Kulles

Kaelkirjak ehk pollivog on noor konn, kes hingab ja elab vees. Nad kooruvad väikestest munadest, mille nende ema muneb tiiki või järve. Konnamunad on ümmargused ja kärnkonnamunad munetakse pikkade nööridena. Igas munas on piisavalt toitu 21 päevaks.

Mõne nädala pärast hakkavad neil kasvama tagajalad, seejärel esijalad. Varsti pärast seda hakkavad konnapojad õhku hingama ja kaotavad oma saba. Nad kasvavad suuremaks ja mõne kuu pärast muutuvad täiskasvanuks.

Enamiku kärnkonnaliikide toiduks on ainult taimed. Mõne tüüpi maodukas sööb taimi ja loomi, isegi teisi väiksemaid maodukaid.

Kahepaiksete elutsükli faasis hingab enamik neist väliste või sisemiste lõpuste abil. Enne täiskasvanuks saamist ei ole neil tavaliselt käsi ega jalgu. Neil on suur, lame saba, millega nad ujuvad "külgsuunalise lainetuse" abil (küljelt küljele), sarnaselt enamikule kaladele.

Kaelkirjaku küpsedes muutub ta, kasvatades järk-järgult jäsemed, tavaliselt kõigepealt tagajalad. Seejärel kaotab ta järk-järgult oma saba programmeeritud rakusurma (apoptoosi) tõttu. Kopsud arenevad jalgade arengu ajal: arengu lõpus olevad maimud on sageli veepinna lähedal, kus nad hingavad õhku. Lõppstaadiumis muutub kaelkirjaku suu väikesest suust pea eesosas suureks suuks, mis on sama lai kui pea. Uue toidu jaoks lühenevad sooled. Enamik hiidlutte on taimtoidulised, kes toituvad vetikatest ja taimedest. Mõned liigid on kõikehõlmavad, söödes detritust ja, kui see on olemas, väiksemaid kärnkonnakärnkonnad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on karikavahetus?

K: Kuidas suvikõrvits hingab?

K: Kus elavad kihelkonnad?

K: Mille poolest erinevad konnamunad konnamunadest?

K: Mis on konnamunade ja kärnkonnamunade sees?

Otsing