Chiton
Kitoonid on algupärased meremolluskid klassis Polyplacophora (endine klass Amphineura). Elus on 900 kuni 1000 elavat kitooniliiki. Nende suurus varieerub 0,5 kuni 30 cm; enamik neist on üsna väikesed.
Kõik elusad liigid kuuluvad Neoloricata alamklassi ja neid võib seega nimetada "lorikaatideks". Populaarsed nimed on merekarpide või mantlikarpide nimed.
Neil on üks koor, mis kleepub kivide külge, nagu küülikul. Koorik koosneb kõvadest plaatidest, mis sobivad tihedalt kokku ja kattuvad üksteisega. Kooreplaate ümbritseb struktuur, mida nimetatakse "vööks".
Kirjeldus
Polyplacophora tähendab "palju plaate". Plaadid viitavad koorele, mis on valmistatud kaltsiumkarbonaatmineraalist aragoniidist. Koorik on üsna paindlik ja tšiton võib isegi palliks kerida. Kihonil on kaheksa plaati ja plaatide all on lihasjalg, mis liigutab kihoni üle kivide ja muude struktuuride nii vees kui ka veest välja. Samuti on tal keelekujuline struktuur, mida nimetatakse radulaks ja millel on mitu rida 17 hambaga. Mõned kasutavad seda selleks, et kraapida vetikaid kividelt, teised on lihasööjad, püüdes pisikesi zooplanktoneid ja teisi madalas vees elavaid väikeloomi.
Chitonid võivad olla vähem kui tolli pikkused või kuni ühe meetri pikkused. Neid on palju erinevaid värve: mustad, punased, roosad ja isegi sinised. Sõltuvalt liigist võib koor olla läikiv või tuhm, sile, karvane, soomusjas või okkaline.
Anatoomia
Kui tšiton üles võtta ja ümber pöörata, siis ei ole seal silmi, jalgu ega käsi. Oleks ainult lai jalg koos radulaga, mida ta kasutab pindade kraapimiseks. Tema mantel on otse karbi all, kusjuures mantli alumine osa ulatub karbi serva alla, et aidata jalal haarata pindadest, millel ta klammerdub või mööda mida ta libiseb. Väljaulatuvat mantliosa nimetatakse vööks. Sarnaselt kuutigule võib vöö laieneda üle koore alumise osa, mis katab kesta alumise poole.
Gumboot chiton, Cryptochiton stelleri alumine külg, kus on näha keskel jalg, mida ümbritseb mantel. Jalast vasakul on näha suu. Chitoni alumist külge on väga raske näha, sest nad klammerduvad nii tihedalt kivide külge ja võivad ka kokku kerida end palliks.
Harjumused
Enamik kitoonidest on ööloomad, nii et nad toituvad öösel ja varjuvad päeval kivide alla. Nende peamine elupaik on loodete vaheline vöönd. Nad elavad kõval pinnal, näiteks kivide peal või all või kaljude lõhedes. Mõned liigid elavad üsna kõrgel loodete vahelises vööndis ning on pikalt õhu ja valguse käes. Teised elavad subtiidaalselt. Mõned liigid elavad sügaval vees, kuni 6000 m sügavusel.
Kaks tšitonit Guadeloupe'i kaljul tõusu ja mõõna ajal
Evolutsiooniline päritolu
Kihnidel on suhteliselt hea fossiilne pärand, mis ulatub 400 miljoni aasta taha, kuni devoni ajastusse. Enne seda on mõningaid organisme (esialgu) tõlgendatud kui tüvirühma polüplacophora't; polüplacophora'de leiud ulatuvad tagasi ülemisse kambriumi.
Prekambriumi ja kambriumi Kimberella ja Wiwaxia võivad olla seotud esivanemate polüplacophora'ga. Matthevia on üksikute teravate klappidena säilinud hiliskambriumi polüplacophora, mida mõnikord peetakse chitoniks. Polüplacophorid võisid tekkida, kui sündis haruldane monoplacophor, millel oli tavapärase ühe asemel mitu kaltsifikatsioonikeskust. Selektsioon mõjutas tekkinud koonilisi kestasid nii, et need kattusid ja moodustasid kaitsva soomuse. Nende algsed koonused on homoloogilised tänapäeva kitoonide plaatide otstega.
Eraldi plaadid Matthevia, hiliskambriumi polüplakofoorist Lõuna-House Range'ist, Utah'i osariigis. + USA ühe sendi suurune mündi suurus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Chiton?
V: Chiton on polüplacophora klassi kuuluv mere mollusk, mida varem nimetati Amphineura.
K: Kui palju on säilinud ja fossiilseid kitoonide liike?
V: Tuntud on umbes 940 säilinud ja 430 fossiilset kitoonide liiki.
K: Mis oli klassi Polyplacophora varasem nimetus?
V: Klassi Polyplacophora varasem nimetus oli Amphineura.
K: Kas kõik Chitonid on ühesuurused?
V: Ei, kitoonid on erineva suurusega.
K: Kus elavad kitoonid?
V: Chitonid elavad merekeskkonnas.
