Chondrostei: raidkalade alamklass — tuurad, pilliroogkalad ja kõhrkalad

Chondrostei on raidkalade alamklass, mis kuulub laiemasse rühma Actinopterygii. Nende hulka kuuluvad tuntud ja majanduslikult olulised tuurad — hiiglaslikud kalad, kellest saadakse ka kaaviari — ning väiksemad pilliroogkalad ja bikrid.

Üldkirjeldus

Chondrostei-liikidel on peamiselt kõhrjas skeletiehitus, kuid sageli esineb ka teatud luustumist. Ainult väike osa nende kehadest on täielikult luustunud, mistõttu neid mõnikord nimetatakse ka „üleminekuvormideks” luukalade ja kõhrkalade vahel. Tänu oma eripärasele välimusele ja anatoomiale on need kalad huvipakkuvad nii teadlastele kui ka kalandusele.

Anatoomia ja eripärad

Tuum: paljudel chondrostei-liikidel on peamiselt kõhrjas skelett, kuid esineb ka piirkondlikku luustumist.
Välimus: tuuridel on sageli keeled ja kaitsvad soomuslaadsed skuutid, pilliroogkaladel (Polypteriformes) aga ganoidsoomused — erinevalt enamikust tänapäevastest luukaladest.
Hingamine ja soolestik: rühmaga seostatakse selliseid tunnuseid nagu spiraalid (spiraalne klapp soolestikus) ning paljudel tuuridel on heterokerkiline saba, kus selgroog ulatub sabasaba suuremasse sabalõksu, mis mõjutab ujumisviisi.
Sarnasus haidega: mõnel tunnusel (nt osaline luustiku puudumine, lõualuu ehitus) on sarnasusi haidega, mistõttu neid mõnel ajal ka sarnasesse rühma liigitati.
Suu ja toitumine: tuuradel on sageli madal ja ventraalne suu ning tundlad (barbellid), millega nad kännu- või põhjalahust otsivad toitu; paljud on põhjapüüjad ja toituvad pehme põhja selgrootutest, väikestest kaladest või muust organilisest materjalist.

Taksonoomia ja liigiline mitmekesisus

Traditsiooniliselt jagatakse Chondrostei kaheks järjestuseks: Acipenseriformes (tuurlased ja labidakalad) ning Polypteriformes (pilliroogkalad ja bikrid). Kokku on sellele rühmale varem omistatud umbes 52 liiki, kuid täpne arv sõltub taksonoomilisest käsitlusest ja uuematest liigikirjeldustest. Paleontoloogilised uuringud näitavad, et fossiilid ja morfoloogilised tunnused võivad siduda neid nii primitiivsete luukalade kui ka teiste raidkaladega — näiteks on leitud, et neil on mõningaid ühiseid jooni Teleostei gruppidega, ehkki väline välimus võib seda varjata.

Levila, elupaigad ja ökoloogia

Chondrostei esindajad elavad peamiselt magevees (jõed, järved), kuid mõned tuuraliigid on anadrroomsed — rändavad soolsesse vette toitumiseks ja tagasi magevette paljunema. Pilliroogkalad ja bikrid on enamasti Aafrika järv- ja jõesüsteemides. Paljud liigid eelistavad põhjaaluseid koos liivasel või mudasel põhjal, kus nad saavad otsida toitu oma tundlate abil.

Paljunemine ja elutsükkel

Paljud tuuraliigid on pikaealised ja hilise suguküpsemisega; neil võib kuluda kuni mitu aastat kuni aastakümneid enne suguküpseks saamist. Paljunemine toimub enamasti välise viljastamise teel — emane asetab mune ja isane heidab sellele seemnerakud vees. Selline elutsükkel teeb liigid eriti vastuvõtlikuks liigile suunatud ülepüügile ja elupaikade muutustele, sest populatsiooni taastumine võtab kaua aega.

Majanduslik tähtsus ja kaitse

Kaaviar: tuurad on tuntud kalli kaviari tootmise poolest, mis on põhjustanud intensiivset püügitegevust ja musta turu ärakasutamist.
Kaitseprobleemid: paljud tuuraliigid on ohustatud või kriitiliselt ohustatud tänu ülepüügile, elupaikade degradeerumisele, jõgede paisutamisele ja saastumisele. Mõned liigid on rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise all (nt CITES), eesmärgiga piirata ebaseaduslikku kauplemist.
Taastamis- ja kaitsemeetmed: hõlmavad püügipiiranguid, aretusprogramme, elupaikade taastamist ja migratsiooni võimaldamist (kalapääsud jm).

Fossiilid ja evolutsioon

Fossiilne jäädvustus näitab, et chondrostei sugukondadel on pikk evolutsiooniajalugu ning mitmed omadused, mis tunduvad „primitiivsed”, on tegelikult kombineeritud nii varasemate kui ka hilisemate raidkalade tunnustega. See teeb nende rühma tähtsaks uurimisobjektiks raidkalade evolutsiooni ja luustiku ülesehituse mõistmisel.

Kokkuvõttes on Chondrostei huvitav ja morfoloogiliselt mitmekesine rühm: neil on segu kõhrest ja luust, erilised anatoomilised kohandused ning suured ökoloogilised ja majanduslikud mõjud, eriti tuurade puhul. Fossiilsed leiud viitavad, et ehkki nad näevad välja erilisena, jagavad nad üllatavalt palju tunnuseid teiste raidkalade, sh Teleostei, rühmadega.

Evolutsioon

Arvatakse, et kondrosteenide esivanemad olid luised kalad, kuid see omadus kadus hilisemas evolutsioonilises arengus, mille tulemuseks oli kere kergemaks muutumine. Vanematel kondrosteenidel on näha skeleti luustiku algust, mis viitab sellele, et see protsess on neil kaladel pigem hilinenud kui kadunud.

Varases mesosoikumis hakkasid mitmed kalade perekonnad arendama välja kohandusi, mis muutsid nad kergemaks, kiiremaks ja tõhusamaks kiskjaks. Chondrosteans võttis radikaalse lähenemise. Kõhr on kergem kui luu ja nad lükkasid luu arengut edasi, nii et see arenes välja ainult vanematel kaladel. Nad kaotasid ülemise lõualuu luud täielikult. Teised muudatused võimaldasid neil saagi haaramiseks lõuaga ettepoole tulistada.

Miks reageerisid kondrosteenlased sellise totaalse ümberkorraldusega? Ilmselt pidi valikusurve olema väga tugev. Ühes mõttes olid nad siiski peaaegu ainulaadsed. Loomade seas harva esinevad nad polüploidia, ja seda mitu korda. Kahe kromosoomikomplekti asemel (diploidne) on kondrosteenidel 8 või 16 kromosoomikomplekti. Selline dramaatiline geneetiline muutus võis anda võimaluse kehaplaani kiireks ja drastiliseks ümberkorraldamiseks.

Parafiilsus

Chondrostei on parafüleetilised. See rühm ei sisalda kõiki oma järeltulijaid. Seetõttu korraldatakse see varem või hiljem ümber.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kondrostei?

V: Chondrostei on raidkalade alamklass.

K: Millised kalarühmad kuuluvad Chondrostei alla?

V: Chondrostei hulka kuuluvad kaks järjestust: Acipenseriformes (tuurlased ja labidakalad) ja Polypteriformes (pilliroogkalad ja bichirid).

K: Mis liiki kalad on tuurid?

V: Tuurid on suured kalad, mis annavad kaaviari.

K: Millised on sarnasused Chondrostei ja haide vahel?

V: Chondrosteidel ja haidel on sarnane lõualuu ehitus ja neil puudub enamasti luu; mõlemal puuduvad soomused (v.a. polüpteriformidel) ja neil on ühised tunnused, nagu spiraalid ja heterokerkiline saba.

K: Mille poolest erinevad Chondrostei teistest luukaladest?

V: Chondrosteidel on Teleostei kaladega rohkem ühist, kui nende väline välimus võiks oletada.

K: Kui palju on Chondrostei liike?

V: Chondrosteis on 52 liiki.

K: Mida viitavad fossiilsed andmed Chondrostei kohta?

V: Fossiilsed andmed viitavad sellele, et Chondrostei on Teleostei'ga rohkem ühist, kui nende väline välimus võiks oletada.