Korallmaod: liigid, mürgistus, käitumine ja elupaigad

Korallimaod on suur rühm elapid madu. Korallmadu on kaks peamist rühma. Need rühmad on Vana Maailma korallmadu ja Uue Maailma korallmadu.

• Vana Maailma korallimadu on 11 liiki ühes perekonnas (Calliophis).
• Uue Maailma korallmaodest on teadaolevalt üle 65 liigi kolmes perekonnas (Leptomicrurus, Micruroides ja Micrurus).

Korallimadu on märgatavalt punase, kollase/valge ja musta värvusega. Enamik korallimadu liike on väikesed. Põhja-Ameerika liigid on keskmiselt umbes 91 cm (3 jalga) pikad, kuid on teatatud ka kuni 150 cm (5 jalga) pikkustest või veidi suurematest isenditest. Vees elavatel korallimadu on lame saba. Need sabad toimivad nagu uimed, mis aitavad madu ujuda.

Tuvastamine ja välimus

Korallmaod on tuntud tugeva värvilise triibustuse poolest — tavaliselt vahelduvad punased, mustad ja kollased või valged vööd. Selline ere värvus hoiatab võimalikku saaklooma ja kiskjat. Paljud korallmadu liigid on peenike ja kompaktne kehaga; mõned liigid on aga pikemad ja peenemad. Värvusmustrid võivad liigiti erineda, seetõttu ei tasu ainult mustrite järgi lõplikku otsust teha.

Mimicry: mitmed mittemürgised madude liigid (nt teatud Lampropeltis ehk kuningamadu liigid ja mõned muud) matkivad korallmaodade värvimustrit (Batesi mimesis). See võib eksitada inimesi ja teisi loomi — seetõttu tuleks ohtlikkust mitte tuletada vaid välimuse põhjal.

Mürgistus ja mürgi toime

Nagu kõigil elapid madudel, on ka korallmadudel paar väikest hambaküünt, mille abil nad oma mürki välja annavad (mõnedel korallmadudel on tagaküüned). Need laiendatud ja õõnsad hambad toimetavad mürki oma saakloomadele. Korallimaod söövad enamasti väiksemaid madusid, sisalikke, konni ning pesitsevaid linde ja närilisi jne. Mürgi täielikuks toimimiseks kulub aega.

Korallmadude (eriti Uue Maailma Micrurus‑rühma) mürgid on peamiselt neurotoksiinsed — need mõjutavad närvisüsteemi ja võivad halvendada lihaste tööd, sealhulgas hingamislihaseid. Mõnel liigil on ka tsütotoksiline või muul viisil lokaliseeritud toime. Hammustuse sümptomite ilmnemine võib võtta aega; kerge hammustus võib alguses tunduda ebaoluline, kuni tekib väsimus, loksuv kõne, hingamisraskused või lihasnõrkus.

Esmaabi ja ravi

Kui kahtlustate korallmadu hammustust, järgige järgmist:

• Viige kannatanu koheselt haiglasse — antivenoomi annab meditsiinipersonal.
• Püsitage rahulik ja liigutage kahjustatud jäset võimalikult vähe; immobiliseerige see (splint) südame tasemel.
• Ärge lõigake haava ega proovige mürki imeda suu kaudu.
• Ärge kasutage kitsaid sidemeid ega tugevaid tooniktrükke, mis võiksid põhjustada kehale rohkem kahju; turjandusmeetmeid rakendatakse ainult erijuhtudel meditsiinilise järelevalve all.
• Kui võimalik, püüdke meelde jätta või pildistada madu (ainult ohutus kauguselt), sest täpne liigi kindlakstegemine aitab õiget ravi valida.

Antivenoom on tõhus ravi, kuid kõik korallmaodude mürgid ei ole võrdsed ja antivenoom võib olla liigipõhine. Seetõttu on meditsiiniline hindamine ja vajadusel intensiivravi (sh hingamisabi) oluline.

Käitumine ja toitumine

Korallmaod ei ole agressiivsed ega kipu tavaliselt inimeste kallale. Nad moodustavad vähem kui ühe protsendi Ameerika Ühendriikides igal aastal toimuvatest madu hammustustest. Kui korallmadu tunneb end ohustatuna, võib ta püüda põgeneda või näidata hoiatuskäitumist. Mõned liigid hoiavad ohvrit hammustades kinni, erinevalt vipritest, kes sageli löövad ja kohe lahti lasevad.

Korallmaod jagunevad peamiselt väikeste selgroogsete saakloomade hulka: teised maod, sisalikud, kahepaiksed ning aegajalt linnupoegade ja närilistega toitumine. Nad kasutavad mürki peamiselt saagi alistamiseks ja seedimise hõlbustamiseks.

Elupaigad ja levik

Uue Maailma korallmaod (perekonnad nagu Micrurus) elavad peamiselt Kesk‑ ja Lõuna‑Ameerikas ning osa liike ka Põhja‑Ameerikas. Vana Maailma Calliophis liigid esinevad Aasias. Elupaigad on mitmekesised — metsad, põõsastikud, rohumaad, märgalad ja ka mereranniku alad, kus elavad veesõbralikumad vormid. Paljud liigid eelistavad niiskemaid alasid ja varjulisemaid kohti, kus on peidukohti ja rikkalikult saaki.

Reproduktiivne käitumine

Korallmaod on üldiselt munakandjad (ovipaarne) — paljud paaritumise järel munevad munakollaseid mune sobivatesse varjatud kohtadesse. Munade inkubatsiooniperiood ja poegade arv varieeruvad liigi ja keskkonna tingimuste järgi. Noored on iseseisvad kohe pärast koorumist.

Kaitse ja inimestega suhtlemine

Mõned korallmadude liigid on ohustatud elupaikade kadumise, saaste ja inimtegevuse tõttu. Paljudel aladel on oluline teavitustöö, et inimesed tunnistaksid ohtu, oskaksid eristada mittemürgiseid matkimisliike ning käituda looduses ettevaatlikult.

Kui kohtate looduses korallmaod, hoidke distantsi ja laske loomadel rahus lahkuda. Madu liigile sobiva kaitse tagamiseks on tähtis säilitada nende elupaiku ning vältida liigset maastikumuutust ja loodusressursside häirimist.

Kokkuvõte

Korallmaod on erksavärviline ning bioloogiliselt huvitav elapidide rühm, kelle mürgistus võib olla tõsine, kuid kokkupuuted inimestega on suhteliselt haruldased. Õige käitumine looduses, teadlikkus värvuse mitmekesisusest ja kiire meditsiiniline abi on olulised, kui tekib hammustusjuhtum.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millised on kaks peamist korallilõhede rühma?

K: Mitu liiki Vana Maailma korallmadu on olemas?

K: Mitu tunnustatud Uue Maailma korallimadu liiki on olemas?

K: Milline on Põhja-Ameerika korallimadu liikide tüüpiline pikkus?

K: Millist tüüpi saba on vees elavatel korallimaduil?

Otsing