Krokodilomorfid — määratlus, ajalugu ja evolutsioon

Krokodilomorfid on oluline arhosauruste rühm, kuhu kuuluvad krokodillid ja nende väljasurevad sugulased. Nimi „krokodilomorfid” viitab laiemale gruppile krokodillide-sarnastest arhosaurustest (Pseudosuchia), kes erinevad lindude ja dinosauruste sugukonnast, kuid jagavad nendega ühist päritolu. Tänu rikkalikule fossiilsele materjalile teame, et see rühm oli vormirohke nii morfoloogiliselt kui elustiilide poolest.

Mesosoikumi ja varase tertsiaari ajal olid krokodilloomad palju mitmekesisemad kui praegu. Triase vormid olid väikesed, kergekujulised, aktiivsed maismaaloomad. Need asendusid varajuuraja alguses mitmesuguste vee- ja merevormidega. Hilisemas jura-, kriidi- ja tertsiaariaegses perioodis oli maismaa- ja poolveekogukondade mitmekesisus suur. Tänapäeva krokodillid ilmuvad alles ülemises kriidiajas.

Määratlus ja taksonoomia

Krokodilomorfid (laialt kasutatav termin Pseudosuchia või krokodilliformsed arhosaurused) hõlmavad nii kaasaegseid krokodillide sugukondi kui ka mitmesuguseid väljasurevaid hõime. Neid eristatakse peamiselt koljuehituse, hambumuse, luukilpide (osteodermide) ja jäsemete anatoomia järgi. Tänapäeval ellujäänud rühmad on Crocodylidae, Alligatoridae ja Gavialidae, kuid paleontoloogias on kirjeldatud hulgaliselt äratuntavaid fossiilgruppe (näiteks rauasõdurid, metriorhühhüüdid jt).

Ajalugu ja evolutsioon

Krokodilomorfide päritolu ulatub Triiase perioodi algusesse, kui arhosaurused jagunesid kaheks suureks lõheks — krokodillitaolisteks ja dinosauruste/lindude lähisugulasteks. Esimesed krokodilomorfid olid sageli väikesed ja kiiresti liikuvad maismaas elavad röövloomad. Mesosoikumi jooksul toimus rühmast intensiivne rada- ja eluviisiline eksploratsioon:

• Triiasi ja Jura: palju maismaa- ja rannikuvorme, mõnel liigil oli täielikult erekteerunud jalgade asend ja aktiivne, kiire liikumine;
• Kriit: tekkisid spetsialiseerunud merelised krokodillomorfid (näiteks metriorhynchidae), kes kohanesid püüdluseks avamerel, ning samal ajal kujunesid suured maismaalivad ja poolvees elavad röövloomad;
• Ülemine kriit ja tertsiaar: paljud gruppide liigid hääbusid massilistel ohustustel (sh K–Pg sündmus), kuid mõned järeltulijad jäid ja diversifitseerusid taas pärast katastroofi.

Morfoloogia ja kohastumused

Krokodilomorfid näitavad suurt anatoomilist varieeruvust:

• Kolju: paljudel oli tugev lõualuu, eripalgeliste hammaste rida ja osade puhul välja arenenud sekundaarne palataal (mis võimaldas hingamist ja toidu käsitlemist vee all);
• Keha kaitse: osteodermid ehk luukilbid katavad sageli selga ja külgi, pakkudes mehaanilist kaitset ja mõnel juhul ka termoregulatsiooni abi;
• Jooksukäitumine: varasemad vormid olid sageli kaugelt hüüdnimetusega „erektiivse” jäsemestruktuuriga, mis võimaldas aktiivsemat maismaal liikumist, samal ajal kui hilisemad kohandused soodustasid ujuvust ja veekeskkonnaga sobivust;
• Suurus: liikide suurus ulatus mõnest kilost kuni mitme tonnini raskete mereröövliteni.

Elupaigad ja ökoloogia

Krokodilomorfid asustasid mitmesuguseid ökosüsteeme — maismaad, jõgesid, rannikualasid ja avamerd. Toitumine oli samuti mitmekesine: paljud olid kiskjad, mõned olid oportunistlikud omnivoorid ja leidub tõendeid ka taimtoiduliste või spetsialiseerunud toiduga liikide kohta. Paljude puhul mängis oluline roll refleksne jahioskused vee- ja rannikualadel, kuid leidus ka täielikult meres elanud liike, kelle keha oli voolujooneline ja lõpused kujunenud ujuvkõverateks.

Fossiilne rekord ja levik

Fossiilid on leitud kõigilt mandritelt, mis näitab krokodilomorfide suurt geograafilist levikut läbi Mesosoikumi ja varase Kenozoikumi. Fossiilirekord annab infot nii nende filogeneetilise ajaloo kui keskkondlike muutuste kohta, mis mõjutasid mitmete rühmade väljasuremist või edasist kohastumist. Tänapäeval ellujäänud krokodillid on vaid väike osa sellest varasemast mitmekesisusest.

Tähtsus ja tänapäevased ohud

Krokodilomorfid on olulised nii evolutsioonilises mõttes (nad annavad teavet arhosauruste diverseerumise kohta) kui ökosüsteemide tasakaalu hoidmisel — tänapäeva krokodillid on tipppüüdjaid ja mõjutavad oma elupaikade toiduahelat. Paljud tänaseks ellujäänud krokodilliliigid on ohustatud elupaikade kadumise, saastamise ja jahinduse tõttu ning vajavad kaitset, et säilitada fragmenteeritud populatsioone.

Kokkuvõte

Krokodilomorfid on laialdane ja ökoloogiliselt mitmekesine arhosauruste rühm, mille ajalugu ulatub Triiase algusesse. Kuigi tänapäeval tunnevad enamik inimesi ainult kaasaegseid krokodille, peidab paleontoloogiline arhiiv paljusid ootamatuid ja erilisi vorme — alates väikesest kiirest maismaaelanikust kuni täielikult meres elanud röövloomadeni. Nende uurimine aitab paremini mõista, kuidas eluvormid kohanevad suurte keskkonnamuutustega ja millised tegurid määravad rühmade pikaajalise ellujäämise.

Evolutsiooniline ajalugu

Krokodilide sugukond (klade Crurotarsi) oli väga mitmekesine roomajate rühm. Nad ei ole mitte ainult iidne loomarühm, mis on vähemalt sama vana kui dinosaurused, vaid nad arenesid ka väga erinevateks vormideks.

Varaseimad vormid, sfenosutsiidid, arenesid välja ülemise triase ajal ja olid väga graatsilised maismaavormid, mis olid ehitatud nagu agaraid. Juura ja kriidi ajal arenesid merevormid, mille esijäsemed olid labidasarnased ja mille saba sarnanes tänapäeva kalade omaga.

Metriorhynchus'iga lähedalt suguluses oleva liigi Dakosaurus andiniensis kolju oli kohandatud suurte merereptiloidide söömiseks. Mitmed maapealsed liigid arenesid kriidiajal välja taimtoiduks. Mitmed liigid muutusid tertsiaari ja pleistotseeni ajal täielikult maismaakiskjateks.

Sebecus icaeorhinus kolju

Küsimused ja vastused

K: Mis on krokodilomorfid?

K: Mis on Pseudosuchia?

K: Mis juhtus krokodilomorfidega triassia lõpu väljasuremise ajal?

K: Kuidas arenesid krokodilomorfid aja jooksul?

K: Millal ilmusid esmakordselt tänapäeva krokodillid?

K: Millistes elupaikades elasid krokodiloomad oma evolutsiooni ajal?

K: Milline on krokodilomorfide tähtsus?

Otsing