Linnupesa

Linnupesa on koht, kuhu lind muneb oma munad. On olemas igasuguseid pesi, sealhulgas tassipesad, augud maa sees ning oksahunnikud ja lehehunnikud. Sõna võib kasutada nii substantiivi kui ka verbina, näiteks - lind pesitseb pesas. Neid on igasuguse suurusega: mõned võivad olla suured ja rasked nagu auto, näiteks kotkapesa, mõned aga võivad olla pisikesed nagu sõrmkübar, näiteks mesikäpa pesa.

See on musträsta pesa. Kui munad on koorunud ja kadunud, ei kasuta lind seda pesa enam.

Kodu tegemine

Tavaliselt ehitab emaslind pesa ja isaslind aitab teda. Mõne liigi puhul ei tee isane aga midagi, mõnel teisel juhul ehitab isane pesa ja emane ei tee midagi.

Paljud linnud "liimivad" oma pesa kokku selliste materjalidega nagu ämblikuvõrgud, siid, muda ja isegi oma sülg (sülg). Enamik pesade ehitajatest armastab oma pesa sisse panna pehmeid asju. Mõned linnud panevad oma pessa isegi ürte ja vürtse. Teadlased arvavad, et need ravimtaimed aitavad võidelda bakterite vastu viisil, mida nad ei suuda veel täielikult mõista.

Pesade tüübid

Tassipesa

Tassipesa on tõenäoliselt kõige tavalisem linnupesa. Selle nimi ütleb, et tassipesa on tassikujuline või kausikujuline. Paljud laululinnud ehitavad tassipesi. Neid pesi võib ehitada puu okstesse, näiteks pragusse, kus üks oks ühendab teist: mõned võivad aga pesa lihtsalt otse puu oksa külge kleepida. Nad kasutavad palju materjale, mis toimivad nagu kleepuv liim - muda, mädanenud puit, sõnnik, ämblikuvõrgud ja roomikute siid. . Mõnikord kasutavad nad isegi oma sülge, mis on segatud toiduga, et hoida pesa kindlalt oksa küljes.

Pesa ehitamiseks kasutavad nad kõikvõimalikke materjale: oksi (pisikesi oksi), rohtu, lehti, sammalt; ja nad kasutavad kõikvõimalikke materjale, et pesa ei laguneks. Enamik tassipesijaid kasutab väljastpoolt karedat, kriimustavat materjali (see annab kaitset ja varjab ülejäänud materjali) ning paneb seestpoolt pehmet, hubast materjali, nagu sammal, karvkate, suled ja puuvill.

Paljud tuttpoisid pesitsevad väga lähedal maapinnal, madalates põõsastes - mõnikord pesitsevad nad isegi verandal olevates potitaimedes. Mõned neist ehitavad oma pesa tegelikult lihtsalt maapinnale. Varblased, kardinalid ja paljud teised laululinnud (nn passeriinid) pesitsevad hea meelega maapinna lähedal, eemal öökullidest, haukadest ja sinikaeltest, kes võivad nende lapsi ära süüa.

On olemas mitut tüüpi tassipesasid. Riputatav tassipesa kinnitub ülalt ja külgedelt oksa külge, kuid langeb seejärel alla nagu kott. See näeb tõesti rohkem välja nagu vaas kui tass. Lind on munade soojendamisel peaaegu peidus. Emalind saab istuda pesa kohal oleval oksal ja kummarduda, et oma linnupoegi toita. Orioolid on väga kuulsad selle poolest, et nad ehitavad hämmastavalt pikki kotte, mis ripuvad kaugele oksa alla.

Kõige väiksemaid tassipesi teevad kolibrid. Need võivad olla nii pisikesed kui sõrmkübar, nagu mesikolibri pesa. Selles pisikeses pesas on munad, mis on tillukesed nagu herned. Suurim tassipesa on ilmselt haikarapesa. Tema pesa võib olla üheksa jalga sügav ja kuus jalga lai. Haigepesa on nii suur, et väiksemad linnud teevad selle pragudesse, aukudesse ja okstesse tegelikult pesa.

Kinnipeetavad pesad

Kleepuvad pesad kinnituvad (kleepuvad) hoonete, puude, kaljude või muude vertikaalsete struktuuride külge. Pääsukesed võivad ehitada mudast peaaegu täiuslikult ümmarguse pesa. Mõned liigid teevad tassikujulisi pesi, teised aga kannukujulisi pesi, mille külgedel on väikesed augud. Nad panevad oma suhu väikesed mudapallid ja segavad need oma süljega, tehes sellest erilise savi. Kuivades muutub see kõvaks.

Lindude sülg on väga hea liimi valmistamiseks: tegelikult valmistavad mõned rästikliigid kogu oma pesa lihtsalt süljest. Isaslind röögib (viskab välja) keele all asuvatest näärmetest pika, õhukese süljeahela. Sellest süljest valmistatakse pooleldi pesa, mis kleepub koopa seina külge (pääsukesed armastavad ehitada oma pesad koobastesse ja koobastesse) ja kuivab kiiresti. Seda süljepesa peetakse Hiinas delikatessiks (midagi väga maitsvat, mida süüa) ja see on väga kallis. Nad teevad sellest suppi, mida nimetatakse linnupesa supiks.

Platvormi pesad

Platvormipesi ehitavad peamiselt röövlinnud (saakloomi söövad linnud, näiteks kotkad ja haugid). Need on tavaliselt suured ja väga, väga kõrgel - võib-olla kaljude külgedel või kõrgel suurel puul. Nende pesade tegemine võtab kuid ja kuid, lisades oksa oksast oksani. Sageli pöörduvad nad aasta-aastalt sama pesa juurde tagasi ja jätkavad selle ehitamist. Just seetõttu saavad platvormipesad nii suureks: näiteks kaljukotka pesa võib kaaluda kuni tonni (umbes sama palju kui väike auto). See on nii raske, et võib mõnikord kahjustada puud, kuhu see on ehitatud.

Mõned veelinnud (nagu rabakotkad ja loonid) ehitavad platvormipesi otse vee peale, kus nad saavad ujuda. Need pesad ei liigu, sest need on kinnitatud veekogu põhja külge kinnitatud taimede külge. Need linnud ehitavad pesi vette, sest nad ei saa maismaal hästi käia, mistõttu nad leiavad pesade ehitamiseks madalad (mitte sügavad) veeosad. Seejärel ei kõndi nad oma pesani - nad ujuvad sinna. Kui beebid on valmis, hüppavad nad lihtsalt vette ja alustavad oma veeelu.

Maa-aukude pesad

Maa-aukude pesad on maa sees olevad pesad. Need on maas või kaljude külgedel olevad koopad (tunnelid). Neile meeldib kasutada ka mahajäetud jäneseauke. Murdvares kasutab oma pesa jaoks ainult juba kaevatud auke.

Puffinid näiteks kaevavad tavaliselt kahe kuni kolme meetri pikkuse tunneli. Lõpuks teevad nad sulgedest ja rohtudest pesa ning munevad sinna oma munad. Nad suudavad seda teha tänu oma teravale nokale ja küünistele. Tuhkhiir võib oma tunneli tegemiseks töötada tundide kaupa. Ka jäälinnud kaevavad või kaevavad oma augud. Nad võivad kaevuda kuni kuue meetri sügavusele kalju küljele ja muneda sinna oma munad.

Maapinnal ja künkalised pesad

Paljud linnud pesitsevad otse maapinnal. Pärast väikese augu kaevamist vooderdavad maa- ja kühm-pesitsejad pesa rohu või muu materjaliga. Haned korjavad isegi sulepeenrad oma rindadest ja teevad oma munadele kena pudi-padi. Enamik parte, hanesid ja vutte armastavad pesitsemiseks maapinda. Ka pingviinid pesitsevad maapinnal, lükates pesa ümber kive, et seda ei saaks üleujutused ära uhkuda. Tavaliselt teevad isased maapealseid pesi.

Trummelluik teeb suure pesa ja ka flamingod teevad pesa. Flamingod teevad oma künkad täielikult mudast. Need võivad olla kuni 18 tolli kõrged ja 12-20 tolli laiad.

Kraapimispesad

Need pesad ei ole peaaegu üldse pesa - vaid väike süvend maapinnas või hukkunud lehtede hunnik, kuhu muneda. Nende kraapimispesade munad on tavaliselt samavärvilised kui surnud lehed või kivid. See on vajalik, sest neid mune ähvardab oht, et neid söövad sellised loomad nagu rotid, pesukarud, madud ja teised, kes söövad mune.

Paljud kraapivad pesitsejad püüavad tegelikult häirida olendeid, kes võivad olla ohtlikud, teeseldes, et nende tiib on katki. See paneb kiskja emalinnu taga ajama ja munad maha jätma.

Suurtüki pesa pilliroo pesa

Punatiiru pesa koos tibudega. Peaaegu kõik linnud ehitavad selliseid tassipesi.

Kaks kaljulaulu teevad mudapesasid. Pane tähele, kuidas pesa jääb selle hoone seina külge kinni.

Polemaetus bellicosus'e (lahingukotkas) pesa

Farne'i saarte tiirud koopas

Pesitsev luik ja väike luikepoeg

Muud

Küsimused ja vastused

K: Mis on linnupesa?

A: Linnupesa on koht, kuhu lind muneb oma munad.

K: Millised on erinevad linnupesade liigid?

V: Erinevateks linnupesade liikideks on tassipesad, augud maapinnas ning okste- ja lehehunnikud.

K: Kuidas saab sõna "pesa" kasutada lauses?

V: Sõna "pesa" võib kasutada nii substantiivi kui ka verbina, nagu näiteks "lind pesitseb pesas".

K: Millised on linnupesade suurused?

V: Linnupesi on igasuguse suurusega, alates suurest ja raskest nagu auto, näiteks vana kotkapesa, ja lõpetades tillukese sõrmkübaraga, näiteks mesikäpa pesa.

K: Kas kõik linnud ehitavad pesi?

V: Ei, kõik linnud ei ehita pesi. Mõned linnud munevad oma munad hoopis maapinnale või kiviklibustesse.

K: Miks linnud pesasid ehitavad?

V: Linnud ehitavad pesi, et kaitsta oma mune ja pakkuda poegadele turvalist kohta koorumiseks ja kasvamiseks.

K: Kui kaua kulub lindudel tavaliselt pesa ehitamiseks?

V: Linnul kulub pesa ehitamiseks aega, mis sõltub liigist ja pesa suurusest. Mõned linnud suudavad pesa ehitada vaid mõne tunniga, samas kui teistel võib pesa ehitamiseks kuluda mitu päeva või isegi nädalaid.