Tammar wallaby
Tammar-maarjalased (Macropus eugenii) on väike Austraaliast pärit maarjalaste liik. Nad olid esimesed makropoodid, keda eurooplased nägid. Batavia kapten Francisco Pelsaert nägi neid, kui laev 1629. aastal Abrolhose saartel laevahukku sai. Ta ütles, et nad nägid välja nagu hüppavad kassid. Tammari wallaby't on kolme alamliiki:
- M. e. eugenii Lõuna-Austraalia mandrilt.
- M. e. derbianus Lääne-Austraaliast.
- M. e. decres, darma või dama wallaby, Kangaroo saarelt, Lõuna-Austraalias.
Nimi tammar tuleneb sõnast tamma, mis tähendab tamme. Wallaby elab tamme all.
Tammar wallabies suri Lõuna-Austraalia mandril välja 1930. aastatel. Väljaasuremise põhjustasid elupaikade hävitamine, küttimine ja rebased. 1998. aastal leiti Uus-Meremaal Aucklandi lähedal asuval Kawau saarel väike Lõuna-Austraalia wallabide populatsioon. Selle rühma asutas 1862. aastal Lõuna-Austraalia endine kuberner Sir George Grey oma eraaednikuna. Uus-Meremaal peeti neid wallabisid kahjuriks ja teadlased uurisid, kuidas neist vabaneda. Lõuna-Austraaliasse viidi tagasi 85 wallabit. Pärast ulatuslikku rebaste kontrolli Innesi rahvuspargis vabastati 2004. aasta novembris 10 wallabit. Teised 36 vabastati 2005. aasta juunis. Neid esimesi vabastamisi jälgiti raadiokaelustega. Teine rühm on paigutatud Monarto loomaaias vangistuses aretusprogrammi.
Tammar wallabies elab päevasel ajal tihedas põõsastikus ja tuleb öösel rohumaale toituma. Nad söövad peamiselt rohtu ja rohttaimi. Kuivades piirkondades on teada, et nad jäävad ellu merevee joomisega. Nad levivad umbes 5 hektari suurusel alal.
Nad on umbes 50 sentimeetri (19,7 tolli) pikkused, tumehalli pruuni karvkattega. Nende käed ja küljed on punakad, kõhul on helehall karvkate. Neil võib olla ka kerge valge joon põskedel.
Wallabidel on väga ebatavaline sigimisviis. Viljastatud munad jäävad emas puhkeolekusse kuni suvise pööripäevani, mil loote areng algab uuesti. Seda nimetatakse "embrüonaalseks diapausiks". Kõik noored sünnivad samal päeval umbes 31 päeva hiljem, jaanuari lõpus või veebruari alguses.
Tammar wallaby on marssupiaalne, kes on valitud genoomi sekveneerimise projekti jaoks. Teadlased uurivad tapsipiima, sest nad arvavad, et see võib sisaldada uut ja võimsat antibiootikumi.
Macropus eugenii eugenii Innesi rahvuspargis, Lõuna-Austraalias
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on tammar wallaby?
V: Tammar wallaby (Macropus eugenii) on Austraaliast pärit väike wallaby liik.
K: Kes oli esimene eurooplane, kes neid nägi?
V: Batavia kapten Francisco Pelsaert nägi neid, kui laev 1629. aastal Abrolhose saartel laevahukku sai.
K: Mitu alamliiki on olemas?
V: Tammari wallaby't on kolme alamliiki: M. e. eugenii Lõuna-Austraalia mandrilt, M. e. derbianus Lääne-Austraaliast ja M. e. decres, tuntud ka kui darma või dama wallaby, Lõuna-Austraalias Kangaroo saarelt.
K: Mis põhjustas nende väljasuremise Lõuna-Austraalia mandril?
V: Välja suremise põhjustasid elupaikade hävitamine, küttimine ja rebased.
K: Kuhu sattus 1998. aastal nende wallabide populatsioon?
V: 1998. aastal leiti Uus-Meremaal Aucklandi lähedal asuval Kawau saarel väike Lõuna-Austraalia wallabide populatsioon.
K: Mida nad peamiselt söövad?
V: Tammar wallabies sööb peamiselt rohtu ja rohttaimi, kuid on teada, et nad jäävad ellu, jootes merevett kuivadel aladel.
K: Kui suured nad umbes on?
V: Tammar wallabies on umbes 50 sentimeetri pikkused, nende karvkate on tumehall ja pruun, käed ja küljed on punakad ning kõhul on helehall karvkate, millel võib olla ka kerge valge joon põskedel .
K: Mis on nende aretusviiside puhul ebatavaline ?
V: Tammar wallaby'l on ebatavaline sigimisviis, kus viljastatud munad jäävad emas puhkama kuni suvise pööripäevani, mil loote areng algab uuesti - seda nimetatakse "embrüonaalseks diapausiks". Kõik noored sünnivad samal ajal umbes 31 päeva hiljem, jaanuari lõpus või veebruari alguses .
