Kirpvähilised
Amphipodid on vähilaadsete malakostraaklaste selts. Neil ei ole karpaaki.
Nimi amphipoda tähendab "erijalgsed". Erinevalt isopoodidest, mille kõik jalad on ühesugused, on kahejalgsetel eri tüüpi jäsemed.
7000 liigist 5500 liigitatakse ühte alamhõimede (Gammaridea) alarühma. Ülejäänud kuuluvad kahte või kolme teise alarühma.
Amphipoodide suurus on 0,1-34 sentimeetrit (0,04-13 tolli) ja nad on enamasti detritivoorid või saagijooksikud. Nad elavad peaaegu kõigis veekeskkondades; 750 liiki elab koobastes ja seltsi kuuluvad ka maismaaloomad ja liivakarplased, nagu Talitrus saltator. Suurimad kahejalgsed elavad merepõhjas seitsme kilomeetri sügavusel.
Reproduktsioon ja elutsükkel
Täiskasvanud emasloomadel on marsupium ehk pesakott, mis hoiab tema mune, kuni need on viljastatud ja kuni noored on valmis kooruma. Mida vanemaks emasloomad saavad, seda rohkem mune toodavad nad igas pesakonnas. Munade suremus on umbes 25-50%. Vastsündinuid ei ole; munadest koorub otse nooruk, ja suguküpsus saavutatakse tavaliselt pärast 6 mulgustumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on amfiboolad?
V: Amphipodid on vähilaadsete malakostraaklaste selts, millel puudub karpaak.
K: Mida tähendab nimetus amfipooda?
V: Nimi amphipoda tähendab "erijalgsed".
K: Mille poolest erinevad kahejalgsed isopoodidest?
V: Erinevalt isopoodidest, mille kõik jalad on ühesugused, on kahejalgsetel eri tüüpi jäsemed.
K: Mitu liiki kahejalgseid on olemas?
V: On olemas 7000 liiki kahejalgseid.
K: Milline on kahejalgsete suurusvahemik?
V: Amphipoodide suurus varieerub 0,1 kuni 34 sentimeetrit (0,04 kuni 13 tolli).
K: Kus elavad kahejalgsed?
V: Amphipoodid elavad peaaegu kõigis veekeskkondades; 750 liiki elab koobastes ja selle klassi kuuluvad ka maismaaloomad ja liivakarplased, näiteks Talitrus saltator.
K: Kus elavad suurimad kahejalgsed?
V: Suurimad kahejalgsed elavad merepõhjas, seitsme kilomeetri sügavusel.
