Adasaurus lühitutvustus kriidiaja dromaeosaurus Gobi kõrbest
Adasaurus on ülemisest kriidiajastust pärit dromaeosaurus, keda on peetud väikseks kuni mõõdukaks lihasööjaks Kesk-Aasia faunas. Ta elas praeguses Kesk-Aasias ja täiskasvanu keha pikkus oli tõenäoliselt umbes 2 meetrit. Nagu teistelki dromaeosaurustel, oli tal teisel tagavarbal suur, sirbikujuline küünis, mida oletatavasti kasutati saagi tabamiseks või hoidmiseks. Adasaurusel olid suhteliselt lühikesed käed, arenenud tagajalad ning tõenäoliselt jäikaks muutunud saba — omadused, mis aitavad teda dromaeosauride hulka paigutada. On ka põhjus arvata, et nagu teistel dromaeosaurustel, olid tal mingil määral sulestiku sarnased struktuurid.
Leid ja säilmed
Adasauruse kaks isendit on leitud Lõuna-Mongoolia Gobi kõrbest. Üks neist on mittetäielik skelett koos osalise koljuga: see sisaldab selgroogu (välja arvatud sabatagune osa), kõiki kolme vaagnalüli, õlavöötme ja tagakeha luid. Teine isend koosneb teise skeleti tagumisest osast, sealhulgas tagajalgadest. Mõlemad isendid on Mongoolias Ulaanbaataris asuva Mongoolia Geoloogiainstituudi kollektsioonis, kus neid uuritakse ja võrreldakse teiste sama piirkonna leidudega.
Geoloogiline vanus ja kontekst
Nende kihtide vanus, nagu enamiku Mongoolia hilisema kriidiaja setete vanus, ei ole täpselt fikseeritud, kuid arvatakse, et need jäävad vahemikku 74–65 miljonit aastat tagasi (hiline kriit). Sama formatsiooni maastik on andnud hulga teisi dinosaurusi ja sellega seonduvat faunat; samas leiudest mainitakse sageli selliseid liike nagu Tarbosaurus, Anserimimus ja Saurolophus, mis annavad aimu piirkonna toiduahelast ja elupaigast.
Keskkond ja eluviis
Gobi formatsioonid, kust Adasaurus pärineb, kujutasid toona tõenäoliselt vahelduvat aridi–subaridi maastikku, kus esines tasandeid, jõekäärusid ja liivadüüne. Sellises keskkonnas olid kohti, kus väikesed ja kiirelt liikuvad kiskjad nagu Adasaurus võisid jahti pidada väikesel saagil või konkureerida teiste kiskjatega ning ka toituda röövimise teel. Sõltuvalt anatoomiast arvatakse, et tema sirbikujuline küünis oli funktsionaalne relv — kas haardumiseks ja saagi fikseerimiseks või ründavate löökide andmiseks — ent täpne kasutusviis on paleontoloogide seas arutlusel.
Taksonoomia ja teaduslik tähtsus
Adasaurus kuulub Dromaeosauridae sugukonda, mis on oluline grupp arengu- ja ökoloogiliste uuringute jaoks, kuna see hõlmab mitmesuguse suuruse ja eluviisiga kiskjaid. Isegi suhteliselt nappide säilmete põhjal aitab Adasaurus täita pilti sellest, kuidas dromaeosaurid erinevates piirkondades kohanesid ja milline oli viimase kriidiaja fauna Aasias. Tulevased leiud ja täiendavad analüüsid võivad selgitada tema täpsemat positsiooni dromaeosauride sugupuus ning tema rolli kohalikus ökosüsteemis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on adasaurus?
V: Adasaurus on ülemisest kriidiajastust pärit dromaeosaurus, mis elas praeguses Kesk-Aasias.
K: Kui suur oli Adasaurus?
V: Täiskasvanud Adasaurus oli umbes 2 meetri pikkune.
K: Mis tegi Adasaurusest lihasööja?
V: Adasaurus oli lihasööja, sest tema toidulaual oli liha.
K: Milline omadus oli Adasauruse tagajalgadel?
V: Adasaurusel oli mõlema tagajalgade teisel varbal suur sirbikujuline küünis.
K: Kas Adasauruse fossiile on leitud?
V: Jah, on leitud kaks Adasauruse isendit, mõlemad Lõuna-Mongoolia Gobi kõrbest.
K: Milliseid teisi dinosaurusi on leitud Adasaurusega samast formatsioonist?
V: Adasaurusega samast formatsioonist on leitud veel Tarbosaurus, Anserimimus ja Saurolophus.
K: Kus hoitakse praegu kahte Adasauruse isendit?
V: Mõlemad Adasauruse isendid asuvad Mongoolia Geoloogiainstituudi kollektsioonis Ulaanbaataris, Mongoolias.
