Actinopterygii (kiilkojalised) — kiirteuimkalade klass ja liigid

Actinopterygii (kiilkojalised) — avasta 25 000 liiki kiirteuimkalasid: nende "kiired", ehitus, levik mage- ja merivees ning teleostide rikkalik mitmekesisus.

Actinopterygii on kiilkojaliste kalade klass. Kiirte-uimkalad on saanud oma nime sellest, et neil on lepidotriibid ehk "kiilud". Nende uimed kujutavad endast nahavõrgustikku, mida hoiavad luised või sarvised ogad ("kiired"). See erineb kalade lihastest uimedest, mis kuuluvad Sarcopterygiide hulka.

Märkimisväärsed tunnused

• Uimed ja kiired: Enamikul liigil on uimed, mida toestavad õrnad, sageli hargnenud kiired (ray‑type fin supports). Need kiired võivad olla luustunud või sarvsest materjalist.
• Skaleeritus: Karakteristlikud on lepidotriibid (leptoid‑skaleid), kuid varasematel rühmatel esineb ka ganoid‑skaala tüüpi kattumist.
• Lihase‑ ja luustruktuur: Skeletilt on paljud liigid täisluust (ossified), aga mõnel rühmal (näiteks tuuridel) on osa skeletist kondine või kõhreline.
• Hingamine ja meeleelundid: Gillide kõrval on paljudel liikidel ujuvpõis (uimupõis), lateraaljoon närvisüsteemi abil tajumiseks ning hästi arenenud suulihased ja hambad.

Levik, mitmekesisus ja öoloogia

Selgroogsete hulgas on actinopterüügid kõige liigirikkam klass: ligi 25 000 liiki (liiki). Neid võib leida nii mageveekeskkonnas kui ka merekeskkonnas, alates süvamerest kuni kõrgeimate mägijõgedeni. Mitmekesisus hõlmab väga erinevaid elustiile — päevalised ja öised liigid, kiskjad ja filtritoidulised, rändavad anadroomsed ja katadroomsed liigid ning kohalikud põhjavee- või soolase vee liigid. Enamik elavatest liikidest on teleostid, mis hõlmavad suure osa tänapäevasest mitmekesisusest.

Süsteemne ja evolutsioon

Actinopterygii evolutsioon ulatub sügavasse geoloogilisse minevikku: varased kiilkojalised ilmnesid merefaunas juba siluri/devooni ajastul ning rühm on läbi teinud mitu suuremat radiatsiooni‑perioodi, eriti mezozoikumis ja kainozoikumis. Klass jaguneb traditsiooniliselt mitmeks suureks üksteisest eristuvaks rühmaks, millest tänapäeval domineerivad teleostid — hõlmates suure osa tuntud kaladest (nt lõhed, tuped, haugi‑ ja karpkalad jt).

Bioloogia ja paljunemine

• Söömiskäitumine: Actinopterygii liigid on toitumiselt väga mitmekesised: zooplanktonist ja fitoplanktonist toituvad filtritoidulistest kuni suurte roomajate või lindude jahikadeni. Hambad ja lõualuumehhanismid on kohastunud eri toitumisviisidega.
• Paljunemine: Enamik on munematvad (ovipaarne), kuid rühmas esineb ka siseviljastust ja eluskoorumist (vivipaarne) ning eri liikidel varieerub vanemahooldus — paljud liigid ei hoolitse järglaste eest, teised (nt mõned võrgutajad ja mõõkkalad) kaitsevad mune või vastseid.
• Kohastumused: Mõned liigid on eripäraselt kohastunud — näiteks anadroomsed liigid (rändavad mere ja magevee vahel), süvamere liigid kõrgsurve tingimustele ning magevee endeemikud kõrgetes jõgedes ja järvedes.

Inimesele tähtsus ja kaitse

Kiirteuimkalad on majanduslikult ja kultuuriliselt olulised: need on toiduks suurtele kalandustele (nt heeringas, tursk, lõhe, forell, karp), moodustavad akvakultuuri ja akvaariumihobi aluse ning omavad ökoloogilist tähtsust toiduahelates. Samas seisavad nad silmitsi paljude ohuteguritega:

• ülepüük ja sissetungivad liigid,
• elupaikade kadumine (soode kuivendamine, jõgede ületorustamine, elupaikade fragmenteerumine),
• saastatus ja eutrofeerumine,
• kliimamuutustest tingitud veetemperatuuri ning happesuse muutused.

Paljude liikide säilitamiseks on vajalikud suunatud kaitsemeetmed: püügipiirangud, elupaikade taastamine, invasiivsete liikide kontroll ja rahvusvaheline koostöö. Üldiselt on actinopterüügid ühe kõige edukama ja mitmekesisema selgroogsele rühma näide, kuid liigirikkuse säilimine sõltub inimtegevuse vastutustundlikust reguleerimisest.

Kokkuvõte: Actinopterygii ehk kiilkojalised on ühtviisi lihtsa ja keeruka morfoloogiaga kalade rühm, kelle erakordne mitmekesisus, laialdane levik ja ökoloogiline tähtsus teevad neist ühe tähtsama selgroogsete klassi maa peal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Actinopterygii?

K: Miks nimetatakse neid kiilkojalisteks kaladeks?

K: Mis vahe on kiilaineliste kalade ja sarkopterjooneliste kalade uimedel?

K: Kas aktinopterjalgsed on suurim selgroogsete klass?

K: Mitu liiki Actinopterygiates on?

K: Kus võib leida aktinopterjalgseid?

K: Milline on kõige levinum Actinopterygia liik?

Otsing