Tertsiaar – ajalooline geoloogiline periood, nüüd paleogeen ja neogeen
Tertsiaar oli varem kasutatud geoloogiline periood, mis tähistas kainosoikumi (mesosoikumi järel alanud ajastu) varasemat osa. Tänapäeval see ametlik termin enam ei ole: tertsiaar jagati kaheks eraldi perioodiks — paleogeeniks ja neogeeniks — ning viimast osa nimetatakse veerandsajandiks (kvaternaariks).
Mis täpselt tertsiaar hõlmas? Ajalooliselt kasutati tertsiaari laias tähenduses kainosoikumi vanemat osa, sageli hõlmates kõike alates umbes 66 miljonist aastast kuni kvaternaari alusteni. Tänapäevases stratigraafias jagatakse see sisu täpsemalt kaheks perioodiks ja edasi palju kitsamateks epohhideks.
Epohhid ja vanusevahemikud (ICS-i alusel)
- Paleogeen — sisaldab epohhe: paleotsään (66–56 Ma), eotsään (56–33,9 Ma) ja oligotsään (33,9–23,03 Ma).
- Neogeen — sisaldab epohhe: miotsään (23,03–5,333 Ma) ja pliotsään (5,333–2,58 Ma).
- Kvaternaar (veerandsajand) — noorim periood, mis algab umbes 2,58 miljonit aastat tagasi ja hõlmab pleistotseeni (2,58–0,0117 Ma) ning holotseeni (0,0117 Ma–kaasaeg).
Miks tertsiaari ametlikult enam ei kasutata?
- Stratigraafia ja radiomeetriline dateerimine on paranenud: on võimalik määratleda selgelt piiritletud lõikeid ja sündmusi, mille alusel saab moodustada täpsemaid ja formaalsemaid perioode.
- Rahvusvahelised stratigraafiaorganid, eelkõige Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit (IUGS) läbi Rahvusvahelise Stratigraafiakomisjoni (ICS), on kehtestanud ametlikud nimetused ja piirid. Nende otsuste eesmärk on ühtlustada geoloogiline ajaskaalaline terminoloogia üle maailma.
- Tertsiaar oli ajalooline ja mõnevõrra ebaühtlane mõiste, mida erinevad autorid kasutasid veidi erinevalt. Ametlikust kasutusest eemaldamine võimaldab vältida segadust ja tagada, et perioodid põhinevad selgetel stratigraafilistel kriteeriumidel (nt GSSP-id — Global Boundary Stratotype Section and Points).
Kasutus ja pärand
Kuigi tertsiaar ei ole ametlik, esineb termin väga sageli 19. ja 20. sajandi teaduskirjanduses ning ka mõnes populaarteaduslikus või regionaalses kirjanduses. Kui kohtate vanemat teksti, kus räägitakse tertsiaarist, on mõistlik kontrollida konteksti (kas autori allikaks on näiteks paleogeen+neogeen või laiema tähendusega ajavahemik) ja vajadusel tõlkida see kaasaegsete perioodide nimetusteks (paleogeen, neogeen, kvaternaar).
Kokkuvõte: Tertsiaar oli ajalooline geoloogiline periood, mis on tänapäeval asendatud jaotusega paleogeeniks ja neogeeniks. Otsused nimetuste ja piiride kohta langetab Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit koostöös Rahvusvahelise Stratigraafiakomisjoniga, et tagada ühetaoline ja täpne rahvusvaheline ajaskaalaline süsteem.
