Okaskalad (Gasterosteidae): liigid, omadused ja paaritumiskäitumine

Okaskalad (Gasterosteidae): avasta liigid, unikaalsed omadused ja erakordne paaritumiskäitumine — pesaehitus, isaste munakaitse ja levik Euroopas, Aasias ning Põhja-Ameerikas.

Okaskalad (Gasterosteidae) on väikeste kuni keskmise suurusega mage- ja mõnede liikide puhul ka rannikualade merelistesse vetesse elama asuvate kalade perekond. Traditsiooniliselt nimetatakse neid eesti keeles ka okaskaladeks või vähem levinud nimega kleepsuussid. Perekonnast Gasterosteidae tunneb FishBase praegu umbes kuusteist liiki, mis on rühmitatud mitmesse perekonda; paljude liikide alamliike on kirjeldatud ja perekonna taksonoomia vajab jätkuvat uurimist.

Liigid ja levik

Okaskalu leidub laialdaselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Mõned liigid elavad püsivalt magevees, teised rannikumeres või soolase ning magevee vahelises brakiinvkeskkonnas. Tuntuim liik on kolmekuulik (Gasterosteus aculeatus), mida kasutatakse laialdaselt ökoloogilistes ja evolutsiooniliste uuringutes.

Anatoomia ja eripära

Okaskalade iseloomulik tunnus on tugevate, eraldiseisvate okaste olemasolu seljauimel, millel on tihti üks kuni kolm teravat ogad. Enamikul liikidel puuduvad tavalised soomused — nad ei ole täidetud tavalise soomuskihiga, seejuures soomuseid, kuigi mõnel liigil esineb luisemaid soomusplaate või lateraalseid plaate (armour plates), mis pakuvad kaitset röövloomade eest. Keha võib olla elastne ja piklik, enamasti pikkus jääb mõnest sentimeetrist kuni umbes 10–15 cm sõltuvalt liigist.

Elupaik ja toitumine

Okaskalad eelistavad tihedat taimestikku ja varjulisi alasid — järvede, jõgede, soode ja rannikuvete rannaalasid. Nad toituvad peamiselt väikestest koorikloomadest, zooplanktonist, veeselgrootutest ning kalade vastsetest. Söögi valik võib sõltuda elukeskkonnast ja hooajast.

Paaritumiskäitumine ja vanemlik hooldus

Kõigil perekonna liikidel on sarnane keerukas paaritumiskäitumine. Isased ehitavad pesa ja kaitsevad järglasi, mis muudab okaskalad ebatavaliseks mitmete teiste kalaliikide seas, kus emased sageli järelhooldust ei paku. Protsess käib üldjoontes nii:

• Pesaehitus: isane kogub taimestikust ja muudest materjalidest pesaehitusmaterjali ning sideainena kasutab eritist, mida eritavad tema neerud, et materjal kinni hoida ja pesa kokku siduda.
• Ahvatlemine ja paaritumine: pärast pesa valmis saamist meelitab isane emased pessa; tihti kaasneb see värvimuutuse ja ettepoole suunatud uhke tantsuga. Emased munevad pesa sisse ja isane viljastab munad väliselt.
• Munade kaitse: seejärel kaitseb isane aktiivselt mune — ta puhastab pesa, õhutab mune uimedega ja kaitseb neid röövloomade eest kuni koorumiseni. Mõnikord on isased ka valmis mitu korda paarituma ning hoida eri pesi.

Võimalik on intensiivne partnerivalik: näiteks paljud isased näitavad erksat nuptiaalse värvistust (punakas kõht kolmekuulikul) ja keerukaid tantsuliigutusi, millega püüavad emaste tähelepanu. Sugupooltevaheline koostöö on sageli selektiivne — emane valib isase pesapaiga ja signaalide alusel ning panustab oma munade asetamisega isase hoolitsusele, mis võib olla emastele säästlik.

Taksonoomia ja teadusuuringud

Perekond on huvitav evolutsiooniliste ja käitumusuuringute objekt. Kolmekuuliku populatsioonides on hästi dokumenteeritud kiire kohastumine — näiteks läänemere ja magevee populatsioonides on sageli näha soomusplaatide hulga kadu ja muud morfoloogilised erinevused vastusena keskkonnatingimustele. Okaskalad on olnud mudelorganismiks geneetikas, kohastumises ja seksuaalse valiku uuringutes.

Kaitse ja ohud

Mõned okaskalaliigid ja populatsioonid on ohustatud elupaikade kadumise, reostuse, invasiivsete liikide ning kliimamuutuste tõttu. Kohalike populatsioonide säilimiseks on tähtis hoidmine ja taastamine looduslikest kooslustest, mis pakuvad pesaehituseks sobivaid taimestiku alasid ja piisavalt toitu.

Kokkuvõte: Okaskalad on väikesed, lülisõsteta olenditele nähtavad kalaerivajadused — neil on ainulaadne anatoomia (seljauime okkad), huvitav paaritumiskäitumine (isane pesaehitis ja hooldus) ning nad mängivad olulist rolli evolutsiooniliste ja käitumusuuringute mudelina.

Küsimused ja vastused

K: Millisesse sugukonda kuuluvad pulgakotletid?

K: Mitu liiki kepikajakaid tunneb FishBase praegu ära?

K: Kus leidub kepikajakate liike?

K: Millega toituvad kepikajakad?

K: Milline on kepikajakate paaritumiskäitumine?

K: Kuidas ehitavad isased kepikajakad pesasid?

K: Kuidas hoolitsevad isased kepikõnnilased oma munade eest?

Otsing