Kirpvähilised (Amphipoda): määratlus, liigid, elupaigad ja suurus
Amphipodid on vähilaadsete malakostraaklaste selts. Neil ei ole karpaaki. Amfipoodide keha on külgsuunas lamedam kui isopoodidel, mistõttu nad ujuvad ja liiguvad sageli külgiti. Nimi Amphipoda tõlgitakse tihti kui "erijalgsed" või "kaheharulised jalad" — eri tüüpi jäsemed täidavad eri funktsioone (liikumine, toitmine, haaramine).
Morfoloogia ja suurus
Amphipoodide keha koosneb paljudest segmentidest, millel on eriotstarbelised jäsemed: esiosal tavaliselt haarivad või toitmist hõlbustavad jalad, kesk- ja tagumistel segmentidel on ujuvaid või kõndivaid jäsemeid. Neil on selgelt eristuv pea, rinnak ja kõht ning tihti ka rippuvad uimed või ujukke meenutavad struktuurid. Paljude liikide kehad on kaetud karvadega, mis aitavad hapniku omastamisel või toidu kogumisel.
Suurus: amfiipoodide suurus varieerub väga palju — tavalised liigid on mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini, kuid liigid võivad olla ka väga väikesed või erakordselt suured. Ligikaudu 0,1–34 cm (0,04–13 tolli) suurused näitavad nii miniatüürseid rannaliike kui ka süvamere hiiglaneid (näiteks üle 20 cm ulatuvaid liike).
Liikide arv ja taksonoomia
Maailmas on kirjeldatud tuhandeid amfiipoodi liike; tavapäraselt viidatakse ligikaudu 7000 liigile, millest suur osa ehk umbes 5500 kuulub ajalooliselt alamhõime Gammaridea hulka. Ülejäänud liigid liigitatakse teiste alarühmade alla (näiteks Hyperiidea, Caprellidea ja teised), kuid amfiipoodide klassifikatsioon on taksonoomiliselt aktiivse uurimistöö objekt ja ajas võib muutuda. Paljud liigid on ökoloogiliselt väga spetsialiseerunud (nt pelagilised, bentosed, koopas elavad või maismaalised liigid).
Elupaigad ja levik
Amphipoodid elavad peaaegu kõigis veekeskkondades: magevees, rannikuvetes, avamere pelagilistes vetes, süvamere põhjas ja isegi koobastes. Umbes 750 liiki on kohastunud eluviisile koobastes (koobastes) ning leidub ka maismaasõbralikke liike ja rannaelanikke. Näiteks liivakahurite hulka kuuluv Talitrus saltator on hästi tuntud rannaelu esindaja.
Sügaval meres on leitud amfiipoodide liike kuni mitme kilomeetri sügavuselt — suurimad kahejalgsed on registreeritud merepõhjas isegi kuni seitsme kilomeetri sügavusel. Nad võivad elada jahedates polaarpiirkondades, troopikas ning kõikjal vahepeal.
Toitumine ja ökoloogiline roll
Enamus amfiipoodidest on detritivoorid ehk toituvad orgaanilisest jäägist, samas on palju liike ka aktiivsed saagijooksikud (saagijad ja kiskjad) või filtritoidulised. Mõned liigid toituvad taimeressurssidest (vetikatest), teised püüavad väiksemaid selgrootuid või on rüüstajad.
Amfiipoodid mängivad veesüsteemides olulist rolli orgaanilise aine lagundajatena ja toitainete ringluses; nad on ka tähtis toiduallikas kaladele, lindudele ja teisele mereluule. Nende aktiivne roiskamine ja toitmine kiirendab setete lagundamist ning toetab toitainete kättesaadavust ökosüsteemis.
Käitumine ja elutsükkel
- Paljunemine: amfiipoodid on enamasti selgelt erisoolised (isased ja emased). Emane kantakse mune spetsiaalses kotis (marsupium), kus järglased arenevad kuni noorjateni — paljunemisel puudub planktooniline larviieep (otsene areng).
- Eluviisid: mõned liigid ujuvad aktiivselt või hüppavad (rannaliikide puhul), teised kaevavad või elavad torudes/rihmas, mõned on parasiiditaolised või kooses elavad (kaitse- või sümbiootilised suhted teiste organismidega).
- Sotsiaalsus: paljud liigid elavad rühmadena, mis aitab kaitstes ja toidu leidmisel; mõned liigid aga on üksikud ja territoriaalsed.
Inimesele tähtsus ja ohud
Amphipoodid on oluline osa kalanduse toiduahelast, neid kasutatakse kohati ka baitina. Nad on head indikaatorliigid veereostuse ja ökosüsteemi seisundi hindamiseks, sest paljud liigid reageerivad õrnalt keskkonnamuutustele (näiteks hapnikupuudus, saaste, temperatuurimuutused).
Ohud amfiipoodidele hõlmavad elupaikade kadumist, reostust, invasiivsete liikide konkurentsi ja kliimamuutuse mõjusid (eriti polaar- ja süvamereliikide puhul). Mõned liigid on levinu-mandunud või invasiivsed, mõjutades kohalikke bentose kogukondi.
Uuringute ja huvipunktid
Taksonoomia, ökoloogia ja süvamere amfiipoodide uuringud on aktiivsed uurimisvaldkonnad. Uued liigid avastatakse regulaarselt, eriti süvameres ja koobastes. Amfiipoodide käitumine, kohastumine ekstreemsetes tingimustes ning roll mikro- ja makroorganismide kooslustes pakuvad väärtuslikku teavet ookeani- ja mageveesüsteemide toimimise kohta.
Kui soovite teada rohkem konkreetsete liikide, paiksete levikute või amfiipoodide rolli kohta teatavas ökosüsteemis, võin otsida ja kokku võtta täpsemaid andmeid või soovitada kirjandust ja allikaid.
Reproduktsioon ja elutsükkel
Täiskasvanud emasloomadel on marsupium ehk pesakott, mis hoiab tema mune, kuni need on viljastatud ja kuni noored on valmis kooruma. Mida vanemaks emasloomad saavad, seda rohkem mune toodavad nad igas pesakonnas. Munade suremus on umbes 25-50%. Vastsündinuid ei ole; munadest koorub otse nooruk, ja suguküpsus saavutatakse tavaliselt pärast 6 mulgustumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on amfiboolad?
V: Amphipodid on vähilaadsete malakostraaklaste selts, millel puudub karpaak.
K: Mida tähendab nimetus amfipooda?
V: Nimi amphipoda tähendab "erijalgsed".
K: Mille poolest erinevad kahejalgsed isopoodidest?
V: Erinevalt isopoodidest, mille kõik jalad on ühesugused, on kahejalgsetel eri tüüpi jäsemed.
K: Mitu liiki kahejalgseid on olemas?
V: On olemas 7000 liiki kahejalgseid.
K: Milline on kahejalgsete suurusvahemik?
V: Amphipoodide suurus varieerub 0,1 kuni 34 sentimeetrit (0,04 kuni 13 tolli).
K: Kus elavad kahejalgsed?
V: Amphipoodid elavad peaaegu kõigis veekeskkondades; 750 liiki elab koobastes ja selle klassi kuuluvad ka maismaaloomad ja liivakarplased, näiteks Talitrus saltator.
K: Kus elavad suurimad kahejalgsed?
V: Suurimad kahejalgsed elavad merepõhjas, seitsme kilomeetri sügavusel.
