Avemetatarsalia (mis tähendab "linnuvarbaid") on 1999. aastal loodud klanni nimetus kõigile kroonurühma arkoosaariumitele, mis on lindudele lähemal kui krokodillidele. Alternatiivne nimetus on Panaves ehk "kõik linnud", mis tähendab kõiki elus või väljasurnud loomi, kes on lindudega lähedasemalt seotud kui krokodillidega.
Selle rühma liikmed on põhiliselt dinosaurused (sealhulgas linnud), pterosaurused ja mõned varasemad loomad, mida on veidi raske paigutada. Nad on arhosauruste üks tiib, teine on Crurotarsi.
Iseloomustus ja eripärad
Avemetatarsalia liikide ühisteks tunnusteks on mitmed anatoomilised ja füsioloogilised tunnused, mis viitavad aktiivsemale ja paindlikumale liikumisele võrreldes krokoossete sugulastega. Sageli esinevad:
- õõtsujalanõud ehk mesotarsaalse tüüpi hüppeliiges, mis võimaldas jalal painduda peamiselt ühes tasapinnas ja andis efektiivsema jooksu- või hüppeliigutuse;
- eestpoolne kehahoide ja püstine jalatugi, mis aitas kaasa kiiremale liikumisele ja erisugusele kehahoiakule kui crurotarsaalsetel vormidel;
- pikenenud metatarsused ja säär, mis soodustasid tõhusat sammupikkust ja kiirust;
- mõnel rühmal (nt pterosaurustel ja lindudel) esinesid täiendavad kohastumused õhus liikumiseks (nagu tiivad või sulestik).
Ajaskaala ja evolutsioon
Avemetatarsalia varaseimad liikmed ilmnesid Triiaski lõpus. Rühm mitmekesistus kiiresti mesozoikumis: pterosaurused vallutasid õhu, dinosaurused (sh hiljem linnud) maismaa ning erinevad alarühmad hõivasid mitmesuguseid ökoloogilisi nišše. Kriitiumi lõpus massilist väljasuremist tabas suure osa dinosauruste ja kõigi pterosauruste rühma, kuid linnud (Aves) jäid ellu ja on tänapäeval ainsad avemetatarsalia elusjäänud esindajad.
Varased ja keerulised liikmed
Rühma kuuluvad ka mitmed varasemad ja raskesti paigutatavad vormid (näiteks väikesed, kahejalgsed arhosaurused nagu Marasuchus või Lagosuchus ning hilisemad lagerpetid), mille täpne filogeneetiline koht võib uurimiste tulemusena muutuda. Paleontoloogide jaoks ongi Avemetatarsalia huvitav, sest selle seesisesed sugulussuhted aitavad mõista lindude päritolu ja pterosaurnite ning teiste arhoosauruste evolutsiooni.
Tähtsus teaduses
Avemetatarsalia mõiste on oluline evolutsioonilise paleontoloogia ja süsteemiatri uurimisel, sest see pakub raamistikku, mille alusel võrrelda lindude lähedasemaid ja kaugemaid sugulasi. Termin Panaves rõhutab, et käsitletakse mitte ainult tänapäevaseid linde, vaid kogu nende evolutsioonilist sugupuud, sh väljasurnud rühmi.
Täiendavad märkused
Rühma piirid ja seesmised sugulussuhted elavad aktiivselt teadusliku uurimise all: uued fossiilileiud ja kõrvallõigete (nt CT-skaneeringute ja morfomeetria) andmed võivad muuta arusaamu, millised varased arhosaurused kuuluvad Avemetatarsalia hulka. Üldiselt kasutatakse mõistet nii morfoloogilistes kirjeldustes kui ka filogeneetilistes analüüsides, et tähistada kõiki organisme, mis on lindudega lähemalt seotud kui krokodillidega.