Tutt- ehk pruunikakk (Strix aluco) — elupaik, käitumine, toitumine

Tutt- ehk pruunikakk (Strix aluco) — elupaik, käitumine ja toitumine. Avasta Euraasia öökulli pesaasukoht, jahistrateegiad, saak ja ellujäämise saladused.

Tutt- või pruunikakk (Strix aluco) on keskmise suurusega kopsakas öökull, keda leidub metsades suures osas Euraasias. Tuntud on üksteist alamliiki, mille värvus varieerub.

Pesa asub tavaliselt puuõõnsuses, kus ta saab kaitsta oma mune ja noori võimalike kiskjate eest. See öökull on aastaringselt elujõuline ja väga territoriaalne. Paljud noored linnud surevad nälga, kui nad ei leia vaba territooriumi, kui vanemlik hoolitsus lõpeb.

See öine röövlind püüab peamiselt närilisi, tavaliselt laskudes ahvenalt alla, et haarata saak, mille ta tervelt alla neelab; linnades on tema toidulaual ka suurem osa linde. Nägemise ja kuulmise kohandused ning vaikne lend aitavad tal öösel jahti pidada. Tawny on võimeline püüdma väiksemaid öökulle, kuid on ise haavatav öökulli või põhjakotka suhtes. Punarebased on oluline vastloodud poegade hukkumise põhjus.

Kuigi paljud inimesed usuvad, et öösel on erakordne nägemine, ei ole tema võrkkest tundlikum kui inimese võrkkest. Pigem on tema asümmeetriliselt paigutatud kõrvad tema jahipidamisel võtmetähtsusega. Need annavad öökullile suurepärase suunamiskuulmise. Nagu enamik öökulle, jahib ta öösel. Tal on üsna kummaline, kuid kergesti imiteeritav häälitsus.

Tuvastus ja suurus

Pruunikakk on kompaktse kehaga öökull, mille tunnused on:

• Pikkus: tavaliselt 37–43 cm;
• Tiibade ulatus: umbes 81–96 cm;
• Kaal: 250–500 g, emased tavaliselt suuremad;
• Värvus: hallikas- või pruunikashall ning punakas ehk rufous-morf; palju isendeid on laikjad ja triibulised, mis annab hea kamuflaaži puude tüvedel.

Levik ja elupaik

Pruunikakk on levinud laialdaselt üle Euroopa ja Aasia, eelistades segametsi, parkide ning vanu puistuid, kus on rohkelt puuõõnsusi. Ta võib kohaneda ka linnakeskkondadega, kus on sobivaid pesitsuskohti ja toiduressursse. On teada umbes üheteistkümnest alamliigist, mis erinevad suuruse ja värvuse poolest ning paiknevad erinevates piirkondades üle laia levila.

Toitumine ja jahipidamine

Pruunikakk on pigem nn istuja- ja luuretaja: ta istub ahvenal (oksal) ja jälgib liikuvat saaki, seejärel laskub rünnaku kaugusele. Peamised toidud on väikesed imetajad (rottidel ja vareserahvadel oluline osa), kuid söögiks lähevad ka linnud, konnad, suured putukad ja aeg-ajalt väiksemad imetajad nagu hiired ja nahkhiired. Linnades võib ta saagiks võtta rohkem linde.

Jahipidamise eripärad: vaikne lend tänu pehmele sulekattele, väga hea suunamiskuulmine asümmeetriliste kõrvade tõttu ning head öönägemise kohandused (rohkem rodsilindreid võrreldes päevastsilmadega).

Paljunemine ja elu tsükkel

Pruunikakk on aastaringne resident ja väga territorialne. Tavaliselt paaritub paar eluaegseks sidemeks või pikemaks perioodiks. Pesa asub peamiselt puuõõnsustes, vahel vanades röövlindude või varaste pesades, harvemini oksapeal kas ukseavades või hoonetes. Tavaliselt munevad nad 2–3 muna (sõltuvalt ressursist) ja haudumine kestab umbes 28–30 päeva. Poegade väljalendamine toimub 28.–35. elupäeval, kuid vanemate toetus võib jätkuda paar kuud.

Käitumine ja hääled

Pruunikakk on valdavalt öine, kuid võib sügisest kevadeni olla aktiivne ka hämaruses. Iseloomulikud on madalad, korduvad kutsekõminad (tihti kirjeldatud kui "hu-hu" või "kuhu-kuhu") ning paaride vahelised duetterindid territooriumi märgistamiseks ja paarisidemete hoidmiseks. Häälitsused võivad piirkonniti erineda.

Ohud ja kiskjad

Suurimad looduslikud ohud on pesa- ja poegade jaoks kiskjad nagu kärsakotkad, paljud imetajad (nt kährik, mäger) ning rebased, kes korduvad mõnel juhul pesa lähedal noori hukka viia. Täiskasvanuid võivad rünnata suuremad röövlinnud või õnnetused (autoõnnetused). Inimtegevusest tingitud ohud on elupaikade kadumine ja killustumine, hooletu puudelõikus pesapuude hävitamine ning inimese häirimine pesitsusajal. Samas on pruunikakk paljudes kohtades levinud ja kohanemisvõimeline ning mitmetes riikides kaitse all.

Kaitse ja inimeste roll

Pruunikakk on paljudes riikides kaitstud liik. Abiks on:

• pesakastide paigaldamine sobivates kohtades;
• vanade puude ja puuõõnsuste säilitamine metsandus- ja parkimajanduses;
• teadlikkus ja vältimine pesitsoonide häirimist pesitsusajal;
• linnaolukorras liiklejate teavitamine, et vähendada kokkupuuteid autodega.

Täiendav info

Eluiga: vabas looduses võib pruunikakk elada kuni mõnikümmend aastat (tavaliselt lühem), vangistuses tunduvalt kauem.
Suhted teiste liikidega: pruunikakk võib konkureerida teiste õhtuste röövlindudega ja mõnikord rünnata väiksemaid öökulle, kuid võib ka sattuda suuremate röövlindude toidulauale.

Kokkuvõttes on pruunikakk silmapaistev ja kohanemisvõimeline öökull, kes mängib olulist rolli ökosüsteemis kui saakloomade populatsioonide reguleerija ja kes on huvitav vaatlusobjekt nii loodushuvilistele kui linnakodanikule.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on rätsepa öökull?

K: Kui palju on tuvastatud rähniputke alamliike?

K: Kus teeb rähnipütt tavaliselt oma pesa?

K: Mis juhtub noorlindudega, kes ei leia vaba territooriumi?

K: Mida jahtib rukkilind?

K: Millised kohanemised ja oskused aitavad öösel jahti pidada?

K: Mis on rätsepatuvi võtmetähtsusega rätsepa jahipidamisvõime juures?

Otsing