Koonustigud (Conidae) — mürgised röövtigud ja nende kaunid karbid

Koonustigud (Conidae) — müstilised ja mürgised meritigud: avasta nende kaunid kogumisväärsed karbid, võimsad jahioskused ja ohtlikud neurotoksiinid.

Conidae on sugukond (originaaltekstis perekond), kuhu kuuluvad pisikesest kuni üsna suure kehaehitusega meritigud. Need on merejalgsed molluskid superperekonnas Conoidea. Koonustigude karbid on tihti väga värvikirevad ja graafilise mustriga, mistõttu on nad populaarsed kogumisobjektid; samas tuleb elus looma käsitledes olla ettevaatlik.

Tigud on keerulised ja efektiivsed röövloomad. Neil on silmad, paljud liigid on aktiivsed jahimehed ja neist mõned suudavad püüda kiiresti liikuvat saaki. Söömise tööriistaks on neil modifitseeritud radiaalhammas (toxoglossan radula), mis kannab mürgist hammast ja millega tigu teeb saagi liikumatuks; hammas kannab neurotoksiine sisaldavat mürki, mis visatakse välja harpuunilaadselt.

Mürk on keerukas kokteil lühitoimelistest ja pikaaegsematest peptiididest (conotoksiinidest), mis mõjutavad närvi- ja lihasfunktsioone. Mõned suuremad liigid, eriti kalu jahtivad koonused, võivad inimesele ohtlikud olla: torke korral esinevad tugev valu, tuimus, lihaste halvatus ja raskused hingamisel; väga harva võib juhtuda surmaga lõppev mürgistusseisund. Praegu puudub spetsiifiline universaalne antidoot, ravi on peamiselt toetav (hingamisteede toetus, sümptomite leevendamine) ja meditsiiniline järelvalve on vajalik.

Koonustigude saagikäitumises on mitmeid strateegiaid: üksikud liigid jahtivad ümarussidele või teistele pehmele saagile, teised suudavad saagida teisi meritigusid ja mõned suurimad liigid püüavad kalu. Saagist sõltuvalt on ka nende hambad ja mürgi koostis spetsialiseerunud.

Taksonoomia on selles rühmas aktiivse uurimise all. Kuigi algtekst mainib suures Conus perekonnas olevat umbes 600 liiki ja mitmeid alamperekondi, on hilisemad molekulaarsed uuringud viinud ettepanekuteni jagada traditsiooniline Conus mitmeks eraldi perekonnaks või alamrühmaks. Taksonoomiliste muudatuste üksikasjad on veel uurimisel ja muutuvad vastavalt uutele andmetele.

Levik ja elupaik: koonustigud esinevad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes meredes üle kogu maailma. Nad elavad korallrahudel, kivistikel, liivasel põhjapinnasel ja mõnel liigil ka sügavamal vees. Mõned liigid eelistavad madalikke, teised sügavamait kooslusi.

Paljunemine ja areng: enamikul liikidel on lõhestatud sugusüsteemid (isased ja emased eraldi). Muna- ja vastsuuetappide (veliger-larvade) kestus varieerub: mõnel liigist on planktoonilised larvid, mis võivad levida meretranspordi teel, teistel esineb otseareng ilma pikalt planktoonilises faasis.

• Ohud ja kaitse: kohalike populatsioonide kahanemine võib olla tingitud elupaikade hävimisest, korallide kahjustustest, liigsest kogumisest karpide pärast ning reostusest. Mõned liigid on ohustatud ja nende säilitamine nõuab elupaikade kaitset.
• Inimsuhtlus: karpe on hinnatud kogumiseks ja ehete valmistamiseks; elus looma käsitlemisel tuleb alati eeldada võimalikku ohtu — ära püüa lahti või paljasta elusat tigu ilma sobiva tööriistata.
• Meditsiiniline huvi: conotoksiinid on intensiivse teadusuuringu objekt, sest need võivad olla aluseks uutele valuvaigistitele ja närvisüsteemi mõjutavatele ravimitele.

Olulisi tähelepanekuid:

• Koonustigude karbid on väga varieeruvad kuju, värvi ja mustri poolest — see teeb nad huvipakkuvaks nii teadlastele kui kollektsionääridele.
• Üldreegel: ära käsitle elusat koonustigu palja käega. Kui vaja karp eemaldada merest, kasuta pika otsaga tööriistu või jäta loodusesse.
• Taksonoomilised nimetused ja liigiarvud võivad muutuda — usaldusväärseima info saamiseks vaata värskeid teaduspublikatsioone või piirkondlikke faunakatalooge.

Kui soovid, võin lisada pilte mõnest tuntud liigist, selgitada conotoksiinide toime-mehhanisme täpsemalt või koostada nimekirja Eestis registreeritud või piirkonniti levinud Conidae liikidest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on koonused?

K: Miks on Conidae'de kestad väga kogumisväärt?

K: Millised loomad on Conidae'i tigud?

K: Kas Conidae tigudel on silmad?

K: Kuidas Conidae'de tigud oma saaki liikumatuks teevad?

K: Mitu liiki kuulub perekonda Conus?

K: Kas Conidae'i perekonnas on peale Conus'i veel teisi alamperekondi?

Otsing