Sunda (Borneo) pilveleopard (Neofelis diardi) – levik, omadused ja eluviis

Sunda (Borneo) pilveleopard (Neofelis diardi) — levik, unikaalsed omadused ja eluviis: avasta Borneo ja Sumatra vihmametsade varjatud kiskja, elupaigad, käitumine ja kaitse.

Sunda pilvine leopard (Neofelis diardi), tuntud ka kui Borneo pilvine leopard, elab peamiselt Sumatral ja Borneol. See liik on geneetiliselt eristatav ja tihedalt suguline uduleopardiga, kuid on sellest eraldunud nii välimuse kui ka leviku poolest. Tegemist on väga salakavalalt elava metsase kassi­liigiga; viimastel aastatel on ta kaamerapüünistega filmitud, mis on suurendanud teadmisi tema leviku ja käitumise kohta.

Levik ja elupaik

Sunda pilvine leopard esineb peamiselt Borneol ja Sumatra saartel. Borneolil elab ta eelkõige madal- ja keskmise kõrgusega metsades ning vihmametsades, kus on tihe puustruktuur, mis sobib tema puudepealsele eluviisile. Sumatral paistab ta pigem eelistavat kõrgemaid ja mägises piirkondi, kus metsakatted on tihedamad ja inimtegevus kohati väiksem. Ei ole kindel, kas väiksematel Batu saartel Sumatra lähedal on püsiv populatsioon olemas.

Välimus ja mõõtmed

Sunda pilvine leopard on Borneo suurim metsakass: kehakaal tavaliselt 12–25 kg. Tema keha on kompaktne, tugevate jäsemete ja lühikese käpaluuga, mis aitab tal ronida ja saaki kinni püüda. Iseloomulikud on suured, pilvekujulised laigud tumedal karvastikul ning pikk saba, mis võib olla peaaegu sama pikk kui keha ja aitab tasakaalu hoida hüpete ja oksal liikumise ajal. Tema Koonihambad on suhteliselt pikad (tavaliselt kuni ~5 cm ehk umbes 2 tolli), mis on üks põhjusi, miks pilveleopardit vahel võrreldakse eellaste koonihamba­listega — need hambad on efektiivsed suuremate selgroogsete tapmisel.

Eluviis ja käitumine

Sunda pilvine leopard on peamiselt puu­pealne ja osav ronija. Ta liigub sageli oksadel, kasutades pikka saba ja tugevaid esijäsemeid. Üldjuhul on see liik üksik eluviisiga ja enamikul juhtudel öine või hajapõhjaline (aktiivne varahommikul ja hilisõhtul), kuigi kohati võib ta olla ka päevane. Ta märgistab oma territooriumi uriini ja kriibitud puu­pindudega ning suudab läbida suuri alasid, et leida saaki või paarilist.

Toitumine

Sunda pilvine leopard on lihasööja ja oportunistlik röövloom. Tema saak hõlmab väiksemaid kuni keskmise suuruseni imetajaid ja linde: makakid, varudaldased seakeste sugulased, metssigu meenutavad loomad, hirvlased, samuti lindude ja teiste väiksemate imetajate järglased. Tänu tugevatele lõualihastele ja pikkadele koonihammastetele suudab ta vallata ka suuremaid saakloomi, kandes neid mõnikord puusse, et kaitsta saaki teiste röövloomade eest.

Paljunemine

Paljunemisteave on osaliselt piiratud, kuid teada on, et emane sünnitab tavaliselt 1–3 kulli. Rasedusaeg on ligikaudu 80–90 päeva ning pojad jäävad emaga kuni mitu kuud, õppides ja arendades ronimisoskusi. Noorloomad võivad jääda emaga kuni aasta või kauem, enne kui sirguvad iseseisvaks.

Ohud ja kaitse

Sunda pilvine leopard on ohustatud peamiselt elupaikade kadumise ja killustumise tõttu: intensiivne lageraiel, palmiväljade rajamine, maade hakendamine ja infrastruktuuri arendamine vähendavad ja lõikavad tema eluala. Lisaks ohustab teda küttimine nii saagi tõttu kui ka illegaalse turu nõudluse tõttu (nahad ja muud kehaosad). Kuna liik on salakaval ja väheste dokumenteeritud vaatlustega, on raske hinnata täpselt popu­latsiooni suurustja languskiirust, kuid rahvusvahelised kaitsealgatused püüavad seda liiki kaitsta.

Kaitsemeetmed hõlmavad metsade säilitamist ja taastamist, uuringuid (ka kaamerapüüniste ja jälitusandmete abil), kooselukorraldusi kohalike kogukondadega ning ebaseadusliku küttimise ja kaubanduse tõkestamist. Ka rahvusvahelised looduskaitseorganisatsioonid teevad koostööd, et parandada teavitust ja suunata ressursse selle liigi säilitamiseks.

Kokkuvõte: Neofelis diardi on eriline ja elupaigaspetsiifiline kiskja, kelle heaolu sõltub suuresti metsade säilimisest Borneol ja Sumatral. Kuigi salapärane, on tema käitumisest ja levikust kogutud teadmised viimastel aastatel suurenenud tänu teadusuuringutele ja kaamerapüünistele.

Otsing