Compsognathus oli väike lihasööjataoline theropoodne dinosaurus, mis pärines 144 miljonit aastat tagasi jura perioodi lõpust. Ta oli umbes meetri pikkune ja jooksis kahel jalal, kasutades tasakaalu hoidmiseks oma pikka saba.

Compsognathus on tuntud kahe peaaegu täieliku isendi põhjal, millest üks on pärit Saksamaalt (89 cm 35 in pikk) ja teine Prantsusmaalt (125 cm 49 in pikk). Saksa isend leiti Solnhofeni lubjakivist Baierimaal üle 150 aasta tagasi.

Suurem prantsuse isend (MNHN CNJ 79) avastati 1972. aastal Portlandi lubjakivist, Nice'i lähedal Kagu-Prantsusmaal. Kuigi algselt kirjeldati seda eraldi liigina Compsognathus corallestris, on teised seda vahepeal ümber nimetanud Compsognathus longipes'i teiseks eksemplariks.

See on üks vähestest dinosaurustest, kelle toitumine on kindlalt teada: mõlema isendi kõhus on säilinud väikeste, vilkaste sisalike jäänused.

Suurus, anatoomia ja liikumine

Compsognathus oli väike ja jäikluuline theropood, mille kehakuju oli kohandunud kiireks jooksuks. Peamised tunnused:

  • Kolju oli väike ning pikk ja kitsas, hambad teravad ning kergelt konksjad — sobisid väikeste saakloomade haaramiseks ja tükeldamiseks.
  • Käed olid suhteliselt lühikesed, kolmesõrmelised, sõrmedega, mis võisid haarata saaki.
  • Pikk, jäik saba aitas hoida tasakaalu kiirel jooksmisel ja teravates pööretes.
  • Sammu- ja luustiku konstruktsioon viitab sellele, et ta oli jooksja (cursorial) — kohanenud saakloomade, näiteks kiirete sisalike ja putukate püüdmiseks.

Leiud ja taksonoomia

Kuigi traditsiooniliselt liigitatakse Compsognathus väikeste coelurosauruste hulka, on alles palju arutelusid selle liigi ja lähisugulaste täpse filogeneetilise positsiooni üle. Erinevates uuringutes on arutatud kas prantsuse ja saksa specimenid kuuluvad samasse liiki või esindavad erinevaid liike. Suurusevahe on tekitanud oletusi, et erinevused võivad olla tingitud kas liigilisest varieeruvusest, vanusest või säilinud isendite seksuaalsest dimorfismist.

Toitumine ja paleobioloogia

Compsognathuse dieet on üks paremini dokumenteeritud dinosauruste toitumisjuhtumeid: mõlema peaaegu täieliku fossiili kõhualusest on leitud säilinud saagi jäänuseid — väikesi sisalike ja võimalikke teisi väikeloomi. See näitab otseselt, et ta oli väike kiskja või oportunistlik saakiotsija, kes püüdis elusloodust, mida suutis alla neelata või tükeldada.

Lisaks sisalike söömisele võis Compsognathus toituda ka putukatest, väikestest imetajataolistest selgrootutest ning muust sobivast biomassist. Tema hammaste ja lõualuu kuju viitavad pigem lihalisele kui taimsele toitumisele.

Pealiskate ja välimus

Otseseid tõendeid karvja või sulestiku kohta Compsognathus puhul ei ole Saksamaa ja Prantsusmaa specimenitel säilinud. Kuid hilisemad leiud teistest väikestest coelurosaurustest (näiteks Sinosauropteryxist) näitavad, et mitmetel varajastel theropoodidel võis olla filamentoosne välimine kate. Seega on paljud teadlased arvamusel, et Compsognathus võis olla kaetud primitiivsete karvjatüüpi struktuuridega, vähemalt osa ajast või eluasekonal.

Paleoökoloogia ja eluviis

Compsognathus elas soojema kliimaga rannikualadel ja laguunide läheduses, kus Solnhofeni ja Portlandi lubjakivimassiivid moodustusid. Sellised alad pakkusid rohkelt väikest saaki ning segast ökosüsteemi, kus väikesed theropoodid võisid edukalt konkureerida putukate ja teiste väikekiskjatega. Solnhofeni kivimites säilivad ka teised kala- ja lendloomarikkused, mis annavad pildi tol ajal valitsenud ökosüsteemist.

Tähtsus teaduses

Leidude tõttu, sh säilinud kõhulihaste sisu, on Compsognathus olnud oluline näide, mis aitab mõista väikesete dinosauruste toitumist ja eluviisi. Tema fossilid on olnud tihti kasutatud ka populaarses kirjanduses ja meedias varajase lindude-eelse theropoodse evolutsiooni illustreerimiseks.

Märkus: taksonoomilised ja kronoloogilised andmed võivad muutuda uute leidude ja uuemate analüüside tõttu. Mõned vanemad allikad kasutavad erinevaid aastaarve ja nimistikke; tänapäevased uuringud kipuvad samuti täpsustama Compsognathus vanust ja sugulussuhteid teiste theropoodidega.