Varblased (Passer) — liigid, levik, koduvarblane ja pesitsemine
Varblased (Passer): tutvustus liikidest, levikust, koduvarblasest ja pesitsemisest — avasta ~30 liiki, kodused pesitsustavad ning nipid nende looduses jälgimiseks.
Varblane kuulub perekonda Passer. Nad on väikesed haudelinnud, mis kuuluvad perekonda Passeridae. Neid tuntakse ka kui vanapagana varblasi. Varblased teevad oma pesad sageli majade või hoonete lähedusse, mistõttu on nad üks lihtsamaid looduses nähtavaid linde.
Liigid ja taksonoomia
Sugukonnas on umbes 30 liigiga levinud maailmas. Neist tuntuim on koduvarblane (Passer domesticus). Mõned autorid liigitavad varblastesse ka lähedasi perekondi ja liike, näiteks Petronia (kaljuvarblased), Carpospiza (kahvatu kaljuvarblane) ja Montifringilla (lumevarblased). Taksonoomia on muutuv ning vahel sõltub liigitus molekulaarsest või morfoloogilisest uurimusest.
Levik
Varblased on peamiselt levinud Euroopas, Aasias ja Aafrikas, kuid mõned liigid on seotud mägisemate piirkondadega. Koduvarblane on inimesega koos liikunud ja levinud laialdaselt ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, kuhu ta on kunstlikult sisse toodud.
Koduvarblane (Passer domesticus)
- Välimus: isaslindadel on pruunikas-sinine selg, must või tume lõug ning silmaarvulised jooned; emased on üldiselt heledamad ja ühtlasema, triibutatud sulestikuga.
- Käitumine: väga seltskondlikud, moodustavad sageli parvi; tihti näha põõsastel, pingil või tänaval toitu otsimas.
- Levik: elavad linnades ja asulates, aga ka põllumajanduspiirkondades ning külade lähedal.
- Rohke suhtlus inimesega: kasutavad ehitiste pragusid ja valatud pesakohti ning on harjunud inimtoidujääkidega.
Pesitsemine ja eluviis
Varblased pesitsevad pesakastides, hoonete pragudes, seinamüüride tühikutes, puuõõntes ja tihti ka linnainfrastruktuuris. Nad ehitavad pesa pehme materjaliga — samblik, rohi, karvad ja sulestik — ning pesad võivad paikneda väga lähedal inimeste elukohtadele. Paljud liigid on aastaringse kodulinnastumise tõttu sõltuvad inimkeskkonnast.
Toitumine
Varblaste toit koosneb peamiselt seemnetest, teradest ja taimsetest osakestest, kuid pesitsusajal lisatakse menüüsse putukaid ja vastseid, et toit on imikutele valgurohkem. Linnakeskkonnas söövad nad sageli ka toidujääke ja inimeste pakutud leiva jäänuseid.
Paljunemine
Koduspesitsevad varblased saavad mitu pesakonda aastas, sõltuvalt kliimast ja toiduküllusest. Munade arv ühes pesas võib olla 3–7 munakanti. Haudemisperiood on liikidest sõltuvalt tavaliselt umbes 11–14 päeva ning poegi toitvad isased ja emased peavad noorlinde mitu nädalat.
Suhted inimestega ja kaitse
Varblased on inimeste läheduses tuntud ja sageli teretulnud, kuid mõnes piirkonnas on nende arvukus langenud. Koduvarblase populatsiooni langus linnades on seotud teiste lindude ja pesitsuskohtade konkurentsi, toidukülluse muutumise (näiteks vähem avatud seemnekülv), pestitsiidide kasutuse ning elupaikade korrastamisega. Enamik varblasteliike ei ole praegu tõsiselt ohustatud, kuid lokaalsed populatsioonid võivad vajada jälgimist ja kaitset. Mõned liigid, eriti saareliigid või mägised endeemid, võivad olla tundlikumad elupaikade kadumise ja muutuste suhtes.
Varblaste uurimine ja linnakeskkonna soodus tingimuste loomine — näiteks sobivate pesakohtade jätmine ja pestitsiidide kasutamise vähendamine — aitavad hoida nende arvukust. Samuti tasub meeles pidada, et varblased mängivad olulist rolli ökosüsteemis putukate kontrollimisel ja seemnete laialivedamisel.
Kirjeldus
Varblased on väikesed linnud. Nad on 11-18 sentimeetri pikkused. Nad võivad kaaluda 13-42 grammi. Nad on tavaliselt pruunid ja hallid. Neil on lühike saba ja väike, tugev nokk. Enamik varblasi sööb seemneid või väikseid putukaid. Varblased on sotsiaalsed linnud ja nad elavad parvedes (rühmades).
Maja varblane
Koduvarblane (Passer domesticus) on varblaste liik. Ta elab kogu maailmas. Algselt elas ta ainult Euroopas ja Aasias. Kuid inimesed rändasid uutesse kohtadesse ja koduvarblane rändas ka nendesse kohtadesse. Nüüdseks on ta kõige laiema levikuga lind. See tähendab, et ta elab kõige rohkemates kohtades. Liigil on umbes 50 alamliiki.
Jaotus
Varblasi võib näha kõigil maailma mandritel. Veel ammu elasid nad ainult Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Kuid inimesed rändasid Austraaliasse, Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse ning nüüd on varblasi näha ka seal. Koduvarblasi näeb igal mandril. Austraalias ei ole varblasi Lääne-Austraalias, sest nad ei ole suutnud reisida üle kõrbete, mis eraldavad seda osariiki idapoolsetest osariikidest. Valitsus palkab inimesi, kes jahivad ja hävitavad kõik võimalikud varblased.
Põhja-Ameerika
Koduvarblane toodi Ameerikasse 19. sajandi lõpus. Seda toodi sisse meelega. Selle importisid mitmed inimesed, sealhulgas Eugene Schieffelin, kes oli rikas New Yorgi Shakespeare'i austaja. Ta tahtis tuua Ameerikasse kõik Shakespeare'i teostes mainitud linnud. Kaks neist liikidest olid väga edukad: staarid ja koduvarblased. Ta organiseeris välismaiste lindude importimise seltsi, mis asutati Albanys.
Isane koduvarblane
Mängi meediat Isaslinnud siblivad, emaslinnud vaatavad ringi.
Teised nn "varblased
Mõned ornitoloogid arvasid, et estrilindid kuuluvad samasse perekonda nagu varblased. Praegu kuuluvad nad siiski teise perekonda, Estrildidae.
On olemas ka rühm, mida nimetatakse "Ameerika varblased" ehk Uue Maailma varblased. Need kuuluvad samuti teise perekonda, Emberizidae (kährikkoerad).
Ka "hekipuu-varblane" (tuntud ka nime all dunnock) Prunella modularis ei ole tõeline varblane. Teda nimetatakse varblaseks ainult seetõttu, et kaua aega tagasi nimetasid inimesed kõiki väikseid pruune linde varblaseks. Seda nimetust kasutatakse tänapäevalgi, sest see on traditsioon.
Kirjeldus
Koduvarblane on väike lind. Ta on 14-18 sentimeetri pikkune. Ta kaalub 24-39,5 grammi. Emased on väiksemad kui isased.
Isased ja emased koduvarblased on eri värvi. Isane on pruun, hall ja valge. Tal on must kurgu. Emane ja noored koduvarblased on pruunid ja tumekollased või kreemjad. Neil on triibud (triibud) peas ja tiibadel.
Elupaik
Koduvarblane elab inimeste lähedal, sageli inimeste majade lähedal linnades. Ta elab ka talude lähedal ja teeb pesa põõsasesse või väikesesse puule. Tal võib olla kaks või kolm pesakonda aastas. See tähendab, et tal on igal aastal kaks või kolm paari mune ja tibusid.
Säilitamine
Ühendkuningriigis on varblaste arvukus vähenenud, sest nende elupaigad on vähenenud. Nüüdseks on nad Ühendkuningriigis "ohustatud". Kuid teistes riikides on see lind endiselt väga levinud.
Passer domesticus domesticus' e munad
Küsimused ja vastused
K: Mis on varblane?
V: Varblane on perekonna Passer sugukonna liige, kes on väikesed linnud, kes kuuluvad perekonda Passeridae.
K: Kuhu teevad varblased sageli oma pesa?
V: Varblased teevad oma pesad sageli majade või hoonete lähedale, mistõttu on nad üks lihtsamaid looduses nähtavaid linde.
K: Mitu liiki varblasi on maailmas?
V: Maailmas on umbes 30 liiki varblasi.
K: Milline on kõige tuntum varblaseliik?
V: Kõige tuntum varblaseliik on koduvarblane (Passer domesticus).
K: Kas on ka teisi perekondi, mida mõnikord peetakse varblaste rühma kuuluvaks?
V: Jah, mõned autoriteedid paigutavad varblaste rühma ka teisi perekondi, nagu näiteks Petronia (kivivarblased), Carpospiza (kahvatu kaljukäpp) ja Montifringilla (lumepääsukesed).
Otsige