Sulgedega dinosaurus on sulgedega dinosaurus. Tänase arusaama järgi oli sulgede esinemine laialdasem kui varem arvatud: paljudel väiksematel ja suurematel teropoodidel ning eriti kõigil tuntud coelurosaurustel — ja võib-olla isegi enamatel gruppidel — esinesid vähemalt lihtsad sulesarnased struktuurid. Sulgede avastamine muutis oluliselt meie ettekujutust dinosaurustest ja nende elust.
Tõendid ja olulisemad leiud
Võimalus, et dinosaurused on lindudega tihedalt seotud, tõstatas sulepeade võimaluse. Klassikaline näide on Archaeopteryxi, mille fossiilide hulgas on hästi säilinud sulgi — see on üks vanimaid ja tuntumaid tõendeid lionu ja dinosauruse vahelistest seostest. Kuid alles 1990. aastate alguses avastati selgelt mitte‑lindudest pärit dinosauruste fossiile, millel olid säilinud suled; need leiud tulid suuresti Hiinast ja muutusid aluseks ideele, et suled ei olnud lindudele ainuomased.
Nüüdseks on teada, et umbes 40 theropoodide perekonda sisaldavad liike, millel on tõendid sulgede või sulesarnaste struktuuride olemasolu. Enamik neist fossiilidest pärineb Hiina Yixiani formatsioonist (Liaoning, varane kriidikivim), mis on eriti hea pehmete kudede säilmete poolest.
Mis tüüpi "sulgi" leiti?
- Lihtsad karvjad filamentid — lihtsamad, juurest kuni tipuni üksiku kiu kujulised struktuurid (proto‑sulged).
- Allapool tõmmatud ja pehmemad suljed — isoleerivad ja soojas hoidevad sulgede tüübid (alla‑sulelised vormid).
- Pennaceous ehk lendamiseks sobivad sulged — lateraalselt tasakaalustatud ja harjumuspärastele sulgedele sarnased, need on leitud näiteks varajastel lindudel ja mõnel teropoodil.
Funktsioonid
Sulgedel võisid olla mitmed esmased ja teisesed funktsioonid, mis arenesid enne lennu võimet:
- Termoregulatsioon — soojust hoidmine või jahutamine.
- Ilmutus ja signaalimine — paaritumiskäitumine ja lahingu‑ või hoiatusmärgid (värvus, muster, kuju).
- Kaitse ja mehaaniline kaitse — naha kaitse, vältimaks vigastusi või ultraviolettkiirgust.
- Abiks liikumisel — mõned suled pakkusid aerodünaamilist tuge hüppamisel või libisemisel ning hiljem arenenud lennuvõime algfaasis.
Keemilised ja mikrostruktuursed tõendid
Lisaks mehaanilistele jälgedele leidub ka keemilisi ja mikrostruktuurseid tõendeid. Ühe isendi, Shuvuuia deserti, fossiilsed suled on immunoloogilistes testides osutunud positiivseks beeta‑keratiini suhtes — see on linnusulgede peamine valk. Teistes leidudes on uuritud melanosoomide (pigmenti kandvate organellide) kuju ja jaotust, mis on võimaldanud rekonstruerida värve ja musterid mitmetel fossiilsetel sulgedel.
Liikide ja taksonoomia ulatus
Varasem arusaam, et ainult linnud omavad sulgi, on ümber lükatud: lisaks coelurosaurustele on sulesarnased struktuurid leitud ka mõnes muus rühmas (näiteks hilisemad leiud väljaspool teropoodide klassikalist haarduvat ala, sh mõningad ornithischianid), mis viitab sellele, et sulgede eelkontseptsioonid võisid olla dinosauruste sugupuus sügavamal. See tähendab, et suled võisid olla kas kaugenenud päritoluga omadus või on nad tekkinud paralleelselt mitmel harul.
Kuidas säilivad suljed fossiilides?
Parimaid sulgede säilmeid leiab peeneteralisest settekivimist, kus õrnud struktuurid ei ole pikalt oksüdeerunud ega hävinenud. Yixiani ja sarnased kohad on olnud erakordselt soodsad, sest õhukeses kihtides mattunud organismsed osad jäid hapnikuvaestesse keskkondadesse, mis vähendasid mädandumist.
Järeldus
Sulgedega dinosaurused näitavad, et sulgedel oli oluline ja mitmekesine roll dinosauruste bioloogias ammu enne lennu täiuslikku teke. Leiud aitavad ühendada lõimesid dinosauruste ja tänapäevaste lindude vahel ning annavad väärtuslikku teavet käitumise, ökoloogia ja evolutsiooni kohta.
