Solnhofeni lubjakivi
Solnhofeni lubjakivi on maailma kuulsaim fossiilide leiukoht. Tegemist on ülemise jura lubjakivist lagerstätte'iga, kus on säilinud väga üksikasjalikult palju fossiile. Archaeopteryxi isendid on ehk maailma kõige väärtuslikumad fossiilid, sest need on varaseimad lendamiseks võimelise linnu fossiilid.
Solnhofeni voodid asuvad Saksamaa Baieri liidumaal (Bayern), Nürnbergi (Nürnberg) ja Müncheni (München) vahelisel poolel teel. Algselt kaevandati neid katuse- ja põrandaplaatide, hiljem litograafia jaoks.
Rhamphorhynchus Solnhofenist
Paleokeskkond
Juuraja lõpul oli see piirkond saarestik Tethysi mere serval. See hõlmas rahulikke laguune, millel oli piiratud juurdepääs avamerele, sest neid ümbritsesid korallrahud. Vee äravool maismaalt oli väike ja päikese käes oli aurustumine suur. Soolasisaldus tõusis nii kõrgele, et tekkinud soolane vesi ei suutnud elustada elu, välja arvatud veesamba tipus.
Madalaim vesi ei olnud mitte ainult väga soolane, vaid ka hüpoksiline: väga vähese hapnikuga. Selle põhjustas vee vähene segunemine. Laguuni põhjas puudusid paljud tavalised rabakalurid. Vee seisundist järeldub, et peaaegu kõik kivistunud loomad ei elanud laguunis. Nad pidid elama maismaal, õhus või merel väljaspool riffi. Siis, kui nad surid, kukkusid nad alla, triivisid või uhtusid laguunidesse õhust, ookeanist või maismaalt. Aeg-ajalt merel toimuvad tormid on tapnud lendavad loomad ja kandnud kalad üle riffi peenelt hajutatud lubja hõljumisse. Seal vajusid laibad surnud tsooni ja säilitati.
Laguunis olles mattusid surnukehad pehmesse karbonaatmuda. Nii vältisid paljud õrnad olendid, et neid ei sööksid ära kurnajad või et hoovused ei rebiks neid laiali. Säilinud on liblikate tiivad, eksinud sulgede jäljed ja laguunidesse uhutud maismaataimed.
"Teadaolevate fossiilide mitmekesisus ja arv on petlik. Fossiilide esinemine on üsna väike. Tõepoolest, töötaja võib terve päeva kaevandada ja mitte ühtegi leida. Sadu aastaid kestnud kaevandamine on see, mis muudab need nii näiliselt levinuks".
Kivististe liikide valik annab tervikliku pildi kohalikust jura ökosüsteemist. Kohati on laguunid peaaegu kuivanud, paljastades kleepuva karbonaatmuda, mis lõi kinni putukad ja isegi mõned väikesed dinosaurused. On tuvastatud üle 600 liigi. Leitud on seitse perekonda ja kuni 29 liiki pterosaurusi. See viitab sellele, et selles ökosüsteemis olid pterosaurused levinumad ja mitmekesisemad kui linnud. Pterosauruste suurused ulatusid varblase pikkusest kuni 1,2 m pikkusteni.
Lubjakivi moodustava mudasette peeneteraline tekstuur sobib ideaalselt illustratsioonide trükkimiseks vajalike litograafiliste plaatide valmistamiseks. 19. sajandil toimunud ulatuslikel kaevandamistel leiti palju fossiilseid leide, mida tähistab nimetus Archaeopteryx lithographica, mille kõik eksemplarid pärinevad nendest ladestutest. Solnhofeni tingimustele lähim kaasaegne analoog on väidetavalt Orca bassein Mehhiko lahe põhjaosas, kuigi see piirkond on palju sügavam kui Solnhofeni laguunid.
Elustik
Solnhofeni elustik koosneb selles piirkonnas elanud loomadest ja taimedest. Kõik need leiti lubjakivikarjääridest.
Karbonaatide tootmine
Karbonaati toodeti peamiselt:
- tsüanobakterid ja ainuraksed protistid, nagu näiteks
- kokkoolifoorid (12 perekonda) ja
- Foraminifera (viis perekonda).
Mõlemad rühmad toodavad kaltsiumkarbonaatseid skelettstruktuure.
Taimed
Mõned maismaataimede jäänused sattusid laguunisse. Need olid peaaegu kõik gynmospermid.
- Gymnosperms
- Pteridosperms: kolm perekonda
- Ginkgod: kaks perekonda
- Okaspuud: neli perekonda
Selgroogsed
- Paljud kalad
Roomajad (Sauropsida)
- Dinosaurused ja linnud: Archaeopteryx, Wellnhoferia ja Compsognathus
- Pterosaurused:
- Rhamphorhynchoidea: Rhamphorhynchus (14 liiki)
- Anurognathidae: Anurognathus
- Pterodactyloidea: Aurorazhdarcho, Ctenochasma, Cycnorhamphus, Germanodactylus, Gnathosaurus, Pterodactylus (19 liiki, millest enamik võib olla vanusetasemel), Scaphognathus.
- Kilpkonnad: neli perekonda
- Plesiosaurused: üks perekond
- Sisalik: neli perekonda
- Rhynchocephalia: viis perekonda
- Crocodilia: seitse perekonda
Selgrootud
Cnidariad
Harilikud koirokodillid
- Crinoidid: Saccocoma (kõige tavalisem fossiil lubjakivis) ja kolm muud perekonda.
- Tähekalad (Asteroidea), kaks perekonda
- Merisiilid (Echinoidea), kaheksa perekonda
- Holothuroidea (merikurgid), seitse perekonda
Molluskid
- Peajalgsed:
- Kalmaarid ja seepia: Belemnotheutis ja kaheksa muud perekonda.
- Belemniidid: kolm perekonda
- Nautiloidid: üks perekond
- Ammoniidid: kümme perekonda
- Kahepoolmelised: seitse perekonda
- Gastropoodid: viis perekonda
Putukad
- Liblikad (Ephemeroptera): üks liik.
- Liblikas (Odonata): 13 perekonda
- Torakad (Blattaria): kolm perekonda
- Ensifera (sipelgad ja sirkad): kolm perekonda
- Tsikandad: neli perekonda
- Pitsiliigid (Neuroptera): neli perekonda
- Mardikad (Coleoptera): 14 perekonda
- Heteroptera (putukad ja veeskorpionid): viis perekonda.
- Hymenoptera: üks perekond
- Kärbsed (Trichoptera): kaks perekonda
- Kärbsed (Diptera): kaks perekonda
Crustacea
- Malacostracans:
- Mysidae: kaks perekonda
- Isopoda: kaks perekonda
- Dekapoodid: 27 perekonda
- Stomatopodid
- Tursked (Cirripedia): kaks perekonda
Muud
Järeldused
Andmed näitavad mõningaid asju piirkonna elustiku kohta.
- Laguuni lähedal oli väga mitmekesine elu.
- Mardikad olid juba kõige levinumad putukaliigid, samuti olid levinud liblikad. Mõned muud putukaliigid (hümnopterad ja kärbsed) ei olnud nii levinud kui praegu.
- Pterosaurused olid tol ajal palju edukamad kui linnud. Nad olid palju levinumad ja mitmekesisemad.
- Vastvalminud pterodaktüülid olid juba mitmekesisemad kui Rhamphorhynchoidid, kuid ainus perekond Rhamphorhynchus oli ikka veel väga levinud.
- Siin ei leitud ühtegi imetajat.
