Corythosaurus — kiivriga hadrosauriid: suur taimesööja (9–10 m)
Corythosaurus — suur 9–10 m kiivriga hadrosauriid (3–5 t): põnev taimesööja, kelle õõneskiiver projitseeris häält ja aitas äratundmisel. Loe anatoomiast ja elustiilist.
Corythosaurus on ornithopoodide perekond, kuuludes hadrosauriidide (lapiknoka- või "part-nina") rühma. See oli suur taimesööja dinosaurus, kes elas Kriidi lõpus ja võis olla umbes 9–10 m pikk, puusadeni ~2 m ja kaalus 3–5 tonni sõltuvalt isendist ning vanusest.
Anatoomia ja tunnused
Nagu teistelgi hadrosaurustel, oli tal pikk ja kitsas koon, mille esiküljel asus nokataoline sarvkude, mis aitas toitu mäluda ja närida. Ta omas suuret hammaste "patareid" ehk dental battery't — tihedalt järjestatud ja pidevalt asenduvad tagumised purihambad, millega ta peeneselt taimset materjali jahvatas.
Nagu teistelgi lambeosauriinidel, oli Corythosaurusel pea kohal õõnes, luustikuga kaetud ja külgedelt lamedate kiivrilaadsete kühmude ehk kroonusarnane struktuur (Corythosaurus tähendabki "kiivriga saurust"). Selle kühmu sees olid õõnsused, mis võisid toimida heli projitseerijana ja abiks liigi- või sugulise äratundmise puhul. Isastel olid tihti suuremad ja selgemini arenenud kühmud kui emastel ning noorloomadel kühm arenes alles vanemaks saades.
Corythosaurus oli võimeline liikuma nii kahel jalal kui ka neljakäpuli; seda viitavad nii luustiku ehitus kui ka selle sugulasloomade jäälajäljeleiud. Tal oli pikk saba, mida jäigastasid luised kõõlused, mis takistasid saba rippumist ja aitasid tasakaalu hoida. Käed olid nelja sõrmega: teine, kolmas ja neljas sõrm olid osaliselt ühendatud ja kandsid kabjajooni, mis viitab sellele, et käsi võis toetada keha või aidata toitu fikseerida, samas kui väline viies sõrm jäi liikuvaks ja võis manipuleerida esemetega. Igal jalal olid ainult kolm kandvat keskmist varvast.
Eluviis ja toitumine
Corythosaurus oli selgelt taimtoiduline. Tema nokk võimaldas taimedelt toitu lipsata ning dental battery ja tugev lihastik võimaldasid taimset materjali tõhusalt purustada ja mäluda. Tõenäoline toit koosnes lehtedest, okstest, vartega taimestikust ja ilmselt ka maitse- ja söödavamatest õisikutest. Ta elas ilmselt laialivalguvates rohumaastikes, jõekallastel ja lagedatel aladel, kus toitu leidus rohkem.
Käitumine ja kommunikatsioon
Kühmu õõnsused on tõlgendatud resonantskambriteks, mis võisid tekitada madalaid või keskmisi helisid, mida liigid kasutasid suhtluseks — hoiatused, paaritumiskutsed või grupi koordineerimine. Sotsiaalne elu võis olla mitmeisikuline: fossiilid viitavad, et hadrosauriidid koondusid rühmadesse, mis andis parema kaitse kiskjate vastu ja hõlbustas rändamist ning toiduotsinguid.
Ajalugu, leidud ja levik
Corythosaurus on tuntud peamiselt Kriidi lõpu setetest Põhja-Ameerikas, eriti Alberta piirkonnast (nt Dinosaur Provincial Park). Paljud hästi säilinud skeletid on võimaldanud uurijatel rekonstrueerida nii kolju kui kehaehitust ning mõista kühmu ja hammaste funktsioone. Perekonna kirjeldamisel on osalenud varased paleontoloogilised leiud ning selle liikide ja tunnuste täpsem korraldus on uurimise all olnud läbi aastakümnete.
Säilmed ja nahaimprintsioonid
Mõnel hadrosauriidil, sealhulgas Corythosauruse sugulastel, on leitud nahaimprintsioone, mis näitavad soomuselist või kilekat katet koos erineva suurusega skaaladega. Need andmed aitavad mõista, kuidas loom võis välja näha ja milline võis olla selle nahkade muster.
Kaitse ja kiskjad
Kuigi Corythosaurus ise oli suur ja tugev, pidid ta põlvkonniti siiski arvestama kiskjatega, nagu suuremad teropoodid (nt tyrannosauride sugused liigid). Rühmaelu, liikumisvõime ja massi suurus aitasid tõenäoliselt vähendada individuaalset riski.
Kokkuvõte: Corythosaurus oli suur, hästi kohastunud taimesööja lambeosauriin, kellele olid iseloomulikud hiiglaslikud hambapatrullid, paindlik ja tugev saba ning peal asuv õõnes kühm, mida kasutati tõenäoliselt helitekituseks ja äratundmiseks. Tema leiud Põhja-Ameerikas on andnud väärtusliku ülevaate hadrosauriidide eluviisist ja anatoomiast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Corythosaurus?
V: Corythosaurus on ornithopoodide perekond, suur taimesööja pardiloomade dinosaurus.
K: Kui suur oli Corythosaurus?
V: Corythosaurus oli umbes 9-10 m (30-33 jalga) pikk, 2 m (6,6 jalga) pikk puusadest ja kaalus 3-5 tonni.
K: Mis oli tema pika pea tipus oleva harja funktsioon?
V: Tema pika pea ülaosas asunud harjal oli tõenäoliselt heli projitseerimise ja äratundmise funktsioon.
K: Kas isastel ja emastel oli sama suur kühm?
V: Ei, isastel olid suuremad koonud kui emastel ja noorloomadel.
K: Kuidas võis Corythosaurus liikuda?
V: Corythosaurus võis liikuda nii kahel jalal kui ka neljakäpuli, nagu näitavad sugulasloomade jalajäljed.
K: Milline oli tema saba ehitus?
V: Tal oli pikk saba, mida jäigastasid luised kõõlused, mis takistasid selle langemist.
K: Mitu sõrme oli Corythosauruse kätel?
V: Tal oli kätel neli sõrme, millest puudus käe sisemine sõrm. Teine, kolmas ja neljas sõrm olid kokku seotud ja kandsid kabjad, viies sõrm oli vaba ja seda võis kasutada esemetega manipuleerimiseks.
Otsige