Kulindadromeus — Siberi ornitischia: juraaja taimtoiduline dinosaurus sulgedega
Kulindadromeus on taimtoiduline dinosaurus, ornitischia, mis on pärit Siberi juraajast, Venemaalt. Tuntud liigi teaduslik nimetus on Kulindadromeus zabaikalicus ja leid pärineb Kulinda piirkonnast Transbaikalia (Zabaikali vabariik). Tegemist oli suhteliselt väikese, peaaegu tõenäoliselt kaheselgse (bipedse) taimtoidulise loomaga, kelle keha pikkus ulatus hinnanguliselt umbes 1–1,5 meetrini ning kelle toitumine põhines taimsel materjalil.
Fossiilil on selged märgid sulgedega sarnastest struktuuridest kehal. Need leiu omadused on erakordselt olulised, sest enne Kulindadromeuse avastust ei olnud selget teaduslikku tõendit, et ornitishtidel — mitte-theropoodsetel dinosaurustel — võisid olla protosuled. Leitud struktuurid ei meenuta lennusuled, vaid pigem karva- või alla‑sarnaseid ja lihtsamaid filamentaarseid katteid. Uurijad on tõstatanud, et need struktuurid võisid täita peamiselt soojust reguleerivaid ja ilmselt ka kommunikatsiooni‑ ja hoiatusfunktsioone: ülesandeks temperatuuri reguleerimine, soojustus ja visuaalne eristumine, mitte lennuvõime.
Kulindadromeuse integumendi kohta on kirjeldatud eri tüüpe: lihtsad üheharulised filamentid, alamkoe‑sarnased villjad kokkuvolditud kimpudena ja kohati säilinud skaleeritud (suuletu) nahaplaadid jalgadel ja sabal. Selline mitmekesine karvkatte mitmekesisus viitab sellele, et dinosaurus võis kasutada integumentaalseid struktuure nii isolatsiooniks kui ka tõenäoliselt käitumuslikeks või sotsiaalseteks signaalideks.
Esialgne isend oli osaline kolju koos alalõualuudega. Maardla vulkaanilise tuha kihid moodustavad erakordselt hästi säilinud Konservat-Lagerstätte. Tänu õhukesele tuhasettele on säilinud mitte ainult luustiku fragmente, vaid ka pehmete kudede jäljed ja integumentaalsed struktuurid. Alates 2010. aastast on leitud rohkem fossiilseid materjale, sealhulgas subadult ja noorukite isendeid, mis võimaldavad paremini mõista liigi ontogeneesi (kasvamist) ja populatsiooni struktuuri.
Teaduslik tähendus: Kulindadromeuse leid on muutnud arusaama sulgede ja sulge sarnaste struktuuride levikust dinosauruste seas. Leiu põhjal on püütud jõuda järeldusele, et sulgade‑laadsed struktuurid võivad olla palju vanemad ja võib‑olla omased laiemale dinosauruste hargmale kui seni arvatud, mis mõjutab arusaamu sulgede evolutsioonist ja nende esialgsest funktsioonist. Samas käivad jätkuvad teaduslikud arutelud selle üle, kuivõrd need ornitishtide filamentid olid homoloogilised theropoodide sulgedega ja kui laialt levinud need omadused tõepoolest olid.
Oluline on rõhutada, et Kulindadromeuse sulgede‑sarnased struktuurid ei viita lennuvõimele: need olid pigem adaptiivsed soojustuse, meelituse või signalisatsiooni eesmärgil. Uued leiud ja edasised analüüsid aitavad selgitada, kuidas ja millistel tingimustel nii erinevad integumentaalsed vormid dinosaurustel välja arenesid.
Keha pinna omadused
Isendid näitavad suuri kehaosi (nahk või "integuent"). Tema saba peal on ridade kaupa soomuseid ja sulgedega sarnaste struktuuride kaupa hargnevaid soomuseid. Kuni selle avastamiseni arvati, et protosuled on ainult Theropodadel. Avastatud sulgede jäänused on kolme tüüpi.
Esimene tüüp koosneb karvataolistest niitidest, mis katavad tüve, kaela ja pead. Need on kuni kolme sentimeetri pikkused ja sarnanevad "dino-villaga", mida tuntakse juba theropoodidelt nagu Sinosauropteryx. Teisel tüübil on 1,5 sentimeetri pikkuste niitide rühmad, millest iga rühm pärineb alusplaadist. Need on ülemisel käsivarrel ja reiel. Alusplaadid on järjestatud kuusnurkselt, kuid ei puutu üksteisega kokku. Kolmas tüüp on ainulaadne. Seda leiti ülemistelt alajäsemetelt ja see koosneb kuni kahe sentimeetri pikkustest kuuest või seitsmest paelataolisest struktuurist koosnevatest kimpudest. Iga lint koosneb umbes kümnest paralleelsest kuni 0,1 millimeetri laiusest niidist.
Varem Ornithischia'l, Psittacosaurus'l ja Tianyulong'il täheldatud niidid võivad olla homoloogilised mitte-aaviliste theropoodide "protosulgedega". See tähendaks, et suled on algupärased Dinosauria ja võib-olla ka Archosauria perekonnale tervikuna, sest sarnaseid struktuure leidub ka Pterosauria perekonnal.
Samuti on olemas kolme tüüpi kaalud. Alumistel säärtel on kuni 3,5 millimeetri läbimõõduga kattuvad kuusnurksed soomused. Väikesed ümmargused, mitte kattuvad, alla ühe millimeetri läbimõõduga soomused katavad käsi, pahkluid ja jalgu. Saba ülaosa on kaetud viie pika, kuni ühe ja kahe sentimeetri suuruste kaarjate ristkülikukujuliste soomuste ridade abil. Nende soomuste puhul kattub iga soomuse tagumine serv veidi selle taga oleva soomuse esiservaga. Keskel, vastupidi, ulatub ettepoole väike piik, mis katab eelneva skaala tagumise serva. Autorid arvavad, et tegemist ei ole luustunud soomuste ega osteodermidega.
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki dinosaurus on Kulindadromeus?
V: Kulindadromeus on taimtoiduline dinosaurus jura perioodist.
K: Kus avastati Kulindadromeus?
V: Kulindadromeus avastati Venemaal Siberis.
K: Mis on Kulindadromeuse fossiili puhul märkimisväärne?
V: Kulindadromeuse fossiilil on selged märgid sulgedega sarnastest struktuuridest tema kehal.
K: Kas varem arvati, et selle dinosauruste rühma puhul olid suled olemas?
V: Ei, ei olnud teada, kas sellel dinosauruste rühmal olid protosuled.
K: Milline oli Kulindadromeuse kehal olevate sulgedega sarnaste struktuuride funktsioon?
V: Kulindadromeuse kehal olevatel sulgi meenutavatel struktuuridel oli tõenäoliselt temperatuuri reguleerimise funktsioon.
K: Milline oli Kulindadromeuse algne isend?
V: Kulindadromeuse originaaleksemplar oli osaline kolju koos alalõualuudega.
K: Milline on Kulindadromeuse fossiili säilimine?
V: Kulindadromeuse fossiili säilimine on erakordne tänu konservatooriumi moodustavatele vulkaanilise tuha kihtidele.
