Kulindadromeus on taimtoiduline dinosaurus, ornitischia, mis on pärit Siberi juraajast, Venemaalt. Tuntud liigi teaduslik nimetus on Kulindadromeus zabaikalicus ja leid pärineb Kulinda piirkonnast Transbaikalia (Zabaikali vabariik). Tegemist oli suhteliselt väikese, peaaegu tõenäoliselt kaheselgse (bipedse) taimtoidulise loomaga, kelle keha pikkus ulatus hinnanguliselt umbes 1–1,5 meetrini ning kelle toitumine põhines taimsel materjalil.
Fossiilil on selged märgid sulgedega sarnastest struktuuridest kehal. Need leiu omadused on erakordselt olulised, sest enne Kulindadromeuse avastust ei olnud selget teaduslikku tõendit, et ornitishtidel — mitte-theropoodsetel dinosaurustel — võisid olla protosuled. Leitud struktuurid ei meenuta lennusuled, vaid pigem karva- või alla‑sarnaseid ja lihtsamaid filamentaarseid katteid. Uurijad on tõstatanud, et need struktuurid võisid täita peamiselt soojust reguleerivaid ja ilmselt ka kommunikatsiooni‑ ja hoiatusfunktsioone: ülesandeks temperatuuri reguleerimine, soojustus ja visuaalne eristumine, mitte lennuvõime.
Kulindadromeuse integumendi kohta on kirjeldatud eri tüüpe: lihtsad üheharulised filamentid, alamkoe‑sarnased villjad kokkuvolditud kimpudena ja kohati säilinud skaleeritud (suuletu) nahaplaadid jalgadel ja sabal. Selline mitmekesine karvkatte mitmekesisus viitab sellele, et dinosaurus võis kasutada integumentaalseid struktuure nii isolatsiooniks kui ka tõenäoliselt käitumuslikeks või sotsiaalseteks signaalideks.
Esialgne isend oli osaline kolju koos alalõualuudega. Maardla vulkaanilise tuha kihid moodustavad erakordselt hästi säilinud Konservat-Lagerstätte. Tänu õhukesele tuhasettele on säilinud mitte ainult luustiku fragmente, vaid ka pehmete kudede jäljed ja integumentaalsed struktuurid. Alates 2010. aastast on leitud rohkem fossiilseid materjale, sealhulgas subadult ja noorukite isendeid, mis võimaldavad paremini mõista liigi ontogeneesi (kasvamist) ja populatsiooni struktuuri.
Teaduslik tähendus: Kulindadromeuse leid on muutnud arusaama sulgede ja sulge sarnaste struktuuride levikust dinosauruste seas. Leiu põhjal on püütud jõuda järeldusele, et sulgade‑laadsed struktuurid võivad olla palju vanemad ja võib‑olla omased laiemale dinosauruste hargmale kui seni arvatud, mis mõjutab arusaamu sulgede evolutsioonist ja nende esialgsest funktsioonist. Samas käivad jätkuvad teaduslikud arutelud selle üle, kuivõrd need ornitishtide filamentid olid homoloogilised theropoodide sulgedega ja kui laialt levinud need omadused tõepoolest olid.
Oluline on rõhutada, et Kulindadromeuse sulgede‑sarnased struktuurid ei viita lennuvõimele: need olid pigem adaptiivsed soojustuse, meelituse või signalisatsiooni eesmärgil. Uued leiud ja edasised analüüsid aitavad selgitada, kuidas ja millistel tingimustel nii erinevad integumentaalsed vormid dinosaurustel välja arenesid.