Theropoodid: kahejalgsete dinosauruste definitsioon ja lindude eellased

Theropoodid ("loomajalgsed") on kahejalgsete saurilaste dinosauruste rühm.

Kuigi nad olid peamiselt lihasööjad, arenesid mitmed theropoodide rühmad välja taimtoidulised, kõikjaloomad ja putuktoidulised.

Tänapäeval on neid esindatud 9300 elavat linnuliiki, mis arenesid ülemjuura ajal väikestest sulepealsetest koelurosaurustest.

Theropoodide ja lindude vahelised tunnused on kahejalgsus, kolmjalgsed jalad, karvkate (sooviluu), õhuga täidetud luud, suled ja munade haudumine.

Määratlus ja taksonoomia

Theropoodid on saurialiikide hargmiku üks põhirühmi, mille iseloomulikuks tunnuseks on valdavalt kahejalgsus ja kohanemine aktiivseks kiskluseks või muuks mobiilseks elustiiliks. Traditsiooniliselt liigitatakse theropoode mitmesse alarühma (nt Coelurosauria, Tetanurae, Ceratosauria), mille sees on nii suuri kui väga väikeseid liike. Linnud (Aves) peetakse tänapäeva faunas theropoodide sekka kuuluvaks haruks.

Ajalooline ajaskaala ja levik

Theropoodid tekkisid tõenäoliselt hilistriassi ajastul, umbes 230 miljonit aastat tagasi, ja saavutasid suurima liigirikkuse juura ja kreetsaaegadel. Neid on leitud laialdaselt üle maailma – fossiilid pärinevad nii Põhja- kui Lõuna‑Ameerikast, Euraasiast, Aafrikast kui Austraaliast. Suur osa suurtest mittelindunud theropoodidest hukkus 66 miljonit aastat tagasi K–Pg massilistekstintsiooni käigus, kuid väikesed koelurosaurlased andsid aluse tänapäevastele lindudele.

Suuruse- ja ökoloogiline mitmekesisus

• Theropoodide suurus varieerus mitmetest sentimeetritest (väikesed, lindudele sarnanevad liigid) kuni üle 10 meetri pikkuste suurkiskjateni (nt Tyrannosaurus rex).
• Toitumisstrateegiad olid väga erinevad: tüüpilised lihasööjad, aga ka taimtoidulised ja oportunistlikud kõigesööjad ning spetsialiseerunud putukatoidulised vormid.
• Mõnel rühmal arenesid kohandused saagi püüdmiseks (teravad hambad, küünised, tugev kael), teistel aga tarbijaks muutunud nokk või muud toitumisorgani modifikatsioonid.

Anatoomia ja peamised tunnused

Iseloomulikud morfoloogilised jooned hõlmavad:

• kahejalgsus ja tavaliselt kolm sõrmega esi- ning kolm varba tagaosas (kolmjalgsus tähendab siin kolme peamist toetuspunkri jalal),
• kereliselt kergendatud, osaliselt õhuga täidetud (pneumatiseeritud) luud, mis aitasid vähendada massi ja parandada hingamist,
• sõrmede ja jalalabade küünised ning sageli teravad hambad lihasööjate puhul,
• luustikuline sooviluu (furcula), mis on lindudel ja mitmetel theropoodidel osa hingamise ning lennu-eelsete lihaste süsteemist.

Suleeline kattekuju ja lindudeks üleminek

Fossiilide põhjal on selge, et paljud theropoodid kandsid sulelisi või filamentaalseid struktuure – varases staadiumis tekkinud karvalised või suldsarnased moodustised aitasid soojuse säilitamisel, näitlikustamisel ja hiljem lennu või liikumise juhtimisel. Väikesed koelurosaurused, nagu Archaeopteryx ja mitmed maniraptoranid, näitavad selgelt samm-sammulist üleminemist lindudeks: sulestik, kergitatud luustik, arenenud jäsemed ja haudumis‑ ning lindudele iseloomulik käitumine.

Paljunemine ja käitumine

Theropoodide paljunemine põhimõtteliselt toimus munadega. Fosiilsete leidude ja jälgede abil on tuvastatud haudunud mune, pesakondi ja mõningast vanemlikku hoolitsust – mõnel liigil haudus vanem peaaegu nagu tänapäeva lindudel. Tekivad ka tõendid rühmakäitumise, teatud liikide puhul sotsiaalse elustiili ja suurte hajaliikumiste kohta.

Tuntud näited ja fossiilne tähtsus

Tuntumate mittelinduvate theropoodide hulka kuuluvad Tyrannosaurus, Velociraptor, Deinonychus ja Allosaurus. Arheoloogilised leiud, eriti hästi säilinud sulestikuga specimenid, on pakkunud põhjalikku materjali linnuliku päritolu ja paleobioloogia uurimiseks. Theropoodide uurimine aitab mõista mitte ainult dinosauruste eluviisi, vaid ka evolutsioonilist üleminekut väikestest maismaal liikuvatest kiskjatest lennuvõimelisteni.

Kokkuvõte

Theropoodid on väga mitmekesine ja evolutsiooniliselt tähtis dinosauruste rühm, millest arenenud tänapäeva linnud. Nende anatoomia, sulestik ja käitumuslikud tunnused annavad võtme teadmaks, kuidas toimus üks märkimisväärsemaid evolutsioonilisi üleminekuid Maal.

Otsing