Vapsik (Vespa crabro) – Euroopa sarvik: omadused, käitumine ja ohud

Vespa crabro (vapsik) on suur eusotsiaalne herilane, laialt levinud Euroopas. See liik on ka sisse toodud ja kohati levinud Põhja-Ameerikas, kus teda loetakse sageli ainsaks tõeliseks sarvikuks (sugukond Vespa). Inimestele võib vapsik tunduda tülikas või ohtlik, kui pesad asuvad elamute lähedal, kuid looduses täidab see olulist rolli putukate-kiskjana.

Välimus ja eristamine

Vapsikud on tunduvalt suuremad kui tavalised herilased (nt Vespula-liigid). Iseloomulikud tunnused:

Suurus: töölised tavaliselt ~15–25 mm, emased (kuningannad) kuni ~30–35 mm (suurus varieerub piirkonniti).
Värvus: pruuni-punakas pruunikas pea ja rind, kõht kollaste ja mustade ribadega; sabapool sageli punakam.
Nahk ja kuju: jämedam keha kui Vespula-herilastel ja selgemalt eristatav pikkukeha.

Elupaik ja pesaehitus

Vapsikud ehitavad oma pesasid peamiselt taimsest materjalist närtsinud puidu ja kiudude närimisest saadud “paberist”. Pesa koht võib olla väga erinev:

puuõõnsused ja koorealused ruumid,
põranda- või katusetarindite tühikud, sahvrid ja pööningud,
harvemini ka vabalt rippuvad oksadel.

Pesa suurus sõltub populatsioonist ja rajapidamise ajast; tipptasemel võib tarus olla mõnesaja töölist.

Käitumine ja elutsükkel

Sügisel ja suvel: koloonia on ative, töötajad toovad toitu, perekond kasvab. Just sel perioodil satutakse inimestega kõige sagedamini konflikti (vorstide, puuviljade ja magusate jookide lähedal).
Talvitumine: ainult emased (kuningannad) talvituvad ja kevadel rajavad uue pesa; kõik teised surevad külma saabudes.
Sotsiaalstruktuur: vapsikutel on selge tööjaotus: munakoorega tegelevad töölistest emasloomad, toidu hankimine, pesa hooldus jne.

Toitumine ja ökoloogiline roll

Euroopa sarvikud on kiskjad: nad jahtivad suuri putukaid — sh teisi herilasi, mesilasi ja mardikaid — ning toovad neid oma vastsetele. Lisaks külastavad nad lilli nektari ja puuviljade mahla saamiseks. Seetõttu mängivad nad rolli putukate populatsioonide reguleerimisel, kuid võivad kahjustada ka mesitarusid ning asetada ohtu tarumeeskonnale.

Inimeste ja loomade ohud

Nõelamine: vapsikud nõelavad, kui neid astutakse peale, neid rünnatakse või kui pesa tajutakse ohuna. Tavaliselt püüavad nad konflikte vältida, kuid pesa kaitsel võivad muutuda agressiivseks.
Valu ja reaktsioonid: nõelus tekitab teravat valu ja võib põhjustada paistetust ja punetust, mis võib kesta mitu päeva. Kõrvaltoimed sõltuvad inimese tundlikkusest.
Akuta allergia: anafülaktiline šokk on harvaesinev, kuid tõsine — kui pärast nõelamist tekib hingamisraskus, tugev turse näol/kurgu kohal, pearinglus või teadvusekaotus, tuleb koheselt otsida arstiabi või helistada hädaabisse.

Esmaabi nõelamise korral

Eemalda kohe vajadusel siledad rõivad ja hoia haavapinda puhastatuna.
Külm kompress leevendab valu ja paistetust.
Valuvaigisti (nt ibuprofeen või paratsetamool) ja antihistamiinikum võivad vähendada valu ning allergilisi sümptomeid (järgi pakendi või arsti soovitusi).
Kui esineb tugev allergiline reaktsioon või kui inimene saab palju nõelamisi, pöördu viivitamatult arsti poole.

Kuidas vältida konflikte ja mida teha pesaga

Ära proovi pesa eemaldada või mürgitada ise ilma asjakohase varustuse ja kogemuseta — see võib vapsikuid agressiivseks muuta. Professionaalne kahjuritõrje on ohutum.
Kui pesa asub majja kuuluvas struktuuris (seinamüür, pööning), sulge võimalikud ligipääsuteed ja külasta spetsialisti.
Väldi magusa toidu ja jookide jättmist vabas õhus ilma kaaneta; hoia prügi pakituna ja sulge kompostihunnikud.
Kui näed ühte või paar vapsikut toidu juures, püüa rahulikult eemalduda — äkilised liigutused suurendavad rünnaku tõenäosust.

Erinevus teiste liikidega

Võrreldes Vespula-herilastega on vapsikud suuremad ja vähem kollased; nad ehitavad samuti paberipesasid, kuid sageli suuremaid ja asuvad sügavamates õõnsustes. On oluline mitte segi ajada Aasia hiidvapsikuga (Vespa mandarinia), millel on enda tunnused ja tõsisemad avaliku tervise riskid — Vespa crabro on Euroopas tavaline ja tema levik ning mõju on paremini mõistetud.

Kaitse ja tähtsus looduses

Vapsikud on looduse osa ning aitavad kontrollida teiste putukate arvukust. Nende õrnemaks muutmine või hävitamine kõikjal ei ole soovitatav ilma põhjuse ja pädeva kontrolli meetmeta. Samas, kui pesa ohustab inimesi või loomi, on õigustatud kasutus professionaalse sekkumise abil. Paljude riikide õigusaktid ja soovitused pesade eemaldamiseks erinevad — tasub uurida kohalikku regulatsiooni.

Euroopa sarvik on võimas ja huvitav putukas: õige teatega ja ettevaatusega saab seda liiki nii austada kui ka ohutult elada teda ümbritsevas keskkonnas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Euroopa sarvik?

V: Euroopa sarvik (Vespa crabro) on suur eusotsiaalne herilane, keda leidub Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

K: Kuidas teevad euroopa sarvikud oma pesa?

V: Euroopa herilased teevad oma pesad taimsetest materjalidest ja muudest kiududest, et luua paberpesad.

K: Kuidas reageerivad euroopa sarvikud tavaliselt inimesele?

V: Euroopa sarvikud on inimestel, kes nendega kokku puutuvad, tavaliselt tuntud kui kahjurid. Nad kaitsevad oma taru ja on mõnikord agressiivsed toiduallikate ümbruses.

K: Mida söövad euroopa sarvikud?

V: Euroopa sarvikud söövad suuri putukaid, peamiselt herilasi ja suuri mesilasi.

K: Kas euroopa sarvikud nõelavad inimest?

V: Jah, euroopa sarvikud võivad inimest pista, kui neile peale astutakse või neid haaratakse. Nad võivad nõelata ka ilma hoiatuseta.

K: Millised on Euroopa horneti nõelamise sümptomid?

V: Euroopa horneti nõelamisest tingitud valu võib püsida paar päeva koos tursumisega.

K: Kas euroopa sarvikud väldivad tavaliselt konflikti?

V: Jah, euroopa sarvikud väldivad tavaliselt konflikte, kuid kaitsevad oma taru ja võivad muutuda agressiivseks toiduallikate läheduses.