Compsognathus
Compsognathus oli väike lihasööjataoline theropoodne dinosaurus, mis pärines 144 miljonit aastat tagasi jura perioodi lõpust. Ta oli umbes meetri pikkune ja jooksis kahel jalal, kasutades tasakaalu hoidmiseks oma pikka saba.
Compsognathus on tuntud kahe peaaegu täieliku isendi põhjal, millest üks on pärit Saksamaalt (89 cm 35 in pikk) ja teine Prantsusmaalt (125 cm 49 in pikk). Saksa isend leiti Solnhofeni lubjakivist Baierimaal üle 150 aasta tagasi.
Suurem prantsuse isend (MNHN CNJ 79) avastati 1972. aastal Portlandi lubjakivist, Nice'i lähedal Kagu-Prantsusmaal. Kuigi algselt kirjeldati seda eraldi liigina Compsognathus corallestris, on teised seda vahepeal ümber nimetanud Compsognathus longipes'i teiseks eksemplariks.
See on üks vähestest dinosaurustest, kelle toitumine on kindlalt teada: mõlema isendi kõhus on säilinud väikeste, vilkaste sisalike jäänused.
See Franz Nopcsa 1903. aasta illustratsioon näitab saksa isendi maosisu
Skeleti rekonstruktsioon, Muinaselu muuseum - Thanksgiving Point, Lehi, Utah Mudel, skulptor Bruce J. Mohn.
Ajalooline tähtsus
Thomas Henry Huxley ("Darwini buldogi"), kes oli võrdleva anatoomina, tegi selle kohta ligi 150 aastat tagasi uurimuse. Ta võrdles esimest fossiilset lindu, Archaeopteryx, Compsognathusega. Need kaks fossiili leiti samadest kivimitest: Solnhofeni lubjakivist Baierimaal, Saksamaal. Need kihid pärinevad jura ajastu lõpust, umbes 144 miljonit aastat tagasi. Huxley näitas, et need kaks olid peaaegu identsed, välja arvatud Archaeopteryxi esijäsemed ja suled. Ta näitas lindude ja roomajate põhilist sugulust, mille ta ühendas neid Sauropsida nime all. Huxley jõudis järeldusele, et linnud arenesid välja väikestest lihasööjatest dinosaurustest.
Dieet
Saksa isendi rinnaõõnsuses leiduvad sisaliku jäänused näitavad, et Compsognathus toitub väikestest selgroogsetest. Marsh, kes uuris isendit 1881. aastal, arvas, et see väike skelett Compsognathuse kõhu sees on embrüo, kuid 1903. aastal jõudis Franz Nopcsa järeldusele, et tegemist on sisalikuga. Ostrom tuvastas, et jäänused kuulusid perekonda Bavarisaurus kuuluvale sisalikule, kelle pika saba ja jäsemete proportsioonide tõttu järeldas ta, et tegemist oli kiire ja osava jooksjaga. See omakorda viis järelduseni, et selle kiskjatel, Compsognathus'idel, pidi olema terav nägemine ja võime kiiresti kiirendada ja edestada sisalikku. Bavarisaurus on ühes tükis, mis näitab, et Compsognathus pidi oma saagi tervelt alla neelama. Prantsuse isendi maosisu koosneb identifitseerimata sisalikuist või sphenodontidest.
Suurus
Comsognathust peeti kunagi kõige väiksemaks dinosauruseks. Kui aga eeldada, et see väiksem isend oli nooruk, siis on ka teisi veidi väiksemaid liike. Väikseim dinosaurus on tõenäoliselt Anchiornis; teised kandidaadid on järgmised: Micropachycephalosaurus; Caenagnathasia; Microraptor; ja Parvicursor.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Compsognathus?
V: Compsognathus oli väike lihasööja theropoodne dinosaurus.
K: Millal Compsognathus eksisteeris?
V: Compsognathus eksisteeris jura perioodi lõpus, 144 miljonit aastat tagasi.
K: Kui pikk oli Compsognathus?
V: Compsognathus oli umbes meetri pikkune.
K: Kuidas Compsognathus liikus?
V: Compsognathus jooksis kahel jalal, kasutades tasakaalu hoidmiseks oma pikka saba.
K: Kust leiti kaks peaaegu täielikku Compsognathuse isendit?
V: Üks isend leiti Saksamaalt ja teine Prantsusmaalt.
K: Milline oli Compsognathuse toitumine?
V: Compsognathuse toit koosnes väikestest, liikuvatest sisalikest, mida leiti mõlema isendi kõhust.
K: Kas Compsognathus oli väikseim dinosaurus maa peal?
V: Jah, Compsognathus oli kunagi väikseim dinosaurus maa peal, kuid nüüd kuulub see tiitel Micropachycephalosaurusele.
