Malacostraca ehk kõrgemad vähid — ülevaade, liigid ja areng

Malacostraca (kreeka keeles "pehme koorik") on vähilaadsete suurim alarühm. Nende hulka kuuluvad dekapoodid (nagu krabid, homaarid ja krevetid), stomatopoodid (mantis krevetid) ja krillid. Selles rühmas on umbes 22 000 liiget, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku kõigist vähilaadsete liikidest. Esimesed malakostraaklased ilmusid kambriumi perioodil ja nende fossiilne ajalugu ulatub tagasi sadade miljonite aastate taha.

Põhiomadused

Malacostraca iseloomustab selgelt eristuv kehaehitus: tavaliselt on neil ligi 19 keha segmenti (5 pea-, 8 rindkere- ja 6 kõhusegmenti), iga segmenti juures paar jalgu või teisi lisandeid. Paljudel liikidel katab rindkera esiosa karapaas (carapace), mis moodustab osa cephalothorax'ist ehk pea-rindme piirkonnast. Kehalised lisandid on tugevasti spetsialiseerunud — esihambad ja lõppkäpad toitumiseks, kõhukeha uimed (pleopoodid) ujudes või hingamisel ning uropoodid ning telson tagumise osa liikumiseks ja suunamiseks.

Peamised liigirühmad

• Dekapoodid — suur rühm, kuhu kuuluvad tuntud kalanduse objektid: krabid, homaarid, krevetid. Neil on tavaliselt viis paari jalgu (seetõttu nimetus "deka" = kümme jalga).
• Stomatopoodid — mantis-krevetid, kellel on suure jõuga rünnakuliigutusi võimaldavad eespedjad.
• Krillid (Euphausiacea) — väikesed, arvukad planktilised vähid, mis on paljude mereimetajate ja kalade peamine toiduallikas.
• Lisaks on rühmas mitmeid teisi tellimusi: Isopoda (karteed ja maismaavead), Amphipoda, Mysida, Leptostraca jt, mille liikide elustiilid ja morfoloogia võivad väga erineda.

Elupaik ja ökoloogiline roll

Malakostraaklased elavad väga erinevates keskkondades: merevees, magevees ja ka maismaal (näiteks pilliroo- ja puitel elavad isopoodid — n-ö "sipelgad vette"). Nad võivad olla planktilised, bentilised (põhjal elavad) või aktiivselt ujuvad ja röövellikud. Paljudel liikidel on oluline roll toiduahelas — nad toimivad nii tarbijate, lagundajate kui ka toiduna paljudele kaladele, linnustele ja mereimetajatele. Krillid on eriti tähtsad külmaveeökosüsteemides, sest nad kannavad suure osa biomassist edasi kõrgematele troofilistele tasanditele.

Areng ja paljunemine

Enamik malakostraaklasi paljuneb suguliselt. Paljunemisviisid ja arengudiferentsid on suured: mõned liigid kannavad mune veefaasist kuni vastsete ilmumiseni, teistel on emasloomadel munakott ehk marsupium (tavaliselt peracarida rühmas nagu isopoodid ja amphipoodid). Vähilaadsetel esineb erinevaid vastsefaase — näiteks paljudel dekapoodidel on vesiseses arengus järgmised staadiumid: nauplius, zoea ja megalopa, enne kui kujuneb täiskasvanu. Mõned rühmad omavad otsearenenud vastseid, kes väljuvad emasest juba väikeste täiskasvanute moodi.

Taksonoomia ja teaduslik ajalugu

Malacostraca taksonoomiline positsioon on teadlaste seas mõnevõrra arutatud: mõned autorid käsitlevad Malacostraca tasandina klass, teised aga alamklassina suuremas vähide süsteemis. Selles rühmas kuulub suur hulk eri sugu ja liike ning liigitamine põhineb nii väliste tunnuste (morfoloogia) kui ka molekulaarsete uurimuste tulemustel. Fossiilid, alates kambriumi ajast, aitavad rekonstrueerida rühma evolutsiooni ja levikut läbi geoloogiliste perioodide.

Mõju inimesele ja kaitse

Malacostraca on inimestele olulised nii majanduslikult kui ökoloogiliselt: krevetid, homaarid ja krabid moodustavad suure osa kalandustoodangust ja on tähtis toiduallikas. Samas on mitmed liigid ohustatud liigse püügiga, elupaikade hävimise, mere soojenemise ja ookeani happestumise tõttu. Konserveerimine nõuab nii püügieeskirjade rakendamist ja mereressursside jätkusuutlikku majandamist kui ka elupaikade kaitset ja keskkonnamuutuste vähendamist.

Kokkuvõttes on Malacostraca mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm vähilaadsetest, mille liikide kuju, eluviis ja areng näitavad suurt kohanemisvõimet erinevates keskkondades. Nende uurimine aitab paremini mõista mere- ja maismaaökosüsteemide toimimist ning toetada jätkusuutlikku majandamist ja kaitset.

Morfoloogia

Malacostracal on kuue segmendiga pea. Neil on paar antenne ja paar antenne. Neil on ka suuloomad. Suuaparaadi lähedal on lisajäsemed, mida nimetatakse maxillipedideks. Neil on viis paari kõndimisjalgu. Esimene paar on moodustatud näpitsatega. Rindkere on kaheksa segmenti. Kõhusegmente on kuus. Neid kasutatakse ujumiseks. Malacostraca liikmetel on kombineeritud varrega silmad või sessiilne silm. Neil on kahe kambriga mao ja tsentraalne närvisüsteem.

Üldine malacostracan paigutus

Klassifikatsioon

Klass Malacostraca Latreille, 1802

• Alaklass Phyllocarida Packard, 1879

·         †Order Archaeostraca

·         †Order Hoplostraca

·         †Kanadaaspidida korraldus

·         Tellimus Leptostraca Claus, 1880

• Alaklass Hoplocarida Calman, 1904

·         Tellimus Stomatopoda Latreille, 1817 (mantis krevetid)

• Alamklass Eumalacostraca Grobben, 1892
• Üleliigiline sugukond Syncarida Packard, 1885
• †Palaeocaridacea'd (Palaeocaridacea)
• Tellimus Bathynellacea Chappuis, 1915
• Tellimus Anaspidacea Calman, 1904
• Üleliigiline Peracarida Calman, 1904
• Ordu Spelaeogriphacea Gordon, 1957
• Tellimus Thermosbaenacea Monod, 1927
• Tellimus Lophogastrida Sars, 1870
• Tellimus Mysida Haworth, 1825
• Tellimus Mictacea Bowman, Garner, Hessler, Iliffe & Sanders, 1985
• Ordu Amphipoda Latreille, 1816
• Korpus Isopoda Latreille, 1817 (puukärbsed, laternad)
• Tanaidacea ordu Dana, 1849
• Tellimus Cumacea Krøyer, 1846
• Üleliigiline Eucarida Calman, 1904
• Tellimus Euphausiacea Dana, 1852
• Tellimus Amphionidacea Williamson, 1973
• Tellimus Decapoda Latreille, 1802 (krabid, homaarid, krevetid)

Lysiosquilla maculata , sipelgapesakrevett


Armadillidium vulgare , isopoode

Küsimused ja vastused

K: Mis on Malakostraca?

K: Millised koorikloomad kuuluvad Malacostraca hulka?

K: Mitu liiget kuulub Malacostraca'sse?

K: Kui suur on Malacostraca liikide osakaal kõigist koorikloomaliikidest?

K: Millal ilmusid esimesed malakostraaklased?

K: Kas Malacostraca peetakse klassiks või alamklassiks?

K: Mida tähendab sõna "Malacostraca"?

Otsing