Archaeopteryx ehk ürglind: fossiilne side lindude ja dinosauruste vahel
Archaeopteryx on üks tähtsamaid fossiile, mis on kunagi avastatud. See on lind, mis pärineb ülemisest juraajast, umbes 150 miljonit aastat tagasi. See näitab evolutsioonilist seost mitte-aaviliste theropoodide ja lindude vahel. Esimene Archaeopteryx leiti 1860. aastal Solnhofeni lähedal Baierimaal Saksamaal. Tänaseks on leitud kümme Archaeopteryxi skeletti ja üks sulg.
Archaeopteryx nägi välja nagu väike lihasööja dinosaurus, millel olid tiivad ja suled. Tal oli hammastega suu, küünised kätel ja pikk saba. Tänapäeval on teada, et dromaeosaurused ja tõenäoliselt enamik theropoodidest nägid välja nagu linnud ja et paljudel neist olid suled. Tänapäeva Lõuna-Ameerika hoatzinidel on noorena sündides tiibadel küünised, nagu Archaeopteryxilgi.
Leid ja geoloogia
Enamik Archaeopteryx fossiile on leitud Solnhofeni lubjakivikihtidest, mis moodustasid madala saltwater lahe või laguunitaolise keskkonna. Need kivimid on erakordselt hästi säilinud ja on andnud palju detaile nii sulgede kui ka luustiku kohta. Vanus pandud alates ülemisest juraajast — ligikaudu 150 miljonit aastat — teeb Archaeopteryxist ühe varasemaid tuntud lindudele sarnanevaid organisme.
Välimus ja peamised omadused
Klassikalised tunnused:
- Suled ja tiivad — tiibadel olid hästi arenenud lendlevad suled, sealhulgas asümmeetrilised suled, mis on seotud lendamisega.
- Hammastega lõug — erinevalt tänapäeva lindudest oli suus hammaste rida.
- Küünised käe sõrmedel — kolm eristatavat sõrme, millel olid küünised; see on tunnuseks, mis meenutab theropoodseid dinozaure.
- Pikk bony (luuline) saba — mõnevõrra sarnane dinosauruste sabadega, kaasa arvatud mitmete selgroolülide reas pikk sabaluud.
- Furkula (rinnaluu) ehk soomusluu — tuvastatav nagu kaasaegsetel lindudel, mis võimaldas tugevamat rinna- ja lendelihaste kinnitust.
Kuigi Archaeopteryx kandis suled ja tiibu, oli tema luustik segatüüpi — osa omadusi sarnanesid theropoodsetele dinosaurustele, osa aga varastele lindudele (Avialae). See kombinatsioon tegi temast näitliku üleminekuvormi.
Lendamisvõime ja käitumine
Teadlased on vaielnud, kui hästi Archaeopteryx võis lennata. Mõned uuringud toetavad ideed, et ta võis teostada aktiivset tiibade liigutust (lendurlaadne lennutrajekt), kuigi mitte nii efektiivselt kui enamik tänapäevaseid linde. Teised uurimused rõhutavad, et tema kehakuju ja lihaste kinnituskohad viitavad pigem osalisele liuglemisele või lühikestele otsalendudele puude ja muude kõrgete punktide vahel.
Olulised faktid lendamisvõime kohta:
- Asümmeetrilised sulgedetailid viitavad lendamise funktsioonile.
- Pikk saba aitas tõenäoliselt stabiilsust ja juhitavust.
- Küünised tiibadel võisid aidata ronimisel või saagi püüdmisel, nagu näha ka tänapäeva mõnel linnuliigil.
Tähtsus evolutsioonis
Archaeopteryx on sümboliks dinosauruste ja lindude vahelistest evolutsioonilistest seostest ning sageli välja toodud tõend Darwini evolutsiooniteooria toetuseks. Tema segu „mittelindudest” ja „lindudest” iseloomujoontest näitab, kuidas uued omadused võisid järk-järgult tekkinud eelnevate anatoomiliste raamistike põhjal.
Specimenid ja teaduslik käsitlus
Mitmed Archaeopteryx specimenid on eksponeeritud erinevates Euroopa muuseumides (sh Berliini, Londoni, Müncheni ja Viini kogudes). Iga uus leiu näide on lisanud detaile sulgede, luustiku ja füsioloogia kohta ning mõnikord tekitanud ka vaidlusi — näiteks selle üle, kui palju antud leiu atribuute saab seostada aktiivse lendamisega või kus täpselt liigitada Archaeopteryx lindude perekondlikus puus.
Kokkuvõte
Archaeopteryx jääb üheks olulisemaks fossiiliks, mis aitab mõista, kuidas moodustusid tänapäeva lindude peamised tunnused. Tema kombineeritud omadused — suled ja tiivad koos hammaste, küüniste ja pika sabaga — teevad temast klassikalise näite evolutsioonilisest üleminekust dinosauruste ja lindude vahel.
Berliini arheopteryx (originaal)
Londoni näidis (valatud)
Analüüs
Thomas Henry Huxley ("Darwini buldogi"), kes oli võrdleva anatoomina, tegi selle kohta ligi 150 aastat tagasi uurimuse. Ta võrdles Archaeopteryxit väikese theropoodse dinosauruse Compsognathusega. Need kaks fossiili pärinevad samast kohast: Solnhofenist Baierimaal, Saksamaal. Need kihid pärinevad jura perioodi lõpust, umbes 144 miljonit aastat tagasi. Ta näitas, et need kaks olid väga sarnased, välja arvatud Archaeopteryxi esijäsemed ja suled.
Huxley uuring näitas lindude ja roomajate põhilist seost. Ta ühendas nad Sauropsida nime all. Tema tööd Archaeopteryxi ja lindude päritolu kohta pakkusid tol ajal suurt huvi ja pakuvad seda ka praegu. Huxley jõudis järeldusele, et linnud arenesid välja väikestest lihasööjatest dinosaurustest.
Tänane staatus
Ainult üks dinolind on leitud ajast enne Archaeopteryxi. Selle nimi on Anchiornis huxlei, 160-155 miljonit aastat tagasi. Tal olid suled nii esi- kui ka tagajalgadel ja ta oskas kindlasti liugelda. Tal võis olla või ei võinud olla ka lennuvõimet. See avastus tähendab, et me ei saa öelda, et Archaeopteryx on esimene teadaolev lind, kuid tema panus teadusele on olnud tohutu. Nüüd teame kindlalt, et terve rühm väikeseid theropoodseid dinosauruseid omas sulgi ja et lendamine oli sulgede hilisem, sekundaarne kasutusviis. Sulgede esimene kasutusviis oli temperatuuri reguleerimine ja tõenäoliselt ka signaalimine (vt Epidexipteryx).
Otseselt esivanemad või mitte?
Võimalik, et Archaeopteryx ei ole otseselt kõikide lindude esivanem, kuid ta on siiski suurepärane üleminekufossiil.
"Archaeopteryx näiteks ei ole tingimata otseselt lindude esivanem. See võis olla mingi kõrvalharu liik. See ei välista aga mingil juhul, et ta on üleminekuvorm või tõend evolutsiooni kohta. Evolutsioon ennustab selliste kivististe olemasolu, ja kui roomajate ja lindude vahel ei oleks mingit seost, siis ei oleks Archaeopteryx olemas, olenemata sellest, kas ta on otsene esivanem või mitte".
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Archaeopteryx?
V: Archaeopteryx on lendav dinosaurus ülemisest juraajast, umbes 150 miljoni aasta vanune.
K: Milline on Archaeopteryxi tähendus?
V: Archaeopteryx on oluline, sest ta näitab evolutsioonilist seost mitte-aaviliste theropoodide dinosauruste ja lindude vahel.
K: Kas Archaeopteryx on tänapäeva lindude esivanem?
V: Ei, Archaeopteryx ei ole tänapäeva lindude esivanem.
K: Kus leiti esimene Archaeopteryx?
V: Esimene Archaeopteryx leiti 1860. aastal Solnhofeni lähedal Baierimaal Saksamaal.
K: Mitu Archaeopteryxi skeletti on tänaseks leitud?
V: Tänaseks on leitud kümme Archaeopteryxi skeletti ja üks sulg.
K: Millised on Archaeopteryxi füüsilised omadused?
V: Archaeopteryx oli väike lihasööja dinosaurus, millel olid suled ja tiivad. Tal oli hammastega suu, küünised kätel ja pikk saba.
K: Millised teised väljasurevad theropoodid nägid välja nagu linnud ja neil olid suled?
V: On teada, et dromaeosaurused ja tõenäoliselt enamik teisi väljasurevaid theropoode nägid välja nagu linnud ja neil olid suled.
