Tammar-maarjalane (Macropus eugenii): kirjeldus, levik ja eluviis

Tammar-maarjalased (Macropus eugenii) on väike Austraaliast pärit maarjalaste liik, keda eurooplased nägid esimestena makropoodide hulgast. Batavia kapten Francisco Pelsaert kirjeldas 1629. aastal Abrolhose saartel neid nähes, et nad "nägid välja nagu hüppavad kassid" (allikas). Tammari wallaby't jaguneb kolme alamliigiks:

M. e. eugenii — pärit Lõuna-Austraalia mandrilt.
M. e. derbianus — pärit Lääne-Austraaliast.
M. e. decres — tuntud ka kui darma või dama wallaby, pärit Kangaroo saarelt, Lõuna-Austraalias.

Kirjeldus

Tammar-maarjalased on suhteliselt väikesed wallaby'd. Keha pikkus on tavaliselt umbes 50 sentimeetrit (umbes 20 tolli), saba on pikem ja tugev, mis aitab hüppamisel ja tasakaalu hoidmisel. Täiskasvanu kaal jääb tavaliselt mõne kilo piiresse, sõltudes alaliigist ja elupaigast. Karvkate on üldiselt tumehallikas-pruun, käed ja küljed võivad olla punakama tooniga ning kõht heledam. Tihti on põskedel ka ahvatlev hele joon.

Levik ja elupaik

Tammarid elavad looduses peamiselt rohusel ja põõsastikulisel alal. Nad peidavad end päeval tihedas põõsastikus või varjulises puude all ning tulevad õhtul ja öösel välja rohumaale toituma. Liik eelistab madalat rohttaimestikku ja segapuistu, kuid kohanemisvõime võimaldab elada ka kuivemates piirkondades. Tammari nimi pärineb sõnast tamma, mis tähendab tamme — viide sellele, et neid võis tihti kohata tammede ümbruses.

Toitumine ja käitumine

Tammar-maarjalased on peamiselt taimtoidulised: nad söövad rohtu, rohttaimi ja mõnikord võrseid ning lehti. Kuivemates piirkondades on täheldatud, et nad suudavad ellu jääda ja vett saada ka merevee tarvitamise abil. Tammarid on peamiselt öised ja püsivad kogu päeva varjus; öösel liiguvad nad sageli väikestes rühmades ja katavad oma eluajal tavaliselt umbes 5 hektarit.

Paljunemine

Wallabyde paljunemissüsteem on marsupiaalidele iseloomulik ning tammaril esineb väga huvitav nähtus — embrüonaalne diapaus. Pärast paaritumist viljastatud munarakk jääb emaslooma kehas puhkeolekusse kuni soodsate tingimuste saabumiseni: fotoperiood (päevavalguse pikenemine) suvel käivitab loote arengut. Tammari rasedusaeg on lühike — noored sünnivad umbes 31 päeva pärast aktiivse arengu algust ning paljud noored sündivad sama päeva paiku jaanuari lõpus või veebruari alguses. Poegupiimapõis (põis) on pikk ning poeg veedab põõsas mitu kuud, kuni on iseseisvam.

Kaitse ja taastamine

Tammar wallaby on Lõuna-Austraalia mandril välja surnud 1930. aastatel peamiselt elupaikade hävitamise, liigse küttimise ja invasiivsete röövloomade, näiteks rebaste tõttu. Huvitavaks osaks liigi ajaloost on see, et 1862. aastal viis Lõuna-Austraalia endine kuberner Sir George Grey mõningaid tammar-maarjalasi Uus-Meremaale ning neil tekkis seal isolatsioonis populatsioon Kawau saarel. 1998. aastal leiti Kawau saarelt väike Lõuna-Austraalia päritolu rühm ning hiljem kasutati neid isendeid osalt tagasiistutusteks Lõuna-Austraaliasse: tagasi viidi 85 wallabit ja pärast ulatuslikku rebaste kontrolli vabastati Innesi rahvusparki 2004. aasta novembris 10 isendit ning 2005. aasta juunis veel 36. Nende esimesi vabastamisi jälgiti raadiokaelustega. Samal ajal on teine rühm paigutatud vangistuses aretusprogrammi Monarto loomaaias.

Taastamisprojektid on rõhutanud, et rebaste kontroll, elupaikade taastamine ja pikaajaline jälgimine on eduka taasasustamise eeltingimused. Mõnes piirkonnas on tammarid endiselt ohustatud või piiratud levikuga, kuid aretus- ja ümberasustusprojektid on aidanud liigi kohalolekut säilitada.

Uurimistöö ja tähtsus

Tammar wallaby on marsupiaalina valitud ka genoomi sekveneerimise projekti jaoks. See liik on teadlaste seas hinnatud mudelliigiks reproduktiivbioloogia ja arengubioloogia uurimisel, sest tema embrüonaalne diapaus ja sünkroniseeritud poegimisperiood võimaldavad uurida loote arengu regulatsiooni. Lisaks huvitab teadlasi tammarite piim: seda on uuritud, kuna kahtlustatakse, et antibiootikumi‑sarnased ühendid või uued bioaktiivsed molekulid võivad leida sealt rakendusvõimalusi meditsiinis.

Tähtsamad ohud

Invasiivsed röövloomad (eriti rebased) ja sõraliste konkurents kariloomadega.
Elupaikade killustumine ja hävitamine põllumajanduse ning inimese tegevuse tõttu.
Kliima muutused, mis võivad mõjutada veeressursse ja taimkatet.

Kokkuvõtlikult on tammar-maarjalane (Macropus eugenii) väike, kohanemisvõimeline ja teaduslikult huvitav wallaby, kelle säilimine sõltub nii looduskaitse meetmetest kui ka jätkuvast teaduslikust ja praktilisest tööst taasasustamise nimel.

Macropus eugenii eugenii Innesi rahvuspargis, Lõuna-Austraalias

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on tammar wallaby?

V: Tammar wallaby (Macropus eugenii) on Austraaliast pärit väike wallaby liik.

K: Kes oli esimene eurooplane, kes neid nägi?

V: Batavia kapten Francisco Pelsaert nägi neid, kui laev 1629. aastal Abrolhose saartel laevahukku sai.

K: Mitu alamliiki on olemas?

V: Tammari wallaby't on kolme alamliiki: M. e. eugenii Lõuna-Austraalia mandrilt, M. e. derbianus Lääne-Austraaliast ja M. e. decres, tuntud ka kui darma või dama wallaby, Lõuna-Austraalias Kangaroo saarelt.

K: Mis põhjustas nende väljasuremise Lõuna-Austraalia mandril?

V: Välja suremise põhjustasid elupaikade hävitamine, küttimine ja rebased.

K: Kuhu sattus 1998. aastal nende wallabide populatsioon?

V: 1998. aastal leiti Uus-Meremaal Aucklandi lähedal asuval Kawau saarel väike Lõuna-Austraalia wallabide populatsioon.

K: Mida nad peamiselt söövad?

V: Tammar wallabies sööb peamiselt rohtu ja rohttaimi, kuid on teada, et nad jäävad ellu, jootes merevett kuivadel aladel.

K: Kui suured nad umbes on?

V: Tammar wallabies on umbes 50 sentimeetri pikkused, nende karvkate on tumehall ja pruun, käed ja küljed on punakad ning kõhul on helehall karvkate, millel võib olla ka kerge valge joon põskedel .

K: Mis on nende aretusviiside puhul ebatavaline ?

V: Tammar wallaby'l on ebatavaline sigimisviis, kus viljastatud munad jäävad emas puhkama kuni suvise pööripäevani, mil loote areng algab uuesti - seda nimetatakse "embrüonaalseks diapausiks". Kõik noored sünnivad samal ajal umbes 31 päeva hiljem, jaanuari lõpus või veebruari alguses .