Kreodontid — väljasurnud lihasööjad (paleotseenist miotseeni)
Kreodontid: 55–8 mln a tagasi domineerinud väljasurnud lihasööjad. Fossiilid ja evolutsioonipärand paleotseenist miotseeni — põnev ülevaade röövloomade ajaloost.
Creodonta on traditsiooniliselt välja surnud imetajate klass, mis elas paleotseenist kuni miotseeni ajastusse. Nad on karnivooride kauged sugulased. Siiski ei ole tänapäeva lihasööjate ja kreodontide mõlema rühma hambad moodustatud samadest hammastest. See evolutsiooniline lähenemine viitab sellele, et kreodontid ei ole looduslik rühm ega moodsate lihasööjate esivanemad. Selle teema kohta on olemas ulatuslik kirjandus.
Kreodontid olid 55 kuni 35 miljonit aastat tagasi (mya) Aafrika, Euraasia ja Põhja-Ameerika ökosüsteemides domineeriv lihasööjate imetajate rühm. Nad konkureerisid mesonüütide ja entelodontidega ning jäid neist lõpuks üle. Oligotseeniaegses Aafrikas olid nad domineerivaks röövloomade rühmaks.
Lõpuks kaotasid nad Carnivora suhtes oma positsiooni. Carnivora on tänapäeval ainus säilinud rühm. Viimane kreodontide sugukond suri välja 8 miljonit aastat tagasi ja tänapäevased lihasööjad hõivavad nüüd nende ökoloogilised niššid.
Esimesed kreodontide fossiilid olid paleotseenis, umbes 60 miljonit aastat tagasi (mya), ja viimased Dissopsalis'e ehk 8 mya. Seega kestsid kreodontid vähemalt 50 miljonit aastat.
Ajalooline levik ja taksonoomia
Kreodontide rühm hõlmas mitmekesiseid liike ja mitut selgelt eristuvat perekonda, millest tuntumad on Hyaenodontidae ja Oxyaenidae. Need rühmad levisid laialdaselt Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja hiljem ka Aafrikas. Fossiilid näitavad, et kreodontid ilmusid varases paleotseenis ja saavutasid suurima mitmekesisuse eelkõige eookseeni ja oligotseeni jooksul.
Anatoomia ja elustiil
Kreodontide kehaehitus oli mitmekesine: esinesid nii väiksema, kassilaadse kehahoiakuga liigid kui ka suured, koer- või karu-suurused röövloomad. Nende koljud olid sageli tugeva lõuaga ja varustatud selgete lõikehambaliste ehk karnassiaalsete hammastega, mis võimaldasid liha lõikamist ja luude murdmist. Oluline erinevus moodsaist karnivooridest on see, et kreodontide karnassiaalsed hambad moodustusid morfoloogiliselt ja arenguliselt erinevatest hambaridadest kui tänapäeva Carnivora (see on üks põhjusi, miks mõned paleontoloogid peavad kreodonte parafüleetiliseks rühmaks).
Toitumine varieerus liigi ja suuruse järgi: osa oli püramidaalselt kaldu eranditult lihasööjate ehk hüperkarnivooridena, teised jälle olid oportunistlikumad ja võisid süüa ka väiksemaid imetajaid, linde või lagunenud orgaanikat. Mõned liigid olid suuremad ja võisid rünnata suuremaid saakloomi, teised olid väledamad ja jahistasid väiksemaid saakloomi.
Konkureerimine ja taandumine
Kreodontid püsisid paljudes keskkondades tippkiskjatena kuni selle hetkeni, kui esimesed Carnivora rühmad hakkasid levima ja arenema. Carnivora arenesid välja erinevate anatoomiliste ja käitumuslike kohastumuste suunas — näiteks arenenum liikumisaparaat, paindlikum käppade struktuur ja teatud hammaste kombinatsioon, mis muutis nad efektiivsemateks jahimeesteks paljudes ökosüsteemides. Lisaks mõjutasid kliimamuutused ja elupaikade ümberkorraldused kreodontide elupaikade vähenemist ja liigirikkuse kahanemist.
Lõpp ja pärand
Kreodontide hääbumine ei olnud järsk üheainsa põhjuse tagajärg, vaid pigem pikk protsess, kus mitmed tegurid (ökoloogiline konkurents Carnivora liikidega, kliimamuutused, saak-looma koosluste muutumine) koos mõjutasid nende populatsioonide vähenemist. Viimane tuntud kreodont, näiteks Dissopsalis, kadus fossiilseire alusel umbes 8 miljonit aastat tagasi. Kuigi kreodontid ise välja surid, jääb nende pärandiks teaduslik huvi: nad on olulised näited konvergentsist (sarnased elustiilid arenesid iseseisvalt eri rühmade seas) ja pakuvad teavet varajaste imetajate ökoloogia ning lihasööjate evolutsiooni kohta.
Miks on nad teadusele olulised?
- Evolutsiooniline mitmekesisus: kreodontide pikk ajalugu ja laialdane levik annavad ülevaate sellest, kuidas lihasööjad kohanesid eri kliimatingimuste ja saagikogukondadega.
- Hammaste ja toitumise uuringud: nende erinev hambakomplekt annab võrdlusmaterjali moodsate karnivooride evolutsiooni mõistmiseks.
- Fossiiliarhiiv: kreodontide fossiilid aitavad rekonstrueerida paleogeenide ja neogeeni ökosüsteeme ning selgitada, kuidas kiskjate rühmad omavahel suhelesid.
Kui soovite, võin lisada näiteid tuntumatest perekondadest ja nende liikidest (Hyaenodon, Oxyaena, Dissopsalis jt) koos lühikirjeldustega ja fossiilsete leidude kronoloogia täpsustustega.
Kohandused
Kreodontidel on mitmesuguseid kohandusi oma lihasööjate eluviisiga ja nende evolutsioon on sarnane tänapäeva lihasööjate omaga. Neil on näiteks ühine karnassilõikur, hammaste modifikatsioon, mis lõikab liha nagu käärid.
Lihasööjad arendasid välja ka suurema aju ja tõhusama jooksu. Kui metsad ja metsamaad asendusid miotseumis osaliselt rohumaadega, said tõelised lihasööjad eelise ning kreodontid kaotasid oma positsiooni ja surid lõpuks välja.
Küsimused ja vastused
K: Milline on creodonta traditsiooniline klassifikatsioon?
V: Traditsiooniliselt liigitatakse Creodonta välja surnud imetajate klassi, mis elas paleotseenist kuni miotseeni.
K: Mille poolest erinevad tänapäeva lihasööjad ja kreodontad hammaste poolest?
V: Kaasaegsete lihasööjate ja kreodontide mõlema rühma hambad ei ole moodustatud samadest hammastest, mis viitab sellele, et kreodontid ei ole tänapäeva lihasööjate esivanemad.
K: Millal muutusid kreodontid ökosüsteemides domineerivaks?
V: Creodonta muutus ökosüsteemides domineerivaks 55 kuni 35 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Kes konkureerisid Creodontaga domineerimise pärast?
V: Creodonta konkureeris domineerimise pärast Mesonychiidide ja Entelodontidega.
K: Mis põhjustas selle, et nad kaotasid lõpuks Carnivora suhtes?
V: Lõppkokkuvõttes kaotasid nad konkurentsi tõttu ressursside pärast Carnivora suhtes oma positsiooni.
K: Millal avastati esimesed kreodontide kivistised?
V: Esimesed kreodontide kivistised avastati paleotseenis, umbes 60 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Millal suri Dissopsalis välja?
V: Viimane kreodoni perekond suri välja kaheksa miljonit aastat tagasi.
Otsige