Alberti lüüralind (Menura alberti): tunnused, levik ja käitumine
Alberti lüüralind (Menura alberti): haruldane 90 cm laululind, tuntud meisterliku imitatsiooni, piiratud leviku (Lamington jt) ja erakordse käitumise ning pesitsusetenduste poolest.
Alberti lüüralind (Menura alberti) on suur, kuni umbes 90 cm pikkune lind. Tema kehakuju ja suurus on võrreldavad faasaniga: tegemist on seetõttu faasani-suurune laululind, kelle ülakeha on üldiselt pruun ning allosad kastanpruunid. Sulestik on peamiselt hekkudega ja mattpruun, mistõttu lind sulandub hästi vihmametsa lehepõhja. Alberti lüüralind on elustiililt ja käitumiselt väga sarnane paremini tuntud superlüüralinnule (Menura novaehollandiae) ning on temast väiksem.
Väljenduvad tunnused
- Pikkus ja üldilme: kuni ~90 cm; suur, maapinnal sagiv, tiivad suhteliselt lühikesed ja jalad tugevad.
- Värvus: ülapool pruunikas, alaküljed kastanpruunid kuni hallikad; nokk hele või hallikas.
- Saba ja sulestik: häälekad ja välja arvatud tavalise oleku, pesaesituse ajal isaslinnu sabasuled moodustavad dekoratiivse poosi.
- Heli: kuulsaim tunnus on võime imiteerida teisi linde ja ümbritsevaid helisid – pikkade, erinevatest allikatest kokku pandud laulude poolest tuntud.
Levik ja elupaik
Alberti lüüralind elab rangelt piiratud alal Austraalia kaguosas. Seda liiki on leitud peamiselt väikestes vihmametsas paiknevates piirkondades Lamingtoni rahvuspargi piirkonnas Queenslandi ja Uus-Lõuna-Walesi piiril. Kokku hinnatakse selle liigi isendite arvu umbes 3 500 lähedusse, kuid arvud varieeruvad ja mõned andmed on seotud ebaselgusega. On olemas teateid võimaliku esinemise kohta Blackall Range'i aladel, kuid need ei ole üheselt tõestatud. Kindlamalt teadaolevad populatsioonid asuvad Tamborine Mountainil, Scenic Rimil ja Nightcap Range'il.
Toitumine ja käitumine
Alberti lüüralind toitub peamiselt maapinnal leiduvatest selgrootutest: putukatest, vihmaussidest, ämblikest ja teistest väikestest loomadest. Ta kraabib ja nokib läbi lehepõhjapaberi, varjutatud oksa- ja juurealustes ning kivi- ja puitkoore all peituvaid saakloomi. Linnud on üldiselt häbelikud ja varjulised: inimesest või häiringust lähemale hämmeldes nad tavaliselt põgenevad jala või lühikese lennuga tihedasse kattesse.
Laul ja paljunemine
Pesitsusajal, mis selle liigi puhul langeb Austraalia talvekuudele (tavaliselt mai–august), korraldavad isaslinnud keerukaid laul- ja tantsuetendusi, et meelitada emaslinde. Isased esitavad pikki, järjestikuseid lauluseeriaid, mis sisaldavad paljusid imitatsioone – teiste lindude häälitsusi, loodushääli ja vahel ka inimese tekitatud helisid. Mõned isiklikud sessioonid võivad kesta mitu tundi; üldiselt võib tüüpiline laulupäev olla väga pikk ning üksikud laulupalad võivad kesta kuni tund või rohkem.
Esituse ajal tõstab isaslind sabasuled üles ning kõverdab need üle keha nii, et need moodustavad iseloomuliku lüüra taolise kuju — sellest ka liigi nimetus. Emaslind hoolitseb pesaehituse ja poegade eest; nagu teistel lüüralindudel, on paljunemine aeglane ja pesakonnas on tavaliselt vähe järglasi (tihti üks muna), mistõttu populatsiooni taastumine kulgeb aeglaselt.
Ohustatus ja kaitse
Alberti lüüralind on kantud ohualdiste liikide nimekirja. Peamised ohud on:
- piiratud levialast tingitud haavatavus;
- elupaikade kadu ja killustumine metsaraie, põllumajanduse ja asustuse tõttu;
- metsapõlengute sagenemine ja intensiivsus;
- sissetoodud röövloomad (nt kassid ja rebased), mis võivad ohustada poegi ja muutuda konkurentideks saagi pärast.
Kaitsetöö hõlmab elupaikade kaitset rahvusparkide ja kaitsealade kaudu, metsa taastamist ning liigi jälgimist ja uuringuid. Külastajatele soovitatakse jälgida linde rahulikult, vältida häirimist rasketel pesitsemisperioodidel ning toetada kohalikke looduskaitsealgatusi.
Kuidas linnu jälgida
Kui plaanite Alberti lüüralindu vaadelda, tehke seda alati varahommikul või hilisõhtul, kui linnud on aktiivsemad. Järgige matkaradu ja maatähiseid, hoiduge liigsest valgustamisest ja häirimisest ning ärge üritage linde lähedalt pildistada või läheneda pesadele. Parim viis liiki kaitsta on toetada elupaikade säilitamist ja kohalikke looduskaitseprogramme.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Alberti lüüria?
V: Alberti lüüra (Menura alberti) on umbes 90 cm pikkune faasani-suurune laululind, kelle ülakeha on pruunide ja alt rikkalikult kastanpruunide sulgedega. Ta on oma eluviiside poolest väga sarnane üleliidulise lüübilinnuga.
K: Kus võib Alberti lüübilindu kohata?
V: Alberti lüübilindu leidub ainult väikeses vihmametsas Lamingtoni rahvuspargis Queenslandi ja Uus-Lõuna-Walesi piiri lähedal. On teateid, et neid on nähtud ka Blackall Range'is, kuid seda ei ole kinnitatud. Tamborine Mountainil, Scenic Rimil ja Nightcap Range'il elavad teadaolevad linnurühmad.
K: Mida söövad Albert's Lyrebirds?
V: Nad söövad väikeseid putukaid, mida nad maapinnalt üles kraapivad.
K: Kuidas nad pesitsevad?
V: Pesitsusperioodil talvel, maist augustini, esitavad isaslinnud laulu- ja tantsuetendusi, et meelitada emaslinde. Laulud kopeeritakse teistelt lindudelt ja metsahäältelt ning need võivad kesta kuni neli tundi, kusjuures mõned üksikud laulud kestavad kuni ühe tunni. Oma tantsu ajal tõstab ta oma sabasuled üles ja üle keha, moodustades lüüra kuju, mistõttu on neile antud nimi "lüürabilind".
K: Miks on ta loetletud ohualdiste liikidena?
V: Ta on kantud ohualdiste liikide nimekirja, sest ta elab nii piiratud alal, ta saab süüa ainult väikest osa selle piirkonna toidust ja ta ei paljune piisavalt kiiresti, et tema populatsiooni suurus püsiks stabiilsena või suureneks aja jooksul märkimisväärselt.
Otsige