Stardid on väikeste ja keskmise suurusega lindude perekond Sturnidae. Neid tuntakse sageli grupinimega „staarid” või „stardid”. Perekonna kõige laialt tuntum liik on Sturnus vulgaris (tavaline staar), kelle levik ja käitumine on hästi uuritud. Stardid on peamiselt haudelinnud, kes kasutavad pesitsuseks puuõõnde, kaljuprakku või inimtekkelisi pesakaste.
Levik
Tähed esinevad looduslikult Vanas Maailmas: alates Euroopast, Aasiast ja Aafrikast kuni Põhja-Austraalia ja troopiliste Vaikse ookeani saarteni. Mitmeid Euroopa ja Aasia liike on aga viidud teistesse piirkondadesse — näiteks Põhja-Ameerikasse, Hawaiile ja Uus-Meremaale — kus nad sageli konkureerivad kohalike liikidega ja kipuvad muutuma invasiivseteks liikideks. Inimese tegevus, asustus- ja põllumajandusmuutused on mõnel liigil leviku laienemist soodustanud.
Välimus ja tunnused
Stardid on üldjoontes jässakad linnud tugevate jalgade ja lühikese sabaga. Enamik liike on pikkusega umbes 15–25 cm, kuigi mõnel liigil võib olla suurem kehaehitus. Stardid lendavad tugevasti ja otsekoheselt ning on väga sotsiaalsed — nad kogunevad sageli suurteks parvedeks.
Nende sulestik on tavaliselt tume, tihti metallilise, rohelise või lillaka läikega, ning paljudel liikidel on valged või heledamad täpid. Sulestiku toonid võivad aastaaegade ja vanuse lõikes muutuda; näiteks tavalise staarliigi sulestik talvel laigulisem ning paaritumisperioodil läikivam. Noka värvus võib samuti hooajaliselt muutuda — mõnel liigil on pesitsusajal erk värvitosin, talvel tumedam.
Toitumine ja käitumine
Stardid on peamiselt oportunistlikud sööjad. Nad toituvad putukatest, vastsetest ja muust selgrootutest, aga ka seemnetest, puuviljadest ja jäätmetest — seetõttu elavad mitmed liigid inimasustuse läheduses ja on tegelikult kõiksööjad. Toiduotsingul on iseloomulik käitumisviis: linnud võivad otsida toitu tihedas taimestikus, avades noka ja sondeerides pinnast või varrevahet. Seda käitumist kirjeldatakse sageli kui „noka avamisega sondeerimist” (inglise keeles open-bill probing).
Paljud liigid moodustavad suvel ja talvel suuri toitumis- ja pesitsusparvi. Mõned liigid sooritavad muljetavaldavaid „murmureerumise” ehk parvekujude liikumise näidiseid, kus tuhanded isendid keerlevad koondunult ja moodustavad taevas keerukaid kujundeid. Stardid on ka hävituslikele taimekahjuritele kasulikud putukate tarbijad, kuid mõnikord tekitavad kahju marja- ja viljapuuaedades.
Paljunemine
Enamik starde pesitseb õõnsustes — puuõõntes, kaljude pragudes või inimtekkelistes pesakastides. Nad munevad siniseid või valgeid mune, ja pesakonnas on tavaliselt 3–6 muna olenevalt liigist. Munade haudumine ja poegade kasvatamine toimub sarnaselt teiste haudelindudega: emaslind inkubeerib mune ja mõlemad vanemad toitavad poegi. Mitmed liigid võivad aastas teha kahe või rohkem järglaskonda, eriti soodsates tingimustes.
Helid ja intelligentsus
Tähtlindudel on mitmekesised ja keerulised laulud. Nad oskavad imiteerida ümbritsevaid helisid — muu hulgas autoalarmi, teiste lindude laulu ja inimese häält — ning võivad õppida uusi hääli kogu elu vältel. Stardid suudavad oma parves ära tunda konkreetsed isendid nende häälitsuste järgi, mis aitab sotsiaalseid sidemeid tugevdada. Paljud teaduslikud uurimused on näidanud, et stardid on suhteliselt intellektuaalsed lindudena ning suudavad lahendada lihtsamaid ülesandeid ja kohaneda muutuvate tingimustega.
Mynad ja läikivad staarid
Paljusid Aasia liike, eriti suuremaid, nimetatakse mynaks (inglise keeles mynas) ja paljusid Aafrika liike kutsutakse sageli läikivateks staarideks, sest nende sulestik on helendav ning värvikirev. Mynad on tuntud ka oma kõrge kohanemisvõime ja inimese läheduses edukalt toimetuleku poolest.
Invasioon ja suhted inimestega
Inimese abil laialdaselt levinud liigid, näiteks tavaline staar, on paljudes kohtades muutunud invasiivseteks ning konkureerivad kohalike õõnsuses pesitsevate liikidega. See võib viia kohalike liikide tagasitõrjumiseni. Samas on stardid ka kultuuriliselt silmapaistvad linnud — nende massilised parved ja heli mõjuvad mitmetes kohtades dramaatiliselt ning on osa maastiku- ja linnavaatest.
Konservatsioon ja ohud
Kuigi paljud stardiliigid on arvukad ja laialt levinud, on mõned liigid ohustatud lokaliseeritud leviku, elupaikade kadumise ja pesitsuskohale sobivate õõnsuste vähenemise tõttu. Põllumajanduse intensiivistumine, pesakastide puudumine ja kliimamuutused mõjutavad mõne liigi toidu- ja pesitsustingimusi. Seetõttu on tähtis jälgida nii arvukuse muutusi kui ka rakendada vajadusel kaitsemeetmeid, näiteks paigaldada pesakaste ja hoida elupaiku.
Stardid on huvitav ja mitmekesine lindude perekond, kelle käitumine, sotsiaalsus ja kohanemisvõime teevad neist olulise osa paljude maastike ökosüsteemist — nii positiivses kui ka konfliktsetes suhetes inimesega.
