Euoplocephalus (nimi tähendab "hästi soomustatud pea") oli suur soomustatud dinosaurus, kes elas hiliskriidis ja oli umbkaudu 6 m pikk ning umbes 2 tonni raske. Selle laial ja tugevalt soomustatud peal oli sarvedeta, tugevalt kärbitud nokk, väikesed, käärikulaadsed põsehambad ning arvukad luised sarved ja soomusplaadid (osteodermid). Peal paiknes suhteliselt väike aju, kuid keha kaitseks oli seljal ja külgedel tihe kaitsekate ning tagumise kehaosas tugev sabaklubi, mida võis kasutada kiskjate peletamiseks. Tema kaasaegsete hulka kutsutakse tihti ka suuri lihasööjaid, näiteks Tyrannosaurus ja Deinonychus, kuid tuleb märkida, et mitte kõik nimetatud liigid ei olnud tingimata samal ajal ega täpselt samas piirkonnas – Deinonychus elas tegelikult varem; Euoplocephaluse pärismaiseid röövloomi moodustasid eelkõige kohalikud gorgosaurused ja teised suuremad lihasööjad.
Anatoomia ja kaitse
Euoplocephaluse keha oli madal ja jässakas, selle jäsemed olid tugevad ning ta kõndis neljal käpal. Kaela ja selga katnud osteodermid moodustasid tiheda kilbi, mis koosnes erineva kujuga – kilbikujulistest ja lehtjatest – plaatidest. Pea oli suhteliselt lühike ja lai, esihuul moodustas nokakujulise struktuuri, millega näris madalalt kasvavat taimestikku. Tagakeha tugev sabaklubi oli anküllosauruste eripära: luustunud sabakübar võis kaitsta kiskjate vastu ja murda läbi saag- või kombatavate rünnete.
Eluviis ja toitumine
Euoplocephalus oli taimtoiduline ja ilmselt toitunud madalakasvavatest taimedest – sõnajalgadest, madalatest põõsastest ja teistest kivimile sobinud toiduainetest. Sellel olid mitteametlikult „põsehammastena“ nimetatavad väikesed hambad, mis aitasid söögimassi tükeldada, ning osad teadlased on arvanud, et ta võis kasutada ka kõhtu või seedesüsteemi toidu töötlemiseks (näiteks gastrolithide abil). Kaitse osas toetus ta eelkõige paksule soomuskatttele ja sabaklubile; aju oli võrreldes keha suurusega väike, mistõttu käitumine oli tõenäoliselt pigem lihtsakoeline ja reaktsioonipõhine.
Fossiilid ja teadus
Enam kui 40 isendi kivistised on avastatud Kanadas Albertas ja Montanas Ameerika Ühendriikides, mistõttu on Euoplocephalus üks tuntumaid ja hästi dokumenteeritud anküllosauriide rühma esindajaid. Nende hulgas on umbes 15 koljut, eri suuruses hambaid ja mõningad peaaegu täielikud skeletid, milles on säilinud nii luud kui ka soomusplaadid; üksikutest elementidest on kõige sagedamini leitud just üksikuid soomusplaate. Varasemalt oli palju erinevaid leide liigitatud Euoplocephaluseks, kuid hilisemad uuringud on osad näidised ümber hinnanud ja mõnikord paigutanud teistesse anküllosauruste sugudesse (nt Anodontosaurus, Scolosaurus jt), seega selle liigi taksonoomia on teadlaste seas osaliselt vaidlusalune.
Kokkuvõtlikult on Euoplocephalus silmapaistev näiteks anküllosauruste kaitseanatoomia näitena: kombineeritud luuline soomus, madal ja jässakas kehaehitus ning sabaklubi tegid temast hästi kaitstud taimtoidulise dinosauruse, kelle jäägid aitavad paleontoloogidel mõista hiliskriidi ökosüsteeme Põhja-Ameerikas.
