Aafrika metskass (Felis silvestris lybica): liigi ülevaade, levik ja kodustumine
Aafrika metskass (Felis silvestris lybica): liigi ülevaade, levik Põhja-Aafrikast Araabiani, bioloogia, IUCN staatus ja kodustumise ajalugu — kodukasside eellane.
Aafrika metskassid (Felis silvestris lybica) on väikesed, ägedad kassid, kes elavad Aafrika ja Lähis-Ida metsades, rohumaadel ja võsastunud maadel. Nad on kodukasside lähimad elavad sugulased.
Tegemist on metskitse alamliigiga, mis esineb kogu Põhja-Aafrikas ja ulatub ümber Araabia poolsaare servade kuni Kaspia mereni. See on kõige levinum ja laiemalt levinud metskass ning IUCNi poolt alates 2002. aastast vähim ohustatud (Least Concern).
Aafrika metskass näib olevat teistest alamliikidest lahku läinud umbes 131 000 aastat tagasi. Mõned üksikud Aafrika metskassid kodustati esimest korda umbes 10 000 aastat tagasi Lähis-Idas ja need on kodukasside esivanemad. Kodustatud kasside jäänuseid leiti Küproselt inimmatustest, mida tegid neoliitikumi talupojad umbes 9500 aastat tagasi. Kodukasside ja Aafrika metskasside hübriidid on tänapäevalgi tavalised.
Välimus ja eristamine
Aafrika metskass on suurustelt sarnane kodukassile, kuid üldiselt robustsema kehaehituse ning tihedama ja jämedama karvaga. Täiskasvanu kaalub tavaliselt ligikaudu 3–6 kg, keha pikkus (ilma sabata) on enamasti 40–60 cm ja saba lisa umbes 20–30 cm. Värvus varieerub tolmjas-pruunist hallikasbeezini, tihti on seljal ja külgedel tumedamad triibud või laikudest muster. Saba on tavaliselt paks ja lühem kui kodukassil, tähistatud tumedate rõngastega ning tumeda otsaga.
Eluviis ja käitumine
Aafrika metskass on peamiselt üksikult elav ja eelistab hämarust – tal on aktiivsus tõusmas õhtul ja varahommikul (crepuscular) ning sageli ka öösiti. Nad on osavad jahimehed: peamiseks saagiks on närilised, linnud, konnad, sisalikud ja aeg-ajalt ka putukad või väikesed imetajad. Metkass kasutab nii varitsus- kui otsiviske-jahistrateegiaid ning on hea ronija ja ujuja.
Paljunemine
Paarihooaeg sõltub piirkonnast, kuid tavaliselt sünnivad pojad varakevadel. Emased kütivad 1–2 pesakonda aastas, kandeaeg on ligikaudu 58–68 päeva. Pesakonnas on keskmiselt 2–4 kutsikat, kes on sündides pimedad ja abitud; iseseisvuvad nad järk-järgult paarikuu vanuseks saamisel. Noorloomad saavutavad suguküpseks saamise tavaliselt esimese eluaasta jooksul.
Levik ja elupaigad
Nagu artikli alguses mainitud, esineb Aafrika metskass laialdaselt Põhja-Aafrikas ja Levandis kuni Kaspia rannikuni ning väga kohanemisvõimeline: teda leiab vallapindadel, rohumaadel, võsastikes, põõsastiku- ja savannialadel ning ka inimtegevuse serval — talupõllu- ja aedade läheduses, kus on rottide- ja näriliste rohkust. Nad taluvad väga hästi ka kuivemaid piirkondi.
Kodustumine ja inimajalugu
Aafrika metskass on üks kodukasside (kassid,) peamisi esivanemaid. Geneetilised ja arheoloogilised andmed näitavad, et kodustamine algas Lähis-Idas ligikaudu 10 000 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid viljapuude ja teraviljade hoidmisega meelitama närilisi — see lõi tingimused, kus kassid ja inimesed sattusid lähedasele koostöisele suhtele. Tuntud leid Küproselt näitab, et kassid elasid inimkolooniates juba umbes 9500 aastat tagasi.
Ohud ja kaitse
Kuigi IUCN hindab Aafrika metskassi üldiselt kui vähim ohustatud, seisab liik silmitsi mitmete tõsiste probleemidega:
- Habitaadi killustumine ja kadumine põllumajanduse, linnastumise ja rändkaupade tõttu.
- Hübriidiseerumine levinud ja vaba liikumisega kodukassidega — geneetiline "saastumine" ohustab metsikule liigile iseloomulikke tunnuseid ja kohastumusi.
- Persekutsioon või hirm näriliste pärast ning mürgistus närilistemürkidega võivad hukutada metskasse.
- Haigused, mida levitavad kodukassid (nt kasside viirused, parasiidid), võivad mõjutada väikseid populatsioone.
Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade säilitamist ja taastamist, feral- ja kodukasside populatsioonide haldamist ja steriliseerimist inimasulates, geneetilist seiret, avalikku haridust ning vajadusel kindla piiri seadmist metsikute ja kodukasside vahel.
Tuvastamine ja töötamine metsikute kassidega
Aafrika metskassi eristamiseks kodukassist jälgi järgmisi tunnuseid: tavaliselt jämedam karv, selgem triibumuster, tihedam ja jämedam saba, konservatiivsem kehaehitus ning kargem käitumine. Välimuse põhjal eristamine ei ole alati lihtne, eriti piirkondades, kus hübriidid esinevad laialdaselt; seetõttu kasutatakse kaitsetöödes sageli ka geneetilisi teste.
Kokkuvõte
Aafrika metskass (Felis silvestris lybica) on metsik kassiliik, kelle roll inimühiskonna ja kodukassi ajaloos on märkimisväärne: just sellest alammassist tõusis kodukass. Ta on kohanemisvõimeline jahimees, kes elab erinevates elupaikades, kuid seisab silmitsi tänapäevastest ohutest tulenevate väljakutsetega — eelkõige hübriidiseerimise ja elupaikade kadumisega. Kaitse- ja juhtimisstrateegiad, mis vähendavad ristumist kodukassidega, võimaldavad säilitada selle metsiku alamliigi geneetilist terviklikkust ka tulevikus.
Kirjeldus
Aafrika metskassid on üldiselt ööloomad, kes küttivad hommikul ja õhtuhämaruses. Väga külma ilmaga on nad päevased (kõige aktiivsemad päeval). Nad on väga head ronijad. Aafrika metskitsed elavad 12-15 aastat. Nad on umbes 50% suuremad kui kodustatud (taltsutatud) kassid.
Dieet
Aafrika metskassid on lihasööjad, nagu kõik kassid. Need kiired ja üksildased jahimehed söövad väikeseid ja keskmise suurusega imetajad, linnud, roomajad, konnad, selgrootud ja munad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aafrika metskitsed?
V: Aafrika metskassid on väikesed ja ägedad kassid, keda leidub Aafrikas ja Lähis-Idas metsades, rohumaadel ja võsastunud maadel. Nad on ka kodukasside lähimad elavad sugulased.
K: Kus võib Aafrika metskassi kohata?
V: Aafrika metskassi võib leida metsades, rohumaadel ja võsastunud maadel Aafrikas ja Lähis-Idas.
K: Kas Aafrika metskass on metskassi alamliik?
V: Jah, Aafrika metskass on metskassi alamliik, mida tuntakse Felis silvestris lybica nime all.
K: Kas Aafrika metskass on kõige tavalisem ja laiemalt levinud metskass?
V: Jah, Aafrika metskass on kõige tavalisem ja laiemalt levinud metskass.
K: Kas Aafrika metskass kuulub ohustatud liikide hulka?
V: Ei, IUCN on alates 2002. aastast liigitanud Aafrika metskassi vähim ohustatud liigiks.
K: Millal toimus Aafrika metskitse esimene kodustamine inimeste poolt?
V: Aafrika metskitse kodustamine inimeste poolt toimus esimest korda umbes 10 000 aastat tagasi Lähis-Idas.
K: Kas Aafrika metskasside ja kodukasside hübriidid on tänapäevalgi tavalised?
V: Jah, Aafrika metskasside ja kodukasside vahelised hübriidid on tänapäevalgi tavalised.
Otsige