Laululinnud
Laululinnud on lindude põhirühm paelussialiste (Passeriformes) klassis. Nad moodustavad alamkorra Passeri, mida mõnikord nimetatakse "oscines" (ladina keeles laululinnud). Nad on tõeline klade.
Laululinde on umbes 4000 liiki. Nende syrinx (hääleorgan) suudab toota mitmekesist ja ilusat laulu. Nad on väga edukas linnurühm, tegelikult on nad tänapäeval Maal domineerivad linnud.
Tundub, et laululinnud arenesid 50 miljonit aastat tagasi Gondwana osas, millest hiljem said Austraalia, Uus-Meremaa, Uus-Guinea ja Antarktis. Seejärel levisid nad üle kogu maailma.
Song
Nende laul on peamiselt territoriaalne: see annab teistele sama liigi lindudele teada, milline on nende isend ja kus nad asuvad. Samuti annab see märku seksuaalsetest kavatsustest. Mõne populatsiooni puhul põhineb emaste eelistamine isase laulurepertuaari ulatusel. Mida suurem on isase repertuaar, seda rohkem emaseid isendeid isane isend ligi meelitab.
Linnukõnesid kasutatakse ka häiresignaalide ja kontaktide loomiseks. Need on eriti olulised lindudel, kes toituvad või rändavad parvedena. Kuigi peaaegu kõik linnud annavad mingisuguseid kõnesid, annavad hästi arenenud laule vaid mõned liigid väljaspool laululinde.
Perekonnad
Corvida
Nüüdseks on teada, et tegemist on parafüleetilise rühmaga, mistõttu seda ei kasutata kaasaegses süstemaatikas.
- Menuridae
- Menuridae: laanelinnud
- Atrichornithidae: põõsaslinnud
- Laanelinnud ja austraalia puulinnud (Treecreepers)
- Ptilonorhynchidae: kukeseened
- Climacteridae: Austraalia puuloomad
- Meliphagoidea: mesilased ja liitlased
- Maluridae: haldjas-, emu- ja rohutirtsud.
- Meliphagidae: mesilased ja tšatid
- Acanthizidae: pardalotid, põõsaslinnud, okaslinnud ja gerygonid.
- Australopapua paabulinnud
- Pomatostomidae: austraalia kääbustajad
- Logrunners
- Orthonychidae: logrunners
- Muud baasliinid
- Cinclosomatidae: piitsalinnud ja liitlased
- Neosittidae: sittellas
- Pachycephalidae: pilliroosad, pilliroosad, pitohuisad ja liitlased
- Dicruridae: monarhilendlased ja liitlased
- Campephagidae: kägu- ja trillerikärbsed
- Oriolidae: oriolad, sealhulgas viigilind.
- Artamidae: puisniidud, lihaveised, kurvitsad ja austraalia harakad
- Paradisaeidae: paradiisilinnud
- Corvidae: varesed, varesed, kährikud, kährikud, harakad ja jaanalinnud.
- Corcoracidae: valgepõsk- ja apostlilinnud
- Irenidae: sinilinnud
- Laniidae: rähnid
- Vireonidae: vireos
Passerida
See on aktsepteeritud kui klade.
- Petroicidae: Austraalia roobiinid
- Alaudidae: laanepojad
- Chloropseidae: lehtlinnud
- Aegithinidae: ioras
- Picathartidae: kivilinnud
- Eupetidae: raudtee-rabakiili
- Bombycillidae: vahakotkad ja nende liitlased
- Ptilogonatidae: siidikärbsed
- Cinclidae: kimalased
- Motacillidae: tiirud ja piigad
- Prunellidae: accentor
- Melanocharitidae: marjakärbsed ja pikksilmad
- Paramythiidae: tutt- ja harilik marjakäpp.
- Passeridae: tõelised varblased
- Estrildidae: estrilindid (vahakotkad, muniad jt).
- Parulidae: Uue Maailma tiirud
- Thraupidae: taanlased ja liitlased
- Peucedramidae: oliivipuu- ja oliivipuu-lased
- Fringillidae: ehtsad pintsakud (Fringillidae)
- Cardinalidae: kardinalid
- Drepanididae: Hawaii mesilased
- Emberizidae: tuttvarblased ja ameerika varblased
- Nectariniidae: päikeselinnud
- Dicaeidae: lillelinnud
- Mimidae: pilgulinnud ja rähnid
- Sittidae: pähklid
- Certhiidae: puukärbsed
- Troglodytidae: kukeseened
- Polioptilidae: nugisepüüdjad (gnatcatchers)
- Paridae: tibud, tibud ja tibusid.
- Aegithalidae: pika sabaga tibud
- Hirundinidae: pääsukesed ja tuttvarblased
- Regulidae: kuningapojad
- Pycnonotidae: bulbuls
- Phylloscopidae: lehepüüdjad ja liitlased. Hiljuti jagunesid Sylviidae'ist.
- Sylviidae: Vana Maailma tiirud
- Hypocoliidae: Hypocolius
- Cisticolidae: Cisticolas ja liitlased
- Icteridae: ameerika musträhnid, uue maailma oriulid, karvasjalglased ja lehmlinnud.
- Zosteropidae: valgesilmsed
- Timaliidae: tülinadjad
- Muscicapidae: Vana Maailma kärbeslinnud ja tšatid
- Turdidae: põdrad ja liitlased
- Sturnidae: staarid
