehitus ning bioloogia erinevad — näiteks Portugali laev on sageli tugevamalt mürgine ja kuulub teise hulgasse (Physaliidae).
Kokkuvõte
Kondrofoorid (Porpitidae) on huvitavad ja mitmekülgsed pinnaluidavad hüdroloomade kolooniad: nad näivad väliselt nagu ühe organismi moodustis, kuid koosnevad paljudest spetsialiseerunud polüüpide üksustest. Nad liiguvad peamiselt tuulte ja hoovuste abil, püüavad planktonit ning osalevad ookeani toiduvõrgustikus. Kuigi nende nõelad võivad inimestele veidi ärritada, on nad suurema ohuta ning tähtsad ookeani ökosüsteemi osad.
Struktuur
Kondrofoorid võivad välja näha nagu meduusid, kuid tegelikult ei ole nad seda. Nagu siphonofooridki, ei ole nad üks loom. Nad on kloonide koloonia, geneetiliselt identsed zooidid. Need zooidid on väikesed, väga modifitseeritud üksikud polüübid. Kuigi nad on struktuurilt sarnased teiste nakkusloomadega, ei ela zooidid üksi: nad on üksteise külge kinnitatud. Iga zooiditüüp sõltub oma ellujäämiseks sellest, et teised teevad seda, mida ta ise teha ei saa.
Sellist ülesehitust leidub ka siphonofooridel: portugali man o' war. Nad arenesid sõltumatult ja neid liigitatakse erinevatesse järjestustesse.
Fossiilsed andmed
Kentucky kirdeosas asuvatest Mississippi-aegsetest kihtidest saadi haruldane pehmekehaline fossiil. Seda tõlgendati kui kondroforiini float. Rühma päritolu oli tõenäoliselt neoproterosoikumis, umbes 650-540 miljonit aastat tagasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kondrofoore?
V: Kondrofoorid on väike ja ebatavaline hüdroloogide rühm, mis kuulub perekonda Porpitidae.
K: Kus elavad kondrofoorid?
V: Chondrofoorid elavad avamere pinnal.
K: Milline on kondroforide toitumine?
V: Chondroforid on lihasööjad ja nad toituvad, püüdes saaki vees.
K: Kas kondroforid on üksikorganismid?
V: Ei, kondroforid näevad välja nagu üksikud organismid, kuid nad on polüüpide kooperatsioonid.
K: Milline on kõige tuntum liikme perekond Porpitidae?
V: Porpitidae perekonna tuntuimad liikmed on sinine nupp (Porpita porpita) ja tuulepealne purjekas (Velella velella).
K: Milline on kondrofooride eluviis planktonis?
V: Chondrofooride eluviis planktonis on sarnane pelaagiliste meduuside eluviisiga.
K: Kas kondroforid sõltuvad mingist konkreetsest elupaigast?
V: Jah, kondrofoorid sõltuvad oma elupaigana avamere pinnaveest.
