Stardid (Sturnidae) – kirjeldus, levik ja käitumine

Stardid on väikeste ja keskmise suurusega lindude perekond Sturnidae. Neid tuntakse sageli grupinimega „staarid” või „stardid”. Perekonna kõige laialt tuntum liik on Sturnus vulgaris (tavaline staar), kelle levik ja käitumine on hästi uuritud. Stardid on peamiselt haudelinnud, kes kasutavad pesitsuseks puuõõnde, kaljuprakku või inimtekkelisi pesakaste.

Levik

Tähed esinevad looduslikult Vanas Maailmas: alates Euroopast, Aasiast ja Aafrikast kuni Põhja-Austraalia ja troopiliste Vaikse ookeani saarteni. Mitmeid Euroopa ja Aasia liike on aga viidud teistesse piirkondadesse — näiteks Põhja-Ameerikasse, Hawaiile ja Uus-Meremaale — kus nad sageli konkureerivad kohalike liikidega ja kipuvad muutuma invasiivseteks liikideks. Inimese tegevus, asustus- ja põllumajandusmuutused on mõnel liigil leviku laienemist soodustanud.

Välimus ja tunnused

Stardid on üldjoontes jässakad linnud tugevate jalgade ja lühikese sabaga. Enamik liike on pikkusega umbes 15–25 cm, kuigi mõnel liigil võib olla suurem kehaehitus. Stardid lendavad tugevasti ja otsekoheselt ning on väga sotsiaalsed — nad kogunevad sageli suurteks parvedeks.

Nende sulestik on tavaliselt tume, tihti metallilise, rohelise või lillaka läikega, ning paljudel liikidel on valged või heledamad täpid. Sulestiku toonid võivad aastaaegade ja vanuse lõikes muutuda; näiteks tavalise staarliigi sulestik talvel laigulisem ning paaritumisperioodil läikivam. Noka värvus võib samuti hooajaliselt muutuda — mõnel liigil on pesitsusajal erk värvitosin, talvel tumedam.

Toitumine ja käitumine

Stardid on peamiselt oportunistlikud sööjad. Nad toituvad putukatest, vastsetest ja muust selgrootutest, aga ka seemnetest, puuviljadest ja jäätmetest — seetõttu elavad mitmed liigid inimasustuse läheduses ja on tegelikult kõiksööjad. Toiduotsingul on iseloomulik käitumisviis: linnud võivad otsida toitu tihedas taimestikus, avades noka ja sondeerides pinnast või varrevahet. Seda käitumist kirjeldatakse sageli kui „noka avamisega sondeerimist” (inglise keeles open-bill probing).

Paljud liigid moodustavad suvel ja talvel suuri toitumis- ja pesitsusparvi. Mõned liigid sooritavad muljetavaldavaid „murmureerumise” ehk parvekujude liikumise näidiseid, kus tuhanded isendid keerlevad koondunult ja moodustavad taevas keerukaid kujundeid. Stardid on ka hävituslikele taimekahjuritele kasulikud putukate tarbijad, kuid mõnikord tekitavad kahju marja- ja viljapuuaedades.

Paljunemine

Enamik starde pesitseb õõnsustes — puuõõntes, kaljude pragudes või inimtekkelistes pesakastides. Nad munevad siniseid või valgeid mune, ja pesakonnas on tavaliselt 3–6 muna olenevalt liigist. Munade haudumine ja poegade kasvatamine toimub sarnaselt teiste haudelindudega: emaslind inkubeerib mune ja mõlemad vanemad toitavad poegi. Mitmed liigid võivad aastas teha kahe või rohkem järglaskonda, eriti soodsates tingimustes.

Helid ja intelligentsus

Tähtlindudel on mitmekesised ja keerulised laulud. Nad oskavad imiteerida ümbritsevaid helisid — muu hulgas autoalarmi, teiste lindude laulu ja inimese häält — ning võivad õppida uusi hääli kogu elu vältel. Stardid suudavad oma parves ära tunda konkreetsed isendid nende häälitsuste järgi, mis aitab sotsiaalseid sidemeid tugevdada. Paljud teaduslikud uurimused on näidanud, et stardid on suhteliselt intellektuaalsed lindudena ning suudavad lahendada lihtsamaid ülesandeid ja kohaneda muutuvate tingimustega.

Mynad ja läikivad staarid

Paljusid Aasia liike, eriti suuremaid, nimetatakse mynaks (inglise keeles mynas) ja paljusid Aafrika liike kutsutakse sageli läikivateks staarideks, sest nende sulestik on helendav ning värvikirev. Mynad on tuntud ka oma kõrge kohanemisvõime ja inimese läheduses edukalt toimetuleku poolest.

Invasioon ja suhted inimestega

Inimese abil laialdaselt levinud liigid, näiteks tavaline staar, on paljudes kohtades muutunud invasiivseteks ning konkureerivad kohalike õõnsuses pesitsevate liikidega. See võib viia kohalike liikide tagasitõrjumiseni. Samas on stardid ka kultuuriliselt silmapaistvad linnud — nende massilised parved ja heli mõjuvad mitmetes kohtades dramaatiliselt ning on osa maastiku- ja linnavaatest.

Konservatsioon ja ohud

Kuigi paljud stardiliigid on arvukad ja laialt levinud, on mõned liigid ohustatud lokaliseeritud leviku, elupaikade kadumise ja pesitsuskohale sobivate õõnsuste vähenemise tõttu. Põllumajanduse intensiivistumine, pesakastide puudumine ja kliimamuutused mõjutavad mõne liigi toidu- ja pesitsustingimusi. Seetõttu on tähtis jälgida nii arvukuse muutusi kui ka rakendada vajadusel kaitsemeetmeid, näiteks paigaldada pesakaste ja hoida elupaiku.

Stardid on huvitav ja mitmekesine lindude perekond, kelle käitumine, sotsiaalsus ja kohanemisvõime teevad neist olulise osa paljude maastike ökosüsteemist — nii positiivses kui ka konfliktsetes suhetes inimesega.

Flocks

Kirde-Euroopa staarid rändavad, kuid Lõuna- ja Lääne-Euroopas on linnud püsivad. Tähed on üldiselt väga sotsiaalne perekond. Enamik liike on aastaringselt erineva suurusega parvedes. Nendesse parvedesse võivad kuuluda ka teised staaride liigid ja mõnikord ka teiste perekondade liigid. See sotsiaalsus on ilmne nende pesitsuskäitumises. Pesitsemisvälisel ajal võib mõnes pesitsuskolonnis olla tuhandeid linde. Varem oli Suurbritannias parvedes miljoneid linde, kuigi praegu on neid vähem kui varem.

Sternus vulgaris on sügisel ja talvel väga seltskondlik liik. Parve suurus on varieeruv: suured parved on suurejooneline vaatepilt ja heli. Need parved meelitavad sageli ligi röövlinde, näiteks varblased. Parved moodustavad lennul tiheda kerakujulise koosseisu, mis sageli laieneb ja tõmbub kokku ning muudab kuju, näiliselt ilma juhita.

Väga suured, mõnikord kuni 1,5 miljonit lindu hõlmavad pesakonnad võivad tekkida linnakeskustes, metsades või roostikes, põhjustades probleeme oma väljaheidetega. Taanis, Edela-Jüütimaal, on kevadel vahetult enne päikeseloojangut täheldatud üle miljoni staariga suuri parvi. Nad kogunevad sinna märtsis, kuni lahkuvad aprilli keskpaigaks oma pesitsuspiirkondadesse. Nende parvede kogunemine tekitab taeva taustal keerulisi kujundeid, mida kohalikul tasandil tuntakse kui "musta päikese" nähtust. Selle vaatemängu vaatlemiseks on parimad kohad Tønderi ja Esbjergi mereäärsed soostikud.

Talve keskel, vahetult enne päikeseloojangut, kogunevad Ühendkuningriigi piirkondades parved, mis koosnevad viiest kuni viiekümnest tuhandest staarist. Neid parvi nimetatakse tavaliselt tähnikeparvedeks (Starling Moot).

• Loomade kollektiivne käitumine

Põhja-Ameerika

Kuigi Põhja-Ameerikas elab umbes 200 miljonit staarlast, on nad kõik Eugene Schieffelini poolt 1890. aastal New Yorgi Central Parkis vabastatud 60 linnu (ja veel 40 1891. aastal) järeltulijad. Ta oli Põhja-Ameerika Aklimatiseerimise Ühingu liige, kes püüdis tuua Põhja-Ameerikasse kõik William Shakespeare'i teostes mainitud linnuliigid.

Kuna tegu on sissetoodud liigiga, ei ole euroopa staarid rändlindude lepingu alusel kaitstud. Põhja-Ameerikas peetakse staarideks häirivateks liikideks. Suurtes parvedes rändavad linnud ohustavad sageli lennuliiklust, häirivad karjakasvatust, peletavad ära kohalikke linde ja pesitsevad linnakvartalites. Nad jätavad endast maha söövitavaid väljaheiteid ja tekitavad igal aastal sadu miljoneid dollareid kahju. 2008. aastal mürgitasid, tulistasid ja püüdsid USA valitsuse esindajad 1,7 miljonit starlingit, mis on rohkem kui ükski teine häiriv liik.

Nooruk, kes on pärit suurest karjast Californias, USAs.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse lindude perekonda?

K: Kus esinevad staarid looduslikult?

K: Kas staarid on teistesse piirkondadesse sisse toodud?

K: Kuidas otsivad staarid toitu?

K: Milline on staaride sulestik?

K: Kus pesitseb enamik liike?

K: Kas mõned Aasia liigid on tuntud kui müünid?

Otsing