Eoraptor — varaseim teadaolev theropoodne theropood Argentinast
Eoraptor — varaseim teadaolev theropood Argentinast: 1 m pikkune triassiaegne lihasööja, kergluustik ja täpne dateerimine Ischigualasto fossiilidest.
Eoraptor on üks varaseimaid teadaolevaid theropoodseid dinosaurusi. See oli väga väike kõik- või lihasööja, mis elas alumistes triassiaegades. Varasemates populaarsetes allikates on mainitud vanust ~245 miljonit aastat tagasi, kuid täpsemad radiomeetrilised dateeringud Ischigualasto formatsioonis viitavad tavapäraselt hilisemale karniani-ajastule ehk ligikaudu 231 miljonile aastale. See on ainus võimalikest varajastest dinosaurustest, mida on võimalik täpselt dateerida fossiili all oleva vulkaanilise tuha kihi (tsirkooni U–Pb meetodiga) abil. Liigi teaduslik kirjeldus (Eoraptor lunensis) avaldati 1993. aastal; nimi tähendab vabas tõlkes „koidu röövel”, liiginimi viitab leidukoha läheduses asuvale Valle de la Luna („Kuu org”) maastikule.
Kirjeldus
Eoraptor oli väike, kergekujuline arhosaurus, kes kõndis kahel pikal jalal. Ta oli umbes 1 m pikk; tal olid kerged, õõnsad luud, pikk ja madal kolju kümnete väikeste, teravate hammastega ning viis sõrme käel (kaks sõrme kummalgi käel olid väga väikesed). Tema hambad olid heterodontsed — ees olid teravad hammaste read, mis sobivad saagi haaramiseks, tagaosas aga laiemad, osaliselt lõiketerad; see kombineeritud hambakomplekt viitab pigem kõike- või oportunistlikule toitumisele kui rangelt suurte saakloomade jahile.
Täiustatud luustiku põhjal arvatakse, et Eoraptor oli kiire ja liikuv röövloom/segatoiduline liik: jalad olid pikad ja lihaselised, saba pikk ning tasakaalu ja manööverdamise jaoks jäiknenud. Kehamassiks hinnatakse tavaliselt mõne kilo kuni umbes 10 kg, olenevalt isendi suurusest ja tõlgendusest; enamik indiviide oli peenekoeline ja hästi kohastunud aktiivseks eluviisiks.
Avastus ja leiuolukord
Fossiil leiti Argentiinas Ischigualasto formatsioonist, mis sisaldab mõningaid vanimaid teadaolevaid dinosauruse ja arhosauruse jäänuseid. Formatsioon on eriline selle poolest, et seal on säilinud peaaegu kogu triassiaeg ühe häirimata kihtide jadas; praegusel ajal kuulub see ala kaitstute alade hulka (Ischigualasto Provincial Park / Valle de la Luna) ning on ka UNESCO maailmapärandi nimistus koos Talampaya alaga. Tollane maastik — mida nüüd nimetatakse Badlands — oli vulkaaniliselt aktiivne üleujutusala, kus domineerisid jõed, mille sademete hulk oli tugevalt hooajaline; selline keskkond soodustas nii rikast elu- kui ka head säilimistaset fossiilide jaoks.
Süsteemika ja teaduslik tähtsus
Eoraptor on väga oluline liigest varajase dinosauruse evolutsiooni uurimisel, sest see näitab hulgaliselt algelisi (plesiomorfilisi) tunnuseid, mis aitavad mõista, kuidas peamised dinosauruste rühmad (nt ornitischia ja saurischia) arenesid. Algsel kirjeldusel paigutati see varase theropoodi hulka, kuid hilisemates filogeneetilistes analüüsides on tuvastatud tunnuseid, mis seovad Eoraptor ka basalsete sauropodomorfide või üldisema basal-saurischia tasemega — seega on tema täpne taksonoomiline asend olnud teadlaste seas vaidluse objekt. Leitud materjal (holotüüp ja mitmed paratüübid/osaliselt säilinud isendid) on eksponeeritud ja uuritud nii Argentina kui ka rahvusvahelistes muuseumides, aidates selgitada dinosauruste varajast mitmekesisust ja anatoomiat.
Elupaik ja kooslused
Parki tetrapodifossiilide hulgas on kõige sagedamini esindatud rünkooslased ja kinodontid. Dinosaurused moodustavad vaid 6% leidudest, kuid nende hulgas on kahe peamise dinosauruse sugukonna varajased proovid. Lihasööja Herrerasaurus on neist dinosauruste fossiilidest kõige arvukam. Eoraptor on selles koosluses üks väiksemaid ja ökoloogiliselt eripärasemaid liike, mis ilmselt täitis kiiresti liikuvat väikesesaaklooma või segatoidulise opportunisti nišši.
Kokkuvõttes annab Eoraptor väärtusliku akna dinosauruste algusaegadesse: tema suhteliselt hästi säilinud luustik, mitmekesine hambastik ja selge stratigraafiline kontekst muudavad ta üheks võtmetõendiks varajase dinosauruse evolutsiooni mõistmisel.
Hambad
Eoraptori hambad on kahte tüüpi. Lõualuudes (ülemises lõualuudes) on hammastatud, tagasipööratud hambad, nagu theropoodidel, ja hambakujulised lehekujulised hambad (alumises lõualuudes), nagu basaalsete sauropodomorfide hambad.
Kladogramm
Allpool on esitatud Sues et al. 2011. aastal läbi viidud fülogeneetilisel analüüsil põhinev kladogramm, mis näitab Eoraptori sugulussuhteid:
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Matthew Baroni, David Normani ja Paul Barretti (2017) suures varajaste dinosauruste analüüsis leiti, et Eoraptor on Theropoda varaseim divergentne liige suuremas klade Ornithoscelida raames.
Skeleti koopia Jaapanis
Küsimused ja vastused
K: Mis tüüpi dinosaurus oli Eoraptor?
V: Eoraptor oli theropoodne dinosaurus, mis on üks lihasööja või kõikjalihaja liik.
K: Kui kaua Eoraptor elas?
V: Eoraptor elas umbes 245 miljonit aastat tagasi alumise triasperioodi ajal.
K: Millised füüsilised omadused olid Eoraptoril?
V: Eoraptoril olid kerged, õõnsad luud, pikk pea kümnete väikeste, teravate hammastega ja viis sõrme haaravate käte peal (kaks sõrme kummalgi käel olid väga väikesed). Samuti kõndis ta kahel pikal jalal ja oli umbes 1 meetri pikkune.
K: Kust see fossiil leiti?
V: Fossiil leiti Ischigualasto formatsioonist Argentinas.
K: Milliseid teisi fossiile leidub selles formatsioonis?
V: Lisaks dinosauruste fossiilidele leidub seal ka rhynchosauruseid ja cynodonte, mis moodustavad suurema osa selles formatsioonis leitud tetrapoodide fossiilidest.
K: Milliseid dinosauruste liike selles kohas esines?
V: Selles paigas esinenud dinosaurused hõlmasid nii ornitischiaid kui ka saurischiaid, kusjuures kõige arvukamalt oli nende seas Herrerasaurus.
K: Milline keskkond eksisteeris nende dinosauruste eluajal? V: Kui need dinosaurused elasid, oli tegemist vulkaaniliselt aktiivse üleujutusalaga, kus domineerisid jõed, kus sadas hooajaliselt palju vihma.
Otsige